YouVersion Logo
Search Icon

Jon 12

12
Maliyadi Jesu kumumbune weneneeŋdok tiulidokoguk
(Matiyu 26:6-13; Mak 14:3-9)
1Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok hinamuni titiŋdok helebufa 6 hogok hatune Jesu Betanide uguk. Jesudi yokwet uŋoŋ Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk. 2Ala Jesudi uŋoŋ uune metam nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok tiulidokogiŋ u Matadi kidiyembu Lasalus maaŋ noŋgoŋ ila nagiŋ. 3Ila nalune Maliyadi ime munduŋ momooŋ hinek, tuwaŋiŋ loloŋnit#12:3 Ime munduŋ momooŋ u wou “nat” yoyagiŋ. Maliyadi ime kap lufomuk wondok tuwot tiŋa wooŋ kudi u tuguk. Bomboŋgi mede gineŋ haf lita yoiŋ. u tiŋa wooŋ Jesu kayoŋ foloŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk. Unduŋ tubune yotmaaŋ hahat tigiŋ u munduŋ momooŋdi kiliŋa hakuk.
4Kaŋ Jesu mihiŋiye adi’walaaniŋ niŋ wou Judas Kaliotniŋ, me ukuyeŋ Jesu memik kohohik foloŋ kamewaak adi indiŋ yoguk, 5“Ime munduŋ momooŋ i 1 tausen kinadi tuwaune muneeŋ u moŋgolaŋa metam fiyewakahi yemdok i deti tububi tilak?” 6Mede u metam fiyewakahidok mu nadiŋa yoguk, adi nehi’walaŋ muneeŋ u kadokooŋ kabup moŋgotuguk wendoktiŋa muneeŋ u netok moŋgole nadiŋa yoguk.
7Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Bikabune tibek, adi yadi ime munduŋ momooŋ u nu foloone gomnamdegoŋ yo kamehatilak u kumuŋ tibene nehiweneneeŋ wendok nehitiulidokolak. 8Me fiyewakahi adi helemahelemaŋ hidut iŋgoŋ hatiyaneeŋ, eŋ nu adi hidigut yagigi mu hatibaat.”
Talitimeŋ heki adi Lasalus maaŋ ulukumuŋdok yohebet tigiŋ
9Judame fee adi Jesu Betani uŋoŋ hatak nadiŋa ugiŋ. U Jesu kakaŋdok hogok mu nadiŋa ugiŋ, adi Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk u maaŋ kane nadiŋa ugiŋ. 10-11Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilakuk kaŋ Judahi metam feedi Jesu nadisukilitimiŋa Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi biyabugiŋ doktiŋa talitimeŋ hekidi bopneeŋ Lasalus maaŋ ulukumuŋdok yoŋa yohebet tigiŋ.
Jesu Jelusalemde uune nintilogiŋ
(Matiyu 21:1-11; Mak 11:1-11; Luk 19:28-40)
12Heleune metam bop wapumdi Jelusalem uŋoŋ hinamuni tine bugiŋ adi mede indiŋ nadigiŋ, Jesu agaŋ talipmeŋ bulak. 13Mede u nadiŋa kudihahak wobu moŋgola indiŋ kakaliŋa Jesu kane ugiŋ,
“Nintilonim!
Me i Wapum wou gineŋ bulak,
Bepaŋdi kahaŋ timimbek!
Adi Isilaehi’walaŋ mapme!”
14Unduŋ kutiŋa tubune Jesu adi doŋki mihiniŋ niŋ tubumintaaŋ uŋgoŋ looŋ ila uguk, u kigili mededi indiŋ yolak wondok tuwot tuguk,
15“Saiyonhi metam, hidi munta mu tineŋ! Mapmehik doŋki mihiniŋ foloŋ ila bulak.”
16Unduŋ tubune Jesu mihiŋiye adi nemek u kaŋ mu nadidakalegiŋ ala kougoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilali kunum hautanit mintadakaleune mihiŋiyedi nadidakalegiŋ. Youkudip Mede gineŋ Jesudok mede youkiŋ undugoŋ timiŋgiŋ u nadidakalegiŋ.
17Metam Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ tubupilalu kagiŋ adi buŋa kudi mintaguk u yohautagiŋ. 18Yohautaune metam feedi kudi tuguk u nadiŋa wooŋ talipmeŋ tubumintagiŋ. 19Kaŋ Falisi heki adi u kaŋ nadiu tuwot mu tubune nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “U kaneŋ, indi kwanainik folooŋnit mokit tilak kaŋ metam hogohogok adi Jesu keleiŋ.”
Gilikme nolidi Jesu kakaŋdok yonadigiŋ
20Gilikme kubugoŋkubugoŋ adi Judahi metam’walaŋ hinamuni nai gineŋ Bepaŋ niutumbane Jelusalemde ugiŋ adi’walaŋ baŋamhik gineŋ uŋgoŋ noŋgoŋ hatiŋa Bepaŋ niutumbagiŋ. 21Tiŋa Filip adi Galiliniŋ eŋ yolikweli Besaida ala adi’walaŋ wooŋ mintamiŋa niŋgiŋ, “Me wapum, indi Jesu kane nadiyam.”
22Niŋgiŋ kaŋ Filipdi wooŋ Endulu niŋa wooŋ Jesu kane yogiŋ u niŋgumuk. 23Wooŋ niŋgumuk kaŋ adibo yoguk, “Me Kobumuŋ adi kudiŋiŋ uŋgoniŋ hinek mintadakaledok nai agaŋ tilak. 24Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ, haŋgom yopmaŋ hakiiŋ adi folooŋ fee mu tiiŋ. Ala kiliki kubugoŋ niŋ tiŋa wooŋ kwet gineŋ kameune kubugoŋ wendigoŋ kumumbu yeuli kadoŋa looŋ folooŋ fee mintawetik. 25Unduŋ doktiŋa nebek niŋ adi ne’walaŋ hatihatiŋiŋdok nadinadi wapum tilak adi hatihatiŋiŋ fiit tibaak. Eŋ nebek niŋdi kwet yendiniŋ nemenemekdok nadiune wapum mu tilak adi hatihati fafaŋeniŋ kahilewaak. 26Nebek niŋ adi nu’walaŋ kwanai-me mintawene kaŋ nu nehikelewaak. Tiŋa nu hatibaatneŋ uŋgoŋ kwanai-mene maaŋ noŋgoŋ hatidemeet. Kaŋ Batnedi nintilowaak.”
Bepaŋ wougigitŋiŋ Jesudi tubuhautaguk
27Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “I welene agaŋ pitpit tubune hehele nadilat ale dediŋ tibit? Me Baŋ, nai kadakaniŋ i nolomtibeŋ, u kedem nimbit iŋgoŋ u tuwot moŋ. Nu wondegoŋ bugutneŋ u deti unduŋ nimbit? 28Unduŋ doktiŋa Me Baŋ du yobeŋ kaŋ wohogegigit miŋgilaŋgoŋ mintadakalewek.”
Unduŋ yobune kunum gineniŋ mede niŋ indiŋ foguk, “Nu wotnenegigit tubuhautagutdi kotigoŋ tubuhautawit.”
29Unduŋ yobune metam uŋoŋ yakiŋ adi mede u nadiŋa nolidi “muŋkulap” yogiŋ, kaŋ noliyeŋ “Aŋelodi mede niŋak,” yogiŋ.
30Kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Mede u nutok tiŋa mu yolak, adi hiditok tiŋa yolak. 31Tiŋa metam yehidanedok nai agaŋ dulalak eŋ kwet yendiniŋ mapme u udakapmaŋdok. 32Nu nehitiloneeŋ nai uŋaniŋ metam hogohogok yanagile nu’walaŋkade buneeŋ.” 33U kumuŋ dediŋ tibaak wondok nadiŋa yoyout mede unduŋ yoguk.
34Unduŋ yobune metamdibo niŋgiŋ, “Indi Youkudip Medenikdi Kilisto adi kumuŋ mu tibaak yolak, kaŋ du dediŋ doktiŋa Me Kobumuŋ tiloneeŋ yolaŋ? Me Kobumuŋ u neeŋ doktiŋa unduŋ yolaŋ?”
35Kaŋ Jesudi mede indiŋ tubu-udaneyemguk. “Hauta adi lekiŋgoŋhik gineŋ nai muniŋgoŋ-kabe hautawaak. Tiyauge mambipdi hehikufulawaakneŋ doktiŋa hauta hahambune hatiyaneeŋ. Niŋ adi mambip gineŋ yauŋa talik tuwot mu kadakaleeŋ yaufit tibetik. 36Unduŋ doktiŋa hauta hidut iŋgoŋ hatilakneŋgoŋ nadisukilitimineŋ. Unduŋ tiŋa hidi hauta wendiniŋ metam tineŋ.”
Jesu adi mede unduŋ yeniŋa wooŋ hebi hatiguk.
Judahi feedi Jesu mu nadisukilitimiŋgiŋ
37Kaŋ metam adi Jesudi kudi mebimebi tuguk u dauhikdi agaŋ kagiŋ iŋgoŋ mu nadisukilitimiŋgiŋ. 38U polofet Aisaiyadi mede indiŋ youkuk u folooŋ mintadok yoŋa unduŋ tigiŋ. Adi indiŋ youkuk,
“Wapum, indi medege yogumun u metam lufom kabedi nadisukilitiiŋ. Eŋ du’walaŋ saŋiniŋge u maaŋ metam lufom kabedi kaŋ nadidakaleiŋ.”
39Unduŋ doktiŋa metamdi Jesu tuwot mu nadisukilitimineeŋ u Aisaiya’walaŋ mede niŋ hatak uŋakoŋ takaliŋa tigiŋ. Adi indiŋ youkuk,
40“Bepaŋdi dauhik yehitubu-sipmakaaŋ nadinadihik be welehik teheyemguk, tigene dauhikdi nemenemek kanadidakaleneeneŋ be naditomuneeneŋ. Unduŋ tiŋa welehik tubutakaleune yehitubu-kedebawaatneŋ.”
41Aisaiya adi Jesu’walaŋ saŋiniŋ eŋ wougigit u koom agaŋ kaguk doktiŋa mede unduŋ yoguk.#12:41 Polofet Aisaiya adi koomkwaha hatiŋa kwanai tuguk. Kaŋ Bepaŋdi Kilisto’walaŋ wougigit be saŋiniŋ u nimbu kaguk.
42Kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi noli Jesu nadisukilitimiŋgiŋ, iŋgoŋ yobihilune Falisi hekidi Judahi’walaŋ Bopyothik hogohogok gineŋ, maaneŋ fofoŋdok kamehep tiyemneeneŋ yoŋa mu yobihikiŋ. 43Tiŋa undugoŋ Bepaŋ dawi gineŋ wohiye loloŋnit titiŋdok nadigiŋ iŋgoŋ metam yabuŋa nadiune fofoŋnit tibaakneŋ yoŋa nadibedi tiŋa nadisukilitihik kamehebi tigiŋ.
Jesu gut beu adi kubugoŋ
44Jesudi mede wapum indiŋ yoguk, “Nebek niŋ nu nadisukilitinamulak adi nu hogok mu nadisukilitinamulak, me napmeu fogut adi maaŋ nadisukilitimilak. 45Eŋ neeŋdi nu nabulak adi me napmeu fogut u maaŋ kalak. 46Nu hautadi kwetfoloŋ fogut doktiŋa metam nu nadisukilitinamneeŋ adi mambip gineŋ mu hatineeŋ. 47Nebek niŋdi medene nadiŋa mu keleeŋ hatibaak, adi yadi medeŋiŋ mu yodapmawaat, tiŋa nu mede yodapmandapmaŋdok mu fogut, nu adi metam yehitubu-lodawe fogut. 48Nebek niŋ adi nu sigilulum tinamuŋa medene mu keleeŋ hatibaak adi yadi nebek niŋdi medeŋiŋ mu yodapmawaak. Mede yolat yendigoŋ nai wapum foloŋ udanemimbaak. 49Nu mede u na nadinadinede mu yolat, Me Baŋ napmeune fogutdi unduŋ yobeŋ yolak kaŋ wondok tuwot yolat. 50Tiŋa nu agaŋ nadilat, adi’walaŋ maŋiŋ mededi hatihati fafaŋeniŋ tubumintalak, doktiŋa mede yolat u Baŋdi naniŋdidimelak wondok tuwot yolat.”

Currently Selected:

Jon 12: nopNTpo

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy