YouVersion Logo
Search Icon

MARKUS 6

6
Yesus Pek Biterima ku Pekan Nazaret
(Mat 13:53-58; Luk 4:16-30)
1Telas Kidek ju tempat ajeh, Yesus Kijog nu pekan Nazaret Ikampug besama ru Ipengikot-pengikot. 2Ku arik Sabat Kek mula Kibeajar ku deg sembahyang. Ihad jeoi sengoi ku pajeh. Bile naicerngai ha neajar Yesus, cengang empag enai. Naiurok, “Ju belok Kiberkep dikdij Ipenanei ru Ikuasa? Begeiharok Kek dapat Kibeh tanda-tanda ajaib? 3Hipanei Kek ajeh tukang jehuk, kenon Maria, ru juga tenek Yakobus, Yoses, Yudas, ru Simon. Imemenang kerdor juga mong naigei ku padeh.” Kerana ajeh, mai ku pajeh nainyek ha Kek.
4Lalu Yesus Kiurok nu enai, “Numom nabi bihormat ku belok-belok taleh tapi kek pek bihormat ku kampug ilei ru ya isesedara serta iperingak.”#Yoh 4:44
5-6Yesus ihad Kihiran kerana enai pek naipecaya nu Kek. Ajehloh isebab Kek pek dapat Kibeh jeoi ajaib ku pajeh. Kek had Kidek Iteg ku memerip urag mai nyik taleh Kaha-perbor enai.
Telas ajeh Yesus Kiet nu kampug-kampug ku sekelileg tempat ajeh ru Kibeajar mai.
Yesus Kingeng 12 Urag Ipengikot
(Mat 10:5-15; Luk 9:1-6)
7Yesus Kicereg 12 urag Ipengikot lalu Kingeng pernar mom ju enai ru Kiog enai kuasa ha peret nyanik. 8Kek juga Kiog perintah nu enai, “Wesloh agok en ma-ma pen ku ceknip engkek kecuali nubatag tungkat. Agok en caknak, atao jaben, ataopen duet. 9Logloh kasot tapi agok en baju kilek.” 10Yesus Kiurok juga, “Amen engkebiterima nu kateh nanek deg, geiloh ku deg ajeh lei engkeet ju pekan ajeh. 11Tapi amen engkek hol ku nanek tempat lalu mai gigei ku pajeh pek naiterima engkek atao pek naicerngai engrok engkek, dekloh ju tempat ajeh ru tapesloh habok ju jog engkek sebegei tanda amaran Jenang doh Kihukom enai!”
12Jadi, due belas urag pengikot Yesus naiet ru naiajar mai tentang hal adeh: Manusia hod naibetobat ju dosa. 13Pengikot-pengikot ajeh juga naiperet jeoi nyanik ru naisep minyak zaiton nu jeoi mai nyik supaye enai bor.#Yak 5:14
Danan Yohanes Pembaptis
(Mat 14:1-12; Luk 3:19-20; 9:7-9)
14Ku mase ajeh, Raja Herodes Antipas juga kicerngai gah tentang Yesus kerana mai jengoi selalo naibual tentang Kek. Mong de naiurok, “Yohanes Pembaptis ya kisui nij. Kerana ajehloh, kek mong kuasa kibeh tanda-tanda ajaib.”
15Tapi mai kilek naiurok, “Kek ajeh Nabi Elia.”
Mong juga de naiurok, “Kek ajeh nabi begei numom nabi jaman manah entem.”
16Mase kicerngai hal ajeh, Raja Herodes Antipas kiurok, “Kek ajeh mesti Yohanes Pembaptis de ngkoh ikui entem. Tapi ya kisui nij!”
17Raja Herodes Antipas kiurok begei ajeh kerana sebelom ajeh ilei sendiri de kior mai naicap ru naibeg Yohanes Pembaptis ru naipermuj kek nu kateh jel. Raja Herodes Antipas kibeh begei ajeh kerana Yohanes Pembaptis kitegor kek tentang hal kikot kenah imenang Filipus. Muh kerdor ajeh Herodias. 18Yohanes Pembaptis selalo kiurok, “Jen besalah kerana jenjeg kenah menang jen!”
19Ajehloh isebab Herodias kigetek ha Yohanes Pembaptis ru kahagu-perdat kek. Tapi Herodias pek dapat kibeh hal ajeh kerana biget ya Raja Herodes Antipas. 20Raja ajeh kihormat ha Yohanes Pembaptis kerana kipanei Yohanes Pembaptis ajeh numom de benar ru de bingeng ya Jenang. Kerana ajeh, kek kijaga keselamatan Yohanes Pembaptis. Kek kigemar ceringai engrok Yohanes Pembaptis hamapen engrok Yohanes ajeh kibeh kek ihad susah sengik.
21Ku nanek arik, ipenyudah Herodias kikep peluang ku arik yisnos Raja Herodes Antipas. Raja ajeh kibeh caknak ha dikdij pegawei tinggi kerajaan, pegawei aska, ru raknak-raknak mai lengrik Galilea. 22Kenon kerdor Herodias kiberunggen ru kihibor sengik Raja Herodes Antipas ru itengloh. Kerana ajeh, raja ajeh kiurok nu kenon kerdor ajeh, “Bong, ma de hahod? Eng doh ngog ma taleh de hasemanj!” 23Lalu raja ajeh kibesumpah nu ikenon kerdor begei adeh: “Eng doh ngog ma taleh de hasemanj hamapen engleg ju kerajaan eng!”
24Jadi, kerdor ajeh kiet ru kitanya nu iamek, “Maka de patot ngsemanj?”
Iamek kiberlag, “Semanj kui Yohanes Pembaptis!”
25Kerdor ajeh deras-deras kilos nij nu Raja Herodes Antipas ru kiurok, “Eng nghod jenog kui Yohanes Pembaptis ku kemil talam hunen juga!”
26Hal ajeh kibeh Raja Herodes Antipas ihad kisedeh. Tapi raja ajeh pek dapat kitulak isemmanj ajeh kerana kek ya kibesumpah ku ngar dikdij itengloh. 27Ku sarik jijeh juga kek kiog perintah nu iaska supaye kipancog kui Yohanes Pembaptis. Aska ajeh pen kiet nu jel lalu kibeh ma de ya bior. 28Telas ajeh aska ajeh kien kui Yohanes Pembaptis ku kemil talam ru kiog nu kerdor ajeh. Lalu kerdor ajeh pen kiog kui Yohanes Pembaptis nu iamek. 29Bile pengikot-pengikot Yohanes Pembaptis naicerngai tentang hal ajeh, naihol ru naikot berog Yohanes Pembaptis lalu naicop.
Yesus Kiog Caknak nu Lima Ribu Urag
(Mat 14:13-21; Luk 9:10-17; Yoh 6:1-14)
30Rasul-rasul#6:30 Rasul-rasul: Perkataan adeh kirujok nu sengoi-sengoi de bilantek ha tugas has pelayanan. Icuntohjeh: Paulus, Barnabas, 12 urag pengikot Yesus, ru mai kilek juga. de bingeng ya Yesus ajeh naijog nu Yesus ru naipasal dikdij ma de ya naibeh ru ma de ya naiajar nu mai. 31Jeoi sengoi naimuj-hol nu tempat ajeh lei Yesus ru Ipengikot-pengikot pek sempat naiha-cakcak. Kerana ajeh, Yesus Kiurok nu Ipengikot-pengikot, “Beiloh hiet nu tempat de sengek supaye buleh hikerakdik nok.” 32Jadi, naihuj perahu ru naiet nu tempat de sengek.
33Tapi jeoi mai naibakek enai naiet ju tempat ajeh ru naicam enai ajeh bok. Jadi, jeoi mai ju jap-jap pekan ku kawasan ajeh naijerjar supaye nailei canuk ju Yesus ru Ipengikot-pengikot nu tempat de naituju. 34Bile Yesus Kiceleh ju perahu, Kek Kineng ha jeoi mai jengoi ya naibekumpol ku pajeh. Kek ihad Kiyayak ha enai kerana enai begei ha dombe de pek begembale. Kerana ajeh, Kek pen mula Kiajar jeoi pekare nu enai. 35Bile iarik ya kaha-kelem, pengikot-pengikot Yesus naihol ru naiurok nu Kek, “Iarik ya kaha-kelem ru tempat adeh sengek. 36Orloh enai adeh naiet nu selai ru kampug de rek supaye naibeli caknak ha liknai sendiri.”
37Tapi Yesus Kiberlag, “Engkek ogloh caknak nu enai.”
Ipengikot-pengikot naiberlag, “Gaji lebeh enam gencek pen pek cukop hiha-og caknak ha enai hamapen dikdij mai naikep gek.”
38Yesus Kiurok nu enai, “Mong merip ijengoi ruti ku engkek? Cip neng.”
Telas naineng, naiurok, “Mong lima kebek ruti ru nar ikor kak.”
39Lalu Yesus Kiurok nu Ipengikot-pengikot supaye naior dikdij mai ajeh naigei bekelompok ku kemil rumpot de hijau. 40Enai pen naigei kateh kelompok. Kateh nukelompok mong de 100 urag ru mong juga de 50 urag. 41Telas ajeh Yesus Kikot lima kebek ruti ru nar ikor kak ajeh lalu Kiceog nu langit ru Kiucap syukor nu Jenang. Telas ajeh Kek Kiceh ruti ajeh lalu Kiog nu Ipengikot-pengikot supaye naibahagi nu mai jengoi ajeh. Begei ajeh juga Kek Kibahagi nar ikor kak ajeh nu dikdij enai. 42Dikdij mai ku pajeh naicak lei naibakhek. 43Telas ajeh pengikot-pengikot Yesus naicatuk ilembeh caknak ajeh ijengoi 12 bakol. 44Kira-kira lima ribu urag keral de naicak ruti ajeh.
Yesus Kicip ku Kemil Teu
(Mat 14:22-33; Yoh 6:15-21)
45Telas ajeh Yesus deras-deras Kior Ipengikot-pengikot naihuj perahu ru naicip canuk nu pekan Betsaida ku englag tasek. Sementare ajeh, Kek Kior mai jengoi naijog. 46Telas Yesus Kineng mai jengoi ajeh naijog, Kek pen Kiet nu lod Kaha-bedoa. 47Bile iarik ya kelem, perahu pengikot Yesus ya ku semakdek tasek tapi Yesus lekat Kihalei ku darat. 48Yesus Kineng Ipengikot-pengikot naikerekwat naikayoh perahu kerana pinoi kipoi ju alak de betentangan. Lalu, rilah pukol tige ru enam pegelap, Yesus Kiderleh nu enai Kicip ku kemil teu. Yesus Kaha-cip canuk ju enai. 49Mase naineng Yesus Kicekcip ku kemil teu, naiwig kerana naisangka Kek ajeh nyanik. 50Dikdij enai ihad naisengoh bile naineng Yesus. Tapi Yesus deras Kiurok nu enai, “Agok sengoh, Eng Yesus!”
51Lalu Yesus Kihuj perahu enai ru pinoi pen kibehenti. Ipengikot-pengikot cengang empag enai 52kerana enai pekseg naireti kuasa Yesus hamapen canukjeh ya naineng ma de Yesus Kibeh nu lima kebek ruti. Sengik enai lekat tetutop.
Yesus Kiperbor Mai Nyik ku Genesaret
(Mat 14:34-36)
53Bile Yesus ru Ipengikot-pengikot ya nailintas nu englag tasek, naibelaboh ku tik Genesaret. 54Pai taleh naiceleh ju perahu, sengoi-sengoi ku pajeh teros naicam ha Yesus. 55Lalu enai jerjar nu seluroh kawasan ajeh ru naien nu Yesus mai nyik de naidakdak ku kemil ceruk ku belok-belok taleh naicerngai Kek mong. 56Nu belok taleh pen Yesus Kiet, pek kira nu kampug, nu pekan, atao nu selai, enai naien mai nyik ru naidek mai nyik ajeh ku tempat mai bekumpol. Lalu naimerayu nu Yesus supaye Kiog mai nyik ajeh naipep Imol jubah, gek pen pek ma. Dikdij mai nyik de naipep mol jubah Kek naijadi bor.

Currently Selected:

MARKUS 6: AEH

Highlight

Copy

Compare

Share

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in