YouVersion Logo
Search Icon

La’biyaske 19

19
Paulus o Efesus wagikesik kagakike wene
1At Apolos o Korintus etoma werek nggorlek, at Paulus etnogo kolak ombongge dagak-dagak wago lagikesik, o kota Efesus wagike. Wagikesik, akoni Yesus wene wagangguka mende amberek werekma inoba unggisike. 2Inoba unggisikesik men yogisasike,
“Kit kinendainggen Yesus oba panggot disigip eti, Allah Agurengge waganggigisip werek a? Dek a,” yiluk yogisasike. Yogisasikemo, it nen,
“Allah Agurengge werek yiluk yisinem, ninasuk kolkidek paga waganggidek werek,” yiluk yogokuka. 3Esigit diluk yogokukama, at Paulus nen yogisasi dogolik,
“Eti paga, kit ima wusa ʼbinagasuka eti, wene nggi wene yanggul kigipmo ima wusa ʼbinagasuka,” yiluk yogisasikemo, it nen,
“Yohanes nen ima wusa ʼbiyasi lagike yomenogo nen wene yanggul kugumo ima wusa ʼbinangguka,” yiluk yogokuka.
4Esigit diluk yogokukama, at Paulus nen,
“Yohanes nen ima wusa ʼbiyasi lagike eti, it akoni nen,
Weyak kagako lago mende arat togot dogosik ninobabut kwalago, yiluk yisi kalok wusa ʼbiyasi lagike. Esigit diluk wusa ʼbiyasi dogolik, men yogisasi lagike,
An nomborlik ap omanggi wisigin. Kinendainggen at oba panggot diluk dogoni o, yiluk ebe Yesus pasik yogisasi lagike o,” yiluk yogisasike. 5Esigit diluk yogisasikemo it inasuk kolkukama, ninewe Endaganggok Yesus endaga mbalogo yabunggane ima wusa ʼbiyasuka. 6Wusa ʼbiyasukama, at Paulus nen inggi inunggulowak sebelkonem, Allah Agurengge inoba wusa wagikemo, it nen, wene it akoni ninat inane inonggodek mende paga elalinat yigik, Allah wene it nen yogisigik, yisi laguka. 7It esigit diluk yisi laguka eti, ap inebe 12 nen yisi laguka.
8Esigit diluk yisukama, at Paulus o akoni Yahudi mende sembayan yiligogoma unggiluk ayuk dek dogolik, wene Allah nen apma ʼbiyiligogo wene etnogo didiluk waganuwagaluk, inakla nggagalogo, wene at nen yogisigik, it nen onggo at yogokik, kagako dogolik, sut kenagan welagike. 9Dogolik, esigit diluk yogisasi lagike mende, it eti amberek inendainggen aʼbet atluk, wene eti inakla kai diluk nen, akoni amberek dogalegat inil obaat, Yesus omborlik liligogi wene eti abok weyak mbalkuka. Abok weyak mbalkukama, at Paulus, it togot diyalok, it amberek Yesus wene wagangguka mendeat wogisek dukisike. Wogisek dukiluk, o nggok palekma ap Tiranus nen yi wene ndi wene yanggul isasi lagikemo etoma unggiluk, kibitngge-yogongge inggi omanggi puk agidek wene at nen yogisigik, it nen onggo yogokik, kagako laguka. 10Esigit diluk yisi mondok 2 tahun werekma, it akoni o propinsi Asia etoma, Yahudi mende inom, Yunani mende inom, taʼbokogonat wene ninewe Endaganggok wene etnogo inasuk kolkuka.
Ap endaga Skewa aʼburi nen kagakuka wene
11At Paulus akoni nen kagasusak dek mende elalinat kagarinako lagike eti, ebe Allah nenat kagarinako lagike. 12Kagarinakonem, su at Paulus dikak korigogo mende inom, iyom ebe mende elokonggen weyak asunogo yiluk sikmangge yiko lagike mende inom, akoni nen wolok, it u warek mende inoba ʼbi lagonem, u pano agik, kugi inobabut weyak mende inakla unggiluk welagike mende dukigik, kagako lagike.
13Esigit diluk kagako nggorlek, it akoni Yahudi mende amberek inebe ubale dogolik, kugi inobabut weyak mende akoni inakla unggiluk werekma nggigilogo wula ʼbiyilik noko laguka mende nen, ninewe Endaganggok Yesus endaga mbalogo wula ʼbuwogoluk walkasukaat. Walkasi dogolik, it nen, kugi obabut weyak mende yogoko dogolik,
“At Yesus, Paulus nen yogisilik liligogo mende eti endaga mbalogo, duki lan o, yiluk yokisaligogi o,” yiluk yogokuka. 14Esigit diluk kagako dogolik, ap Yahudi mende ebe ap Allah indewerek mende inewe nggok endaga Skewe eti, aʼburi ap inebe 7 paga welaguka mende nen esigit diluk walkasuka. 15Walkasinem, at kugi obabut weyak mende nen,
“Yesus eti ebe, an nilu. Nen, Paulus eti ebe, niluat. Mende, kit yi kinebe sani. An nonggodek,” yiluk yogisasikesik nen, 16ap kugi obabut weyak mende akla unggiluk welagike mende etnogo inoba mbok kayokogo sagarli yi lagikesik nen, obatne agikesik it inobatne deget diyasike. Inobatne deget diyasi dogolik, iniyom liʼbik-laʼbakogo ndugi mep wulukogonat inakike. Inakikemo at aguma nen inal mbalek lo dukisuka. 17Lo dukisukama, akoni nen,
“It esigit diluk kagaka o,” yiluk yisukama, it akoni Yahudi mende inom, Yunani mende inom, o kota Efesus welaguka mende taʼbokogonat inasuk kolkuka. Kolkukasik, inayuk agukasik, Yesus endaga nggokogo pogorako laguka. 18Nen, it akoni inendainggen Yesus oba panggot disuka mende inebe wagukasik nen, weyak kagako laguka mende akoni dogalegat inil oba ʼbuwalko laguka. 19Nen, it ap ubale dogolik wusa kagako laguka mende inebe dogalegat nen inambuku wusa mende uang perak nggok mende 50.000 kak paga onggo mbalkukasik pago welaguka mende nandorlogo akoni taʼbokogonat inil oba kali kungguka o. 20Esigit diluk kagakukama, ninewe Endaganggok wene eti nggok agik, obatne agik, kagat lagike.
Akoni o Efesus mende nen, inane nggok sagalkuka wene
21Esigit diluk kagakukama, at Paulus akla nen ambasi dogolik,
“O propinsi Makedonia lalok nen, o propinsi Akhaya witluk mbiyokogo, o Yerusalem ligin,” yiluk akla ambasike.
“Lalok, yabunggane niyogoba witluk, o kota Roma nilenggen ʼbika liginat o,” yiluk yisike. 22Esigit diluk yiluk nen, at yamakiligogi mende inebe mbere, Timotius inom, Erastus inom, imbisak o propinsi Makedonia laʼbiya witluk, at arligat o propinsi Asia welagike.
23-24Etinem, o kota Efesus etoma tukang perak omanggi endaga Demetrius. Yi mende ndi mende perak mende kagako lagike. Kagako dogolik ngganengge ebe kwe mende endaga Artemis. Ebe ago nggok etoma palek werek nggorlek, o ʼbugurlagat at ago palek ndak-ndagat perak mende dogalegat alino kagarogo ʼbisi lagike. Esigit diluk kagarogo ʼbisinem, akoni nen onggo mbalko lagukama, it Demetrius agoromi tukang perak ininggimo korleyak kagako laguka mende inomat nggokogo onggo saburasi laguka eti paga, akoni Yesus wene waganiluk omborlik liligogi wene eti ake o Efesus etoma inane nggogat sagalkuka. 25Esigit diluk kagat lagike eti, at Demetrius nen, agoromi tukang perak inom, it amberek perak mende esigit diluk ininggimo korleyak kagako laguka mende inom, inayonggo ʼbisike. Inayonggo ʼbisikemo nandokukama, at nen,
“Nagarlagi o. Nit nininggi nen kagarigogi eti paga pano onggo sabusaligogi, yiluk kinilu. 26Mende, yogondak at Paulus eti kagarigogo mende, kinilenggen dombok kigik, kinasuk kolkik, kagarigogi. At nen,
Akoni ininggi nen ngganengge kagarigogi eti, ebe walsenak mende dek o, yiluk yogisasinem, akoni dogalegat nen,
Wene eti eberogonat, yiluk wagangga eti, korok o kota Efesus yoma mendeat ʼbuk. O propinsi Asia mende akoni taʼbokogonat waganggamaat o. 27Eti paga, nit nininggi nen esigit diluk kagarigogi mende yi ninabok weyak yugun o. Mende, nit ninabok weyak yugun ʼbuk. Ninagona nggok Artemis ago nggok palek yi, dek mendeat inakla ambasi dogolik, Artemis akoni o Asia mende taʼbokogonat inom, o yi ai ndi ai mende inomat nen, at apma unggisukasik dogolik pogorarigogi mende sagalogo deget dugun o!” yiluk yogisasuka.
28Yogisasukama inakla agaga dagaluk nen,
“Nit akoni o Efesus mende ninagona Artemis nggok etiat o,” yiluk inane nggokogo yisi mondok welaguka. 29Esigit diluk yisi dogolik, inane sagalkonem, akoni o kota Efesus etoma mende mbirirli nandorli wago dogolik, ap o propinsi Makedonia mende inebe mbere, Paulus inom noko laguka mende, inendaga Gayus inom, Aristarkus inom, inebe pagogo sili nggok nggarekma wogisek unggisuka. 30Wogisek unggisukama, Paulus ebe yabunggane inomborlik akoni inebe dogalegat nandorlekma etoma unggigiluk kagakike mende, it akoni Yesus wene wagangguka mende nen,
“Kat unggugup o,” yiluk wenemuk mbalkuka. 31Nen, ap nggokndek o propinsi Asia mende omanggi Paulus inom kunik welaguka mende nen,
“Sili nggok nggarekma etoma kilkawak ʼbi unggugup o,” yiluk it amberek nen endainggen sebeluwagaluk yonggo oba laʼbisukaat. 32Nen, akoni nandokuka mende yomenogo, inebe dogalegat wene ebe inonggodegat nandorli waguka eti paga,
“Nenaluk nandorli wago o,” yiluk it amberek nen inane yigit diluk yigik, it amberek nen esigit diluk yigik, inane nggogat sagalkuka. 33Inane esigit diluk sagalko nggorlek, it ap Yahudi mende nen, ap Aleksander akoni dogalegat inil oba mendi wagukama, it akoni dogalegat yomenogo nen,
“Wene erlo, at kigi,” yiluk inakla ambasuka. Esigit diluk inakla ambasinem, at Aleksander nen,
“An wene noba dekma o,” yiluk akoni yomenogo yogisagaluk inggi laʼbisike mende, it inakla nen,
34“Ap yi Yahudi mende,” yiluk ebe didiluk nen, inane omanggiat dambukogo, nggokogonat men yisuka,
“Nit akoni o Efesus mende yoma nggok ninagona Artemis etiat o,” yiluk inane kunik-kunigat 2 jam negen yisi mondogat welaguka.
35Esigit diluk yisi lagukama nen, at ap wene mbalkonem kolal mbalko lagike mende nen, it akoni dogalegat yomenogo inane deget diyasike. Deget diyasikesik nen, men yogisasike,
“Kit akoni o Efesus mende yirani. Ninagona Artemis nggok eti ago palek eti inom, akoni-akoni at enggaerek ebe kak alino kagarogo mbogot oba nen wusa wagike mende eti inom, nit akoni o Efesus mende yoma pago werek eti ta onggodek. Akoni o yi ai ndi ai taʼbokogonat inilu o. 36Akoni amberek nen,
Wene eti dek mendeat o, yiluk sagalusak dek. Eti paga, kit yoma nen kinendainggen dek negen yigit diluk ndigit diluk omanggi kagakidek, kinaborlok degat dogusak o. 37It ap yi nen, yi mende ndi mende ninagona ngganengge aguma mende amberek ininggi abusak wagani unggigidegat, ninagona ebe eti abok mbalkidegat, werek nggorlegat, wogisek wagap yi! 38At ap Demetrius ebe inom, agoromi tukang perak ininggimo korleyak kagarigogo mende inom nen, wene ap omanggi oba ʼbusak werek kalok, ininggi etinem wene inoba ʼbigik nggokik kagarigogi eti paga, it gubernur agarlagi inom inil oba wene inoba ʼbusak werek o. Eti paga, at omanggi nen wene at omanggi oba ʼbigik, at omanggi nen wene at omanggi oba ʼbigik, etoma nenat yusak werek o. 39-40Kinebe nandorli wagasip kinane nggogat sagalkep yi, it amberek nen,
Nena wene ake nandorli wagasip yiligogi, yiluk wene kinoba ʼbisi kalok, kit nen ninggit diluk yugun. Wene erlo dekma yi! It nen,
Weyak kagasuwagaluk inakla nggagaligogi, yiluk wene kinoba ʼbusak o. Eti paga, kit nen omanggi kagasuwagaluk kinakla ambegep kalok, akoni taʼbokogonat inayonggo ʼbiluk nandot diluk, wene inoba ʼbigik, nggokik, kagarigogi ininggi eti paga wene moret dusak o,” yiluk yogisasike. 41Esigit diluk yogisasikesik nen, akoni nandokuka mende yomenogo ngginggil warogo laʼbiyasike.

Currently Selected:

La’biyaske 19: DNA

Highlight

Share

Compare

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in