YouVersion Logo
Search Icon

Jon 11

11
Lasalus kumuŋguk
1Heleniŋ Betani yokwet uŋoŋ me niŋ wou Lasalus adi yagit wapum tiŋa hakuk. Adi wiwiyat lufom Mata dut Maliya. 2Maliya adi koom ime munduŋ momooŋnitdi Jesu kayoŋ yougomuŋa ki hapmuŋdi tubusilidamiŋguk. 3Lasalus adi yagit wapum tiŋa hakuk doktiŋa wiwiyatdi Jesudok mede indiŋ kamegumuk, “Wapum, noke yagit tiŋa hatak.”
4Mede unduŋ kamemimbune Jesu adi nadiŋa yoguk, “Yagit i mintalak adi kumuŋ folooŋ titiŋdok mokoŋ. Woŋadi Bepaŋ mihiŋiŋ’walaŋ mebi mintadakaleune metamdi kudi u kaŋ Bepaŋ nintiloneeŋdok mintalak.”
5Jesu adi weleŋdi Lasalus hekiwit yabukahile hinek tuluguk 6iŋgoŋ yagit diniŋ medenai u nadiŋa pilap mu uguk. Adi helebufa lufom uŋgoŋ hatiguk. 7Hatiŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Kotigoŋ Judiya kwetneŋ unim.”
8Unduŋ yenimbu mihiŋiyedi niŋgiŋ, “Hinale, sisa-kabe iŋgoŋ metam uŋahidi kawade moŋgola gutne tigiŋ kaŋ dediŋ doktiŋa kotigoŋ uŋoŋ uuŋdok yo yolaŋ?”
9Niŋgiŋ kaŋ adibo yeniŋguk, “Hele kubugoŋ maaneŋ nai wapum hatak doktiŋa me niŋ adi hauta gineŋ hati yaulune nemek niŋdi tuwot mu youletik. Adi hauta gineŋ nemek kedem kadakalewetik. 10Eŋ nebek niŋ adi timiŋ hautanit mokit uŋa kedem mauletik.” 11Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Notnik Lasalus adi damo deitak iŋgoŋ nu wooŋ talamsukulewit.”
12Yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi indiŋ yogiŋ, “Wapum, damo deitak u agaŋ kedem pilalek ale.” 13Jesu adi kumuŋ tuguk wondok damo deitak yeniŋguk kaŋ mihiŋiye adi damo biyagoŋ binek deitak yo nadigiŋ.
14Unduŋ doktiŋa Jesudi miŋgoŋ indiŋ yenindakaleguk, “Lasalus adi agaŋ kumuŋguk, 15kaŋ nu uŋoŋ mu we kumuŋguk doktiŋa hiditok nadifo tilat. U hidi nadisukiliti folooŋ tineŋdok mintaŋak ale wooŋ kanim.”
16Unduŋ yoguk kaŋ Tomas (wou niŋ Katap)#11:16 Nehi’walaŋ mede “Didimo” yoyagiŋ. U mebi katap. adi mewoi noli indiŋ yeniŋguk, “Fiit! Indi wanaŋ wooŋ adut noŋgoŋ kumunim.”
Kumuŋ gineniŋ pilapilat eŋ hatihati u Jesu negoŋ
17Lasalus agaŋ weneŋ hatibune helebufa lufolufom dapmaune Jesudi Betani wosuwaguk. 18Betani yokwet adi Jelusalem yamaiŋgoŋ 19doktiŋa Judahi metam feedi wooŋ Mata yadeleŋŋit yehitubu-kilitiŋila hakiŋ. 20Kaŋ Matadi Jesu talipmeŋ bulak yobu nadiŋa Maliya yopmaŋ uŋgoŋ bikabuŋa Jesu kawe uguk. 21Wooŋ Jesu kaŋ niŋguk, “Wapum, du iŋgoŋ hale tuguŋ binek adi witne tuwot mu kumumbe tuguk. 22Tiŋa nai indidegoŋ du agaŋ nadigamulat, doktiŋa du nemek niŋdok Bepaŋ ninadiwe tiŋaŋ kaŋ kedem gambetik.”
23Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudibo yoguk, “Wife kotigoŋ kaikaaŋ pilali hatibaak.”
24Niŋguk kaŋ Matadibo yoguk, “Kougoŋ nai wapum foloŋ pilalaak u agaŋ nadilat.”
25Unduŋ yoguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Pilapilat tiŋa hatihati u nagoŋ. Ale nebek niŋdi nu nadisukilitinamuŋa kumumbaak adi kumuŋ kabeleeŋ hatibaak, 26eŋ nebek niŋdi kaipmuŋ hatiŋila nadisukilitinambaak adi kumuŋ mu tibaak. Du medene i nadisukilitilaŋ be dediŋ?”
27Niŋguk kaŋ Matadibo yoguk, “Eeŋ, Wapum, nu welenedigoŋ hinek du Kilisto, Bepaŋ Mihiŋiŋ kwetfoloŋ iŋoŋ foguŋ u agaŋ nadisukilitilat.”
Lasalus doktiŋa Jesu maaŋ makat kokuk
28Mata adi unduŋ yoŋa kotigoŋ yopmande wooŋ Maliya kutinimbu buune mede hamahamap gineŋ indiŋ niŋguk, “Hinale buŋa hali wooŋ kaweŋ ganilak.” 29Unduŋ nimbune Maliya adi mede u nadiŋa pilap hinek kawene uguk.
30Jesu adi yokwet maaneŋ mu fooŋ Matadut mede yonadi tugumukneŋ uŋgoŋ yali mede kameguk. 31Kaŋ Maliya adi pilap hinek pilali uune Judahi metam adigut yehitubu-kilitiŋa hakiŋ adi u kaŋ wiwi sitŋiŋ gineŋ binek wooŋ makat kole ulak yo kelegiŋ.
32Kaŋ Maliya adi pilap hinek wooŋ Jesu hakukneŋ wosuwaaŋ kayoŋ foloŋ maaŋ haliŋa niŋguk, “Wapum, du iŋgoŋ hale tuguŋ binek adi witne tuwot mu kumumbe tuguk.”
33Unduŋ niŋa kolune Juda metam noŋgoŋ ugiŋ adi maaŋ tubulodaaŋ kokiŋ, kolune Jesudi u yabuŋa weleŋ goloune dau gabugabuŋ tiŋa yeniŋguk, 34“Lasalus daŋ wenegiŋ?”
Yeniŋguk kaŋ niŋgiŋ, “Wapum, buŋa kaweŋ.”
Niŋa nagila ugiŋ, uŋale uŋale 35Jesu maaŋ makat kokuk. 36Kaŋ metamdi kaŋ yogiŋ, “U kaiŋ. Lasalusdok mohinek hati nadimilak.”
37Yogiŋ kaŋ metam nolidi yogiŋ, “Me dawi sipmakaŋ tubutomiŋgukdi deti noliŋiŋ mu tubukedebaune kumuŋguk?”
Jesudi Lasalus kumuŋ gineniŋ kutinimbu kaikaaŋ pilakuk
38Jesu adi weleŋ kotigoŋ goloune wooŋ sitŋiŋ gagayeŋ yakuk. Dabaŋ adi kawade ginaneŋ kameeŋ kawade niŋdi tehegiŋ. 39Ala Jesudi yeniŋguk, “Kawade i dakaleneŋ.”
Yenimbune Matadi yoguk, “Wapum, kameeŋ hatinene helebufa lufolufom agaŋ dapmalak, kaŋ agaŋ munduŋ kutak.”
40Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Nu koom agaŋ ganiŋat. Du nadisukiliti tiŋa Wapum’walaŋ saŋiniŋ kaweŋ ganiŋat u mube nadilaŋ?”
41Unduŋ nimbu wabiŋa metamdi wooŋ kawade dakaleune Jesu kunum gineŋ diweeŋ indiŋ niutumbaguk, “Me Baŋ, du yonadine nadilaŋ doktiŋa ganiutumbalat. 42Tiŋa du yonadine helemahelemaŋ nadinamulaŋ u agaŋ nadilat iŋgoŋ metam i yakiiŋ adi du napmeune bugut u nadisukilitineŋdok nadiŋa yolat.”
43Unduŋ yoŋa indiŋ kutiguk, “Lasalus, pilali beŋ!” 44Unduŋ kutibune Lasalus adi kayoŋ kohoŋ be namanda hauledi ulobuŋa kamegiŋ unduŋ bumbut fooŋ yalune Jesudi kaŋ yeniŋguk, “Kwihikulimineŋ!”
Talitimeŋ hekidi Jesu uutdok yohebet tigiŋ
(Matiyu 26:1-5; Mak 14:1-2; Luk 22:1-2)
45Judahi metam Maliya kane bugiŋ adi Jesudi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi u tubune kaŋ feedi nadisukilitimiŋgiŋ. 46Kaŋ metam noli adi udaneeŋ wooŋ Jesudi kudi tuguk u Falisi heki yenimbihikiŋ.
47Yenimbihilune Falisi heki eŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi u nadiŋa me wapuhi wanakaŋ yehihamaneu buŋa bophik yotneŋ bopneeŋ yogiŋ, “Indi me u dediŋ timinim? Kudi mebimebi tilak u kaneŋ. 48Indi me u kakabeleeŋ hatine unduŋ hogok tibaak kaŋ metam feedi nadisukilitimiŋa adi’walaŋkade wooŋ galineeŋ, kaŋ woŋ adi Lomahidi indi nindihiŋa Siloŋyotnik nilomtiŋa metamniye maaŋ yanagitneeneŋ.”#11:48 Metam feedi Jesu mapmehik kambiyatdok nadigiŋ. Eŋ Falisi hekidi indiŋ nadigiŋ: Metam unduŋ nobu tineeŋ adi Lomahidi kwihitaaŋ Bepaŋ’walaŋ Siloŋyot be metam be kwet u yehitubu-kadakadapmaneeŋ.
49Me bop u tiŋa hakiŋneniŋ, me niŋ wou Kaifa. Nai uŋaniŋ adi Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum hatiluguk. Ala adi me noliŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi kaulehi be? 50Be hidi mu nadidakaleiŋ? Metam hogohogok kadaka tineemneŋ doktiŋa me kubugoŋ niŋdi metamdok kibikoŋ tiŋa kumumbaak wendi indi maaŋ nihitubu-lodawaak.”
51Kaifa adi nai uŋaniŋ Siloŋyot diniŋ Talitimeŋ Wapum hatiguk doktiŋa mede u ne nadinadiŋiŋde mu yoguk. Adi kigili mede biyagoŋ hinek yoguk. U mebi indiŋ: Jesu adi biyagoŋ hinek Judahi metamdok kumumbaak. Tiŋa undugoŋ aditok hogok mu kumumbaak. 52Adi kwetkwet Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye hatiiŋ u yehibopneune bop kubugoŋ titiŋdok kumumbaak.
53Nai uŋaniŋgoŋ talitimeŋ hekidi Jesu uutdok yohebet tigiŋ. 54Unduŋ doktiŋa Jesu adi Judahi dauhik gineŋ miŋgilaŋgoŋ mu hatiguk. Adi mihiŋiye yahaŋeeŋ momoŋ wooŋ kwet fiileŋ yokwet niŋ wou Efeleim uŋoŋ hatigiŋ.
55Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni nai dulaune metam yokwet kuyaniŋ kuyaniŋ maaŋ Bepaŋ niutumba titiŋdok tiulidoko tine Jelusalemde ugiŋ. 56Tiŋa Siloŋyotneŋ uŋoŋ Jesu lohiŋa nehi indiŋ yonadigiŋ, “Hidi dediŋ nadiiŋ? Adi hinamunide bek be dediŋ?”
57Tiŋa talitimeŋ eŋ Falisi heki adi mede yofafaŋe tiŋa indiŋ yogiŋ, “Nebek niŋdi Jesu dambek halune kaŋ buŋa ninimbihilune wooŋ nagitnim.”

Currently Selected:

Jon 11: nopNTpo

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy