4
Uuktuun Nautchiaksriqirikun
(Matthew 13.1-9; Luke 8.4-8)
1 #
Lk 5.1-3. Tavra Jesus iḷisaurrisatqiŋaruq tatchim siñaani, aasii tavruŋa iñusalaich katinŋarut ikillasiḷaallaan umiaqpauramun aquviłłuni. Aasii iluqaġmiŋ iñusalaich siñaaniinŋarut tatchim. 2Tavra ilaan iḷisautiŋagai iñugiaktuanik sunik uuktuutitigun. Aasii iḷisaurrunmiñi uqallautivlugich, 3Naalaġnisiŋa. Nunaliqiri aullaqtuq kanġaksruiyaqtuqłuni nautchiaksranik palauvaksraġuġniaqtuanik. 4Tavra kanġaqsruipkaqtillugu iḷaŋich kataŋarut apqutinun, aasii tiŋmiat qaivḷutiŋ niġiŋagaich. 5Iḷaŋich aasii kataŋarut uyaġauruamun nunamun nunaqapiaŋitchuamun. Tavrauvvaa naurut, qanuq mapturuamik nunaitchuq. 6Siqiñiq salapqiġman maŋŋuił̣ł̣utiŋ, panaqłuŋagai aasii tuquvlutiŋ. 7Aasii iḷaŋich nautchiaksrat kataŋarut akunġannun kakiḷḷaġnaqtuat nauruat, aasii kakiḷḷaġnaqtuat nauvlutiŋ nagguviksraiŋagaich nautchiaksrat. 8Allat kataŋarut nunagiksuamun, aasii nauvlutiŋ palauvaksrat iñugiaksivḷutiŋ. Iḷaŋich nauŋarut iñuiññaq qulinik palauvaksranik, iḷaŋich aasii piŋasukipiamik, aasii iḷaŋich tallimakipiamik. 9Tavra Jesus uqallautiŋagai, Siutiqaqtusi tusaggatiksraŋnik, naalaġnisiŋa.
Sivuniŋat Uuktuutit
(Matthew 13.10-17; Luke 8.9-10)
10Tavra Jesus kisiŋŋuġman, tamatkua avataaniittuat piqatigivlugich qulit malġuk iḷitchitqurat apiġiŋagaat uuktuutikun. 11Tavra ilaan uqallautiŋagai, God-im kaŋiqsipkaŋagaa ilivsiññun kaŋiqsiñaiñŋaruaq atanniqsimmatini iñuŋnun. Aglaalli allat iñuich tusaqsraġigaat uuktuutitigun. 12#Is 6.9, 10.Tamatkua iñuich taŋŋiġaich Isaiah-m uqaluŋi Bible-ni,
“Tautukkaluaqłutiŋ iḷisaqsriḷaitchut,
tusaagaluaqłutiŋ kaŋiqsiḷaitchut;
Kaŋiqsiñiġumiŋ, saannasugalutiŋ God-mun,
aasii ilaan suliqutigiŋaiġḷugich itqaumayumiñaiġḷugich piḷuutiŋich.”
Jesus Sivunniuġaa Uuktuun Nunaliqirikun Nautchirriiruakun
(Matthew 13.18-23; Luke 8.11-15)
13Jesus uqallautiŋagai, kaŋiqsiŋitkuvsiuŋ una uuktuun, qanuġlusi kaŋiqsiñiaqpisigik uuktuutipayaat? 14Nunaliqiri kanġaqsruimmatun nautchiaksranik palauvaksraġuġniaqtuanik, tainnatun uqalua God-im alġaqsruutauruq iñuŋnun. 15Nautchiaksrat iḷaŋich kataŋmatun apqutinun, tainnatuttauq iñuich iḷaŋich tusaaruat uqaluanik God-im siqquqsimmiraqtut. Tusaaganipqaġmarruŋ uqaluk Satan-gum piiguipkaġai qilamik tusaakkaŋannik. 16Allalli iñuich ittut nautchiaksratun kataktuatun uyaġauruamun nunamun. Tusaapqauraqamirruŋ uqaluk, quyyatigivlugu akuqtuġaat. 17Aglaan akuqtuaġiŋiññiġaat uqaluk naamasiḷugu tuniqsimmatiksraqtiŋ, nautchiaksratun maŋŋuqavigruaŋitchuatun iłłutiŋ. Tavraasii iłuiḷḷiuġutit nagliksaaqtirrusiallu, qaimmata uqaluk pisigivlugu, iliŋich tavrauvvaa nikatchaktut aasii qapiqłutiŋ. 18Allalli iñuich ittut nautchiaksratun kataktuatun akunġannun kakiḷḷaġnat nauruat. Tamatkua iñuich tusaagaluaqtuat uqaluŋmik, 19uŋiarrisit mattumuuna iñuuniaġnikun, piviuttaqsriñġuvlu suġaliġnik, allallu qanusipayaat kipiġniuġutit nagguviksraiġaat uqaluk, aasii iliŋisa iñuusiŋich allaŋŋuqtauŋił̣ł̣utiŋ. 20Aasiiḷi allat iñuich ittut nautchiaksratun kataktuatun nunagiksuamun. Iliŋisa tusaagaat uqaluk akuqtupiaġataqługu, aasii iñuusiŋich allaŋŋuqtauvlutiŋ, nautchiaksratun kataktuatun nunagiksuamun, aasii naurivḷuni palauvaksranik, iḷaŋiññik iñuiññaq qulitun, iḷaŋich piŋasukipiatun, suli iḷaŋich tallimakipiatun.
Qulliq Ataani Utkusium
(Luke 8.16-18)
21 #
Mt 5.15; Lk 11.33. Qulliq inimuutisuuvarruŋ matusukługu utkusiŋmik, naagga atautitchukługu siñigviŋñun? Naumi. Iḷisuugaat qulliqaġviŋmun. 22#Mt 10.26; Lk 12.2.Sunapayaaq matutuqtuaq paŋmapak sivunniqsauŋaruq salapqiġumaaqługu taimanigu, suli sunapayaaq iḷisimapkaqtauŋitchuaq paŋmapak sivunniqsauŋaruq iḷitchuġipkaqtauyumaaqługu iñupayaanun taimanigu. 23Taamna pisigilugu, siutiqaqtusi tusaggatiksraŋnik naalaġnisiŋa.
24 #
Mt 7.2; Lk 6.38. Jesus uqallautivsaaŋagai, Naalaġnimmaġiksaaqsiuŋ tusaakkaqsi. Qanutun kaŋiqsisilaaqsi aktilaaqaqtuq naammaŋatun naalaġniḷḷuataqtilaavsi, suli kaŋiqsisaiññaġniaqtusi. 25#Mt 13.12; 25.29; Lk 19.26.Qanuq iñuk naalaġniḷḷuataqtuaq kaŋiqsipkavsaaqtitauniaqtuq, aasiiḷi iñuk naalaġniḷḷuatalaitchuaq tammaiñiaqtuq kaŋiqsił̣auraġaluakkamiñik.
Uuktuun Nauniŋagun Nautchiaksram
26Suli Jesus uqallavsaaŋaruq, God-im atanniqsimmataa iñuŋnun arriliñaġumiñaqtuq nunaliqirimun, palauvaksranullu nautchirriutikkaŋiñun. 27Nunaliqiri siñiksaġaktuq unnuaġman, aasii itiqami uvluġman kukiḷuaqsivḷuni. Aasiivsauq tainna pipkaqługu, palauvaksrat nauyugaqtut nakautchivḷutiŋ. Nunaliqirim nalugai qanuqłutiŋ nautilaaŋat. 28Nunam naupkaġai iñugiaksipkaqługich palauvaksrat atautchimiñ palauvaksramiñ. Qitutuuraq nakautaq nausaqqaaġaqtuq, nakautami nauraqtuq puuŋa palauvaksram, aasii iḷuani puuŋan nauraksraiqsuat palauvaksrat itkayuktut. 29#Jl 3.13.Palauvaksrat nauganigluataġmata iñuk kivriñmiñik kivrisaġaqtuq palauvaksranik qanuq kivrivikaaq tikitchuq.
Uuktuun Nautchiaksrakun Atiqaqtuakun Mustard-mik
(Matthew 13.31-32, 34; Luke 13.18-19)
30Tavra Jesus uqallaŋaruq, Sumun arriḷiñiaqpigu God-im Atanniqsimmataa iñuŋnun? Sumik uuktuusiġñiaqpigu nausaiññaġniŋa? 31Arriqaqtuq mustard-mik nautchiaksramik, mikiniqsrapiaġataŋannik nautchiaksrat. Nunaliqirim nautchirriutigaa nunamun. 32Qakugulimman nauruq taaniqtusił̣haaqłuni nauriapayaaniñ. Qisiqsiutiġluksivaił̣ł̣uni tiŋmiat ugluliuġvigiŋagaich qisiqsiutiŋi. 33Tavra Jesus alġaqsruituiññaŋaruq iñuŋnun, atuqłuni iñugiaktuanik uuktuutinik allaniglu taapkunatun. Uqautiŋagai kaŋiqsiyumiñaqtilaaŋatiktun. 34Uqautilaiñŋagai uuktuutaiḷḷuni. Aglaan kisiŋŋuqamiŋ supayaat uqautini sivunniuġaġigai iḷitchitquramiñun.
Jesus Quunniġuqtitkaa Imaq
(Matthew 8.23-27; Luke 8.22-25)
35Tavra taavrumanisuli uvlumi, unnuksaġman, Jesus iḷitchitqurani uqallautiŋagai, Ikaaqta auŋatchianun tatchim. 36Tavra qimaŋagaich iñusalaich, aasii aullautiŋagaat Jesus umiaqpauramun ikianiŋman. Tavraptauq tuvaaqatiqaŋammiut allanik umiaqpauranik. 37Tavra anuqqakpaŋaruq, suli malgich iksruġaŋagaat umiaqpauraq, siḷivitkaqsivḷugu. 38Tavra Jesus aquaniinŋaruq umiaqpauram, siñikłuni akisiqaqłuni. Aasii itiqsaŋagaat, uqallautivlugu, Iḷisaurrii, suliqutigiŋitpiuŋ ipigupta? 39Tavra makinŋaruq, suli suaŋagaa anuġi uqallakłuni, Anuġaiġiñ, uqallakłuniḷu immamun, Quunniġuġiñ. Tavra anuġaiŋaruq, quunniġuqłuni. 40Tavra ilaan uqallautiŋagai, Summan iqsisuvaitpisi? Qanuqimña ukpiġutaitpisi? 41Tavra iliŋich aliuŋarut atqunaqłutiŋ, suli uqaqłutiŋ avanmun, Qanusiq una Iñuk? Anuġimunnii immavlu kamagillavatku.