Matthew 24

24
Jesus Uqautigigaa Suksraunġiqsauniksraŋa Aŋaiyyuvikpaum
(Mark 13.1-2; Luke 21.5-6)
1Jesus qimaaqsimmagu aŋaiyyuvikpak, iḷitchitquraisa qaivḷutiŋ uvyaqiŋagaat aŋaiyyuvikpaum iniŋiññik. 2Tavra ilaan uqallautiŋagai, Tamarra tautukpisigik tamatkua iluqaisa? Iḷumun uqallautigivsi, uyaġaqaġumiñaitchuq atautchimikunnii qalliqaqtuamiktauq allamik uyaġagmik ulġutauyumiñaitchuamik.
Iłuiḷḷiuġutit Nagliksaaqtirrusiallu
(Mark 13.3-13; Luke 21.7-19)
3Tavra Jesus aquppipkaqtillugu Iġġiani Olives, iḷitchitqurat ullaŋagaat iñuił̣aami uqaqłutiŋ, Uqallauttutigut, qakugu taamna piñiaqpa aŋaiyyuvikpaŋmun? Suli sumik nalunaiñŋutaqaġniaqpa qaiñiksran, isuksraŋalu nunam?
4Tavra Jesus kiuŋagai, Qaunagisitchi sagluqipkaġnasi. 5Qanuq iñugiaktuat iñuich qaiñiaqtut uvaŋauŋŋuaqtuat uqaġlutiŋ Uvaŋa Christ-guruŋa, aasii iñugiaktuat sagluqilugich. 6Tusaaguvsi aŋuyaktuanik, qanitkaluaqpata naagga uŋasikkaluaqpata, iłuiḷḷiuġutiginagich. Tamatkua piruksraurut, aglaan sivuniġiŋitkaat isuksraq tikiññiḷugu. 7Nunauruat aŋuyagniaqtut allanun nunauruanun. Suli umialiqaqtuat aŋuyagniaqtut allanun umialiqaqtuanun. Nunasuli aularaġaġniaqtuq sumipayaaq, iñuiḷḷu paniġniaqtut niqaiḷḷiuġlutiŋ. 8Tamarra tamatkua aullaqisaaŋich isumaaġutit piruksrauruat Christ-guruaq qaiŋaiñŋaan.
9 # Mt 10.22. Tavraasii iñuich tigutaaġniaġaasi tatavsaqtautqulusi, tuqullusiḷu. Suli iñupayaat uumiginiaġaasi pisigiluŋa. 10Tavraasii iñugiaktuat iñuich ukpiġutaiġñiaqtut, suli aitchuutigiraġautilutiŋ avanmun, uumikkutiliġḷutiglu avanmun. 11Aasiivsauq iñugiaktuat uqaqtauŋŋuaqtuat God-mun iñukpalliġñiaġmiut aasii sagluqilugich iñugiaktuat iñuich. 12Suli pisigilugu piḷuusiqutim iñugiaksiñiŋa, iñugiaktuat iñuich piviuttaqqutaiqsaiññaġniaqtut. 13#Mt 10.22.Aglaan iñuk igḷutuutiruaq nagliksaaqtitauniġmik iñuuniqtutilaamisun, annaurrauniaqtuq. 14Aasii manna tusaayugaaġiksuaq God-im atanniqsimmataa iñuŋnun alġaqsruutauniaqtuq iluqaani nunapayaami, quliaqtuaguluni nunapayaanun, aasii tavrani nunam isua tikiññiaqtuq.
Naġġutchautiqpak
(Mark 13.14-23; Luke 21.20-24)
15 # Dn 9.27; 11.31; 12.11. Taiguaqtuaq iñuk ukuniŋa kaŋiqsiḷi. Tautugniaġiksi naġġutchagnapiaġataqtuaq salumaiḷḷisauluni inillaummiruaq aŋaiyyuvikpaŋmi iniksraġiŋisamiñi, Daniel-gum uqaqtaata God-im uqautigiŋakkaŋa. 16Tautukkuvsiuŋ taamna, tavrani tamatkua Judea-miittuat pigruġlich iġġiñun. 17#Lk 17.31.Iñuksuli aniiqsuaqtuaq iglumi qaaŋani iñaviqqutchiġñani atqaġumi saagaksraisuqsaġluni sumik iglumi iḷuaniñ. 18Aasiivsauq iñuk nautchiaqaġviŋmi savaktuaq iglumiñuŋnani saakkiutiyaqtuġuglugu annuġaani. 19Taipkua uvlut tikitpata, yaqhiikkaluaq aġnaq siŋaiyauniġumi, miqłiqtuuraqaqtuaġlu piḷgusiŋaitchuanik. 20Aŋaiyyusitchi pigruġniksraqsi ukiukuaquŋiḷḷugu naagga Savaiññikun. 21#Dn 12.1; Rev 7.14.Taipkunanikiataŋ uvluni iñuich nagliksaałhamaaġniaqtut qaŋapaŋmiñ God-imqaŋa savaŋmagu nuna. Aasii tainnatun nagliksaaqtigitqikkumiñaiñmiut aquagun taavruma. 22Aasii Atanġum iñukłiḷaaŋisuaqpagich taipkua uvlut, kiñaliqaa iñuuyumiñaitchuq. Aglaan pisigilugich God-im piksraqtaani ilaan iñukłiḷaaġniaġai uvlut.
23Tavraasii kialiqaa uqallautikpasi inna, Tautuksiuŋ, uvva Christ, naagga, Ikka ikaniittuq, ukpiġinagu. 24Qanuq Christ-guŋŋuaqtuat uqaqtauŋŋuaqtuallu God-mun iñukpalliġñiaqtut savaglutiŋ aliuġnaqtuanik kamanaqtuanik nalupqinaiġñiaqługu kiutilaaqtiŋ, asiñuutiniaqsaalugich God-im piksraqtaaŋi, sagluqiyumiñaġumisigik. 25Uvva, kilikkivsi piyumaaqtuat sivuanni.
26 # Lk 17.23, 24. Tavraasii iñuich uqallautikpasi, Amma, Christ nunagluktuamiittuq, ullaksaalugnagu. Uqallakpata, Amma, iriqsimaruq uvani, ukpiġinagu. 27Qanuq Iġñiŋa Iñuum qaiñiaqtuq igniġuuqpatittuatun paaŋŋamiñ, aasii qaummaġiksivḷugu ualiñaaq.
28 # Lk 17.37. Sumipayaaq siḷu itpan, tavrani inniaġmiut tiŋmiaqpaich kasimalutiŋ.
Qaiñiksraŋa Iġñiŋata Iñuum
(Mark 13.24-27; Luke 21.25-28)
29 # Is 13.10; Jl 2.10, 31; 3.15; Rev 6.12; Is 13.10; Ez 32.7; Jl 2.10; 3.15; Is 34.4; Rev 6.13. Tavra taipkunani uvluni, pianikpan taamna iłuiḷḷiuġutiqpak, siqiñiq taaqsiñiaqtuq, tatqiġḷu qaummaġiŋaiġñiaqtuq. Suli uvluġiat katagniaqtut, suli qaummatit siḷamiittuat uniuqtinniaqtut inimiŋniñ. 30#Dn 7.13; Zec 12.10-14; Rev 1.7.Tavrani nalunaiñŋutaŋa Iġñiŋata Iñuum niptaġniaqtuq qiḷaŋmi. Tavraniasii iluqaġmiŋ iñupayaaŋi nunam isumaaqpagniaqtut, tautukkumirruŋ Iġñiŋa Iñuum qairuaq nuvuyaŋigun qiḷaum, suaŋŋatiqaġluni qaumaniqpaqaġluniḷu. 31Aasii kamanaqtuaq nipauqłuktaun nivliqpan atautchimuquriḷuni, ilaan tiliñiaġai isaġuliŋni, aasii ilaisa katinniaġaich ilaan piksraqtaaŋi sumiḷḷiqaa nunapayauraniñ.
Iḷisaksraq Fig Napaaqtumiñ
(Mark 13.28-31; Luke 21.29-33)
32Fig-nik siiġñaqaqtuamiñ napaaqtumiñ iḷitchisitchi. Qisiqsiutiŋi qituglimmata, akutuqpalivḷuniḷu, iḷisimarusi upinġam qallisilaaŋanik. 33Tavra ilivsi tainnatuttauq tautukkuvsigik tamatkua nalaurraqsikpata, iḷisimaniaqtusi Iġñiŋa Iñuum qallisilaaŋanik qallipiaġataqłuni. 34Iḷumun uqallautigivsi, ukua iñuich tuquanigniaŋitchut iluqaisa tamatkua nalaunŋaunnagich. 35Qiḷaglu nunalu piiġñiaqtuk, aglaan uqalutka piiġumiñaitchut.
Iñupayauram Nalugaa Uvluq Ikarraġlu
(Mark 13.32-37; Luke 17.26-30, 34-36)
36Iñupayaam nalugaa taimña uvluq ikarraġlu tamatkua nalaurviksrautaat. Isaġulgitchunnii qiḷaŋmiittuat, Iġñiŋatalu Iñuum, nalugaat. Aapam kisimi iḷisimagaa. 37#Gn 6.5-8.Iñuich iñuuniaġusiatiktun Noah iñuumman, iñuich iñuusiqaġniaġmiut Iġñiŋa Iñuum qaikpan. 38Qanuq taipkunani uvluni sivuani uliqpaum iñuich niġigayuktut, imiġayuktullu, katirrusiqisuurullu, uvlumunaglaan Noah-m isiġvianun umiaqpaŋmun, 39#Gn 7.6-24.sumik naluŋarut piyumaaqtuamik uliqpaŋmun, pisaġilġataqtillutiŋ iluqaġmiŋ. Tainnatun inniaqtuq qaiñiŋa Iġñiŋata Iñuum. 40Tavra iññuk malġuk nautchiaqaġviŋmiinniaqtuk, igḷua tigurauniaqtuq, aasii igḷua qimaktauluni. 41Aġnak malġuk palauvaksriuġniaqtuk palauvviviŋmi, igḷua tigurauniaqtuq, aasii igḷua qimaktauluni. 42Quviqtaiḷisitchiasii, qanuq iḷisimaŋitchusi uvluanik Atanivsi qaġġiviksraŋan. 43#Lk 12.39, 40.Aglaan iḷisimalugu una. Igluqpiraqti iḷisimaŋagumi suqpatigun unnuami tigligayuktim qaiñiaqtilaaŋanik, siqunayaitchuq, aasii igluni tigligayuktimun siqumutiluni isiqtinŋiḷḷugu. 44Tavraptauq ilivsi itqanaitchuksraummiusi, qanuq Iġñiŋa Iñuum qaiñiaqtuq ikarrami niġiugvigiŋisavsiññi.
Ukpiġnaqtuaq Naagga Ukpiġnaitchuaq Kivgaq
(Luke 12.41-48)
45Kiuniaqpaasii ukpiġnaqtuaguvluni isumaturuaguvluniḷu kivgaq? Taamnauniaqtuq kivgaq atanġata qaukłiḷiutiniakkaŋa allanun kivganun niqiksritqulutiŋ piñaqsikpan. 46Quviasugli taamna kivgaq atanġata qaigumi paqinniaqtaŋa tainna savaktuagulugu. 47Iḷumun uqallautigivsi, ilaan atanniutiniaġaa iluqaiññun suġaliġmiñun. 48Aglaan taamna piḷuktuaq kivgaq isumaaqsigumi inna, Ataniġaimña qaiḷḷaiġutiruq, 49aasii anaumiaqsiḷugich kivgauqatini, niġimmiuquvva imiqatigivlugiḷḷu imiqtit, 50atanġa taavruma kivgam qaiñiaqtuq uvlumi niġiugiŋisilluni ilaanun, ikarramiḷu nalukkaŋani. 51Aasii atanġata qaigumi tatavsapiaġataġniaġaa, piqasiutilugu ukpiŋŋuaqtuanun. Tavrani iñuich qianiaqtut tiriqtinniaġaiḷḷu kigutitiŋ.

ទើបបានជ្រើសរើសហើយ៖

Matthew 24: INUPIAQ

គំនូស​ចំណាំ

ចែក​រំលែក

ចម្លង

None

ចង់ឱ្យគំនូសពណ៌ដែលបានរក្សាទុករបស់អ្នក មាននៅលើគ្រប់ឧបករណ៍ទាំងអស់មែនទេ? ចុះឈ្មោះប្រើ ឬចុះឈ្មោះចូល