YouVersion Logo
Search Icon

Hechos 2

2
Ko je̱'e̱ Espíritu Santo kyu̶daaky
1Ko je̱'e̱ Pentecostés xu̶u̶ paaty, jim najty je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk nigu̶xyu̶ ni'amugu̶'u̶ yajpaatku̶xy. 2Mu̶'it janch amoñygyu̶joot yajmu̶dooy tu'ug je̱'e̱ ne̱'e̱mu̶ñ choñ tzajpjooty, du'un neby je̱'e̱ poj mú̶kpu̶ju̶ñ, chi je̱'e̱ tu̶goot yaj'ujtztaay ma najty y'u̶ñaaygyu̶xyu̶ñ. 3Chi nidu'ug nidu'ug ñigu̶daaku̶ tootz du'un neby je̱'e̱ ju̶u̶nyé̱ngu̶ñ. 4Chi je̱'e̱ Espíritu Santo nidu'ug nidu'ug y'adu̶gu̶u̶y jyoottu̶gu̶u̶yu̶gu̶xy, y chi je̱'e̱ wiing ayuuk kapxtu̶gu̶u̶y mu̶dyaaktu̶gu̶u̶ygyu̶xy, du'un neby je̱'e̱ Espíritu Santo najty tzokyu̶ñ kápxku̶xu̶chu̶ñ.
5Je̱'e̱ mu̶'it xu̶u̶, jim Jerusalén najty je̱'e̱ judío ja'ay nimay ajku̶xy mu̶dyiibu̶ ka'anaag kajpt tzóngu̶xpu̶ñ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ kyostumbre janch kuydyuungu̶xpu̶ñ. 6Ko je̱'e̱ ne̱'e̱mu̶ñ mu̶doogu̶xy, chi yo'oymyujktu̶gu̶u̶ygyu̶xy tyajku̶xy myaaygyu̶xy y yajnú̶kx yajju̶wu̶u̶ygyu̶xy ko je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk du'un mu̶doogu̶xy kyápxku̶xy myu̶dyaakku̶xy neby je̱' kyu̶'u̶m'ayuuk ajku̶xyu̶ñ. 7Mu̶k najty chu̶gu̶u̶y jyu̶wu̶u̶ygyu̶xy, chi amíñ u̶xyu̶py ñayñu̶maayu̶gu̶xy:
—Ix, ¿nej ka'p adaa nigu̶xyu̶ gyalilea ja'ayu̶ch ajku̶xy mu̶dyiibu̶ du'un kápxku̶xpu̶ñ? 8¿Ti ko du'un nmu̶doowu̶m ajku̶xy kyápxku̶xy neby je̱'e̱ ngu̶'u̶m'ayuuk ajtu̶m ajku̶xy mu̶dyiibu̶ tu̶ nmu̶bi'k'ana'k ajtu̶m ajku̶xy? 9Ya je̱'e̱ ja'ay jada'achám mu̶dyiibu̶ tzóngu̶xpu̶ñ Partia, Media, Elam, Mesopotamia, Judea, Capadocia, Ponto, y Asia naaxjooty, 10y mu̶dyiibu̶ tzóngu̶xpu̶ñ Frigia, Panfilia, Egipto, y Libia naaxjooty mu̶wingón je̱'e̱ Cirene.#2.10 Nije̱' wiingpu̶ versión myu̶na'añ: Africa naaxjooty Cirene ni'ináxy. Nan ya nije̱' mu̶dyiibu̶ Roma tzóngu̶xpu̶ñ mu̶dyiibu̶ ya adzu̶naaygyu̶xpu̶ñ, 11naagu̶ñ jyudíoja'ayu̶ch y nije̱' ka'p jyudíoja'ayu̶ch ajku̶xy, mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ judío ja'ay kyostumbre tu̶ ju̶jptu̶gu̶yu̶u̶ygyu̶xyu̶ñ. Nan ya je̱'e̱ ja'ay nandu'un mu̶dyiibu̶ Creta y Arabia tzóngu̶xpu̶ñ. ¡Y nigu̶xyu̶ tu̶ nmu̶doowu̶m ajku̶xy nigápxku̶xy nimu̶dyaakku̶xy mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios mu̶j ku̶je̱e̱ tu̶ tuñu̶ñ ma je̱'e̱ ngu̶'u̶m'ayuuk ajtu̶m ajku̶xyu̶ñ!
12Nigu̶xyu̶ najty mu̶k tyajku̶xy myaaygyu̶xy y ka'p oknejwu̶u̶ygyu̶xnu̶ tii tyuungu̶xu̶byu̶ñ; cham ñayyajtu̶u̶wu̶gu̶xy amíñ u̶xyu̶py:
—¿Neby adaa da'a du'un ku̶xyu̶ wyimbu̶dzu̶my?
13Nije̱' je̱'e̱ ja'ay nixiik yajxiikku̶xy, myu̶naangu̶xy:
—¡Muuku̶p yu̶'u̶ du'un ajku̶xy!
Pedro je̱'e̱ mayjya'ay yaj'u̶xpú̶ky
14Mu̶'it je̱'e̱ Pedro tyu̶naayu̶'ky mu̶u̶d je̱'e̱ nimajktu'ugpu̶ apóstolestu̶jk y tyu̶gu̶y kapxpu̶ mu̶k, myu̶naañ: “Miich judío ja'ay ajku̶xy y ku̶xyu̶ mu̶dyiibu̶ ya Jerusalén tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ, nejwu̶u̶ygyu̶x adaa y mu̶doogu̶x oy yajxón mu̶dyiibu̶ yam nyajmu̶dmu̶dya'age̱e̱mbyu̶ñ ajku̶xy. 15Adaa ja'ay ka'p yu̶'u̶ muuku̶bu̶ch ajku̶xy du'un neby miich mmu̶naangu̶xyu̶ñ. Timypyetyxyu̶u̶nu̶ cham. 16Yaa, je̱'e̱ yam du'un tuunu̶p jajtu̶p mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Joel ñigapxu̶ñ, je̱'e̱ Dios y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶, ko du'un myu̶naañ:
17‘Je̱'e̱ mu̶'it xu̶u̶ mu̶naa naty je̱'e̱ naaxwiimbu̶ kyu̶xaan tyu̶goyaanu̶ju̶ñ, du'un je̱'e̱ Dios myu̶naañ:
Nyajwa'kxta'awu̶u̶ybyu̶ch je̱'e̱ n'Espíritu ma je̱'e̱ naaxwiiñjya'ay kú̶xyu̶ju̶ñ.
Miich je̱'e̱ mya'ay'úng y je̱'e̱ mdo'oxy'úng u̶u̶ch je̱'e̱ n'ayuuk ndu̶y'ajt xykyapxwa'kxu̶py ajku̶xy.
Je̱'e̱ tzugajy'ana'ktu̶jk yaj'ixu̶u̶ju̶p je̱'e̱ Dios mu̶jwinma'añ ajku̶xy,
y je̱'e̱ amu̶jja'aydyu̶jk kuma'awu̶p je̱'e̱ ajku̶xy.
18Nan nyajwa'kxta'awu̶u̶ybyu̶ch je̱'e̱ n'Espíritu je̱'e̱ mu̶'it xu̶u̶ ma u̶u̶ch je̱'e̱ nduumbu̶du̶jk ya'aydyu̶jkpu̶ y to'oxyu̶jkpu̶ ajku̶xyu̶ñ,
y je̱' u̶u̶ch je̱'e̱ n'ayuuk ndu̶y'ajt kapxwa'kxku̶xu̶p.
19Nyajku̶xu̶'u̶gu̶ybyu̶ch tzajpkú̶xy mu̶j ijxpe̱jt oy chu̶gu̶u̶yñu̶bu̶,
y nye̱gu̶ybyu̶ch ya naaxwiiñ je̱'e̱ ayo'on, ne'pty, ju̶u̶n y ju̶u̶njók.
20Je̱'e̱ xu̶u̶, koodz je̱'e̱ jyadu̶ch,
y je̱'e̱ po'o du'un je̱'e̱ jyadu̶ch neby je̱'e̱ ne'ptyu̶ñ,
mu̶naa naty je̱'e̱ xu̶u̶ tiempo ka'anu̶ paadyñu̶
mu̶naa je̱'e̱ Windzú̶n Dios naty myina'añu̶ñ,
ídu̶p je̱'e̱ mu̶jxu̶u̶ y ku'umayxu̶u̶ jii.
21Y ku̶xyu̶ je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Windzú̶n Dios mu̶yaaxp o'owu̶dajtku̶xpu̶ñ,
pyaatku̶xu̶py je̱'e̱ aanu̶mu̶ ni'idzooku̶ñ.’
22“Amdo'ijtku̶x miich Israel ja'ay ajku̶xy, du'un neby yam nnu̶ma'awaangu̶xyu̶ñ: Miich mnejwu̶u̶ygyu̶xypy oy yajxón je̱'e̱ Jesús mu̶dyiibu̶ jim Nazaret tzon, ku'umaayu̶ je̱'e̱ Dios y myooyu̶ neby je̱'e̱ mu̶jmu̶k'ajt, mu̶jwinma'añ y ijxpe̱jt túnu̶chu̶ñ, du'un neby tu̶ m'ijxku̶xy mdú̶kxku̶xyu̶ñ. 23Adaa yajku̶'u̶ye̱jk ma miich ajku̶xyu̶ñ, du'un neby najty je̱'e̱ Dios jékyu̶p tu̶ yajnigu'udugu̶'u̶y y tu̶ niwinmayu̶'u̶yu̶ñ. Miich je̱'e̱ mmajtzku̶x y myaj'o'kku̶xy cruutzkú̶xp mu̶u̶d je̱'e̱ ju̶bu̶kja'aydyu̶jk y'ane̱'e̱mu̶ñ ajku̶xy. 24Peru̶ Dios je̱'e̱ yajjuugypyu̶jku̶, yajni'iwa'adzpu̶dzu̶u̶mu̶ ma je̱'e̱ o'ku̶ñ, ka'pu̶ je̱'e̱ o'ku̶ñ myu̶mada'agu̶u̶wu̶ch. 25Je̱'e̱ ane̱'e̱mbu̶ David ñimu̶dyaak je̱'e̱ Jesús, myu̶naañ:
‘Nejwu̶u̶ybyu̶ch ko u̶u̶ch je̱'e̱ nWindzú̶n Dios je'emy y'ity ma u̶u̶ch je̱'e̱ nwinduuyu̶ñ.
Je̱' ijtp ma u̶u̶ch je̱'e̱ n'a'oy'eembyu̶ñ,
ka'p u̶u̶ch pu̶n xy'adzu̶gu̶'u̶wu̶ch xyajwinma'añdyu̶góyu̶ch.
26Paady u̶u̶ch jootkujk nnayjyu̶wu̶'u̶yii,
y u̶u̶b xondaakpu̶ch mu̶u̶d je̱'e̱ jootkujk'ajtu̶ñ.
Y paady ko u̶u̶ch n'o'ogu̶ch chi naaxtu̶gu̶'u̶wu̶bu̶ch je̱'e̱ nni'kx,
ka'p u̶u̶ch ni tii ndajy nmay.
27Je̱' ko ka'p u̶u̶ch je̱'e̱ n'aanu̶mu̶ xyajwu̶'u̶maanu̶ ma je̱'e̱ naaxtu̶gu̶ydyaaktu̶ñ,
ni mga''a'ixu̶'u̶wu̶ch ko je̱'e̱ wa'adzpu̶ mduumbu̶ je̱'e̱ ñi'kx nu̶kxy wyindu̶goy.
28Tu̶ u̶u̶ch je̱'e̱ nu̶u̶ tu'u xyajni'ixu̶'u̶y mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ jugy'ajtu̶ñ wiinu̶u̶xu̶u̶bu̶ mu̶u̶du̶ñ.
Y jootkugu̶'u̶wu̶bu̶ch ko u̶u̶ch naty xymyu̶d'ity.’
29“Mu̶gu'uktu̶jk, cham oy wa'adzu̶ n'awaanu̶ ajku̶xy ko je̱'e̱ nmu̶j'áp nmu̶jteedy David y'o'ky ajtu̶m ajku̶xy y chi yajnaaxtu̶gu̶u̶yu̶, y ma ñaaxtu̶gu̶u̶yu̶ñ je̱' jii chambaad ijxpe̱jt'ajtp. 30Je̱'e̱ David Dios najty y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶ je̱', ñejwu̶u̶by najty je̱' ko je̱'e̱ Dios tu̶ yajwinwaanu̶'u̶yii mu̶u̶d je̱'e̱ y'ayuuk je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ ñi'igapxpe̱jtu̶ñ ko je̱'e̱ y'ok'ungtu̶jk y'ok'ana'ktu̶jk nidu'ugtu̶ y'ane̱'e̱mu̶ch ma je̱'e̱ y'ane̱'e̱mdaaktu̶ñ. 31Du'un je̱'e̱ David jékyu̶p myu̶naañ nejwu̶u̶y y nigapxy du'un neby du'umbu̶ ixyu̶ñ ko je̱'e̱ Cristo#2.31 Mesías. jyuugypyu̶ga'añ ko naty tu̶ y'o'ogy, y myu̶naañ ko je̱'e̱ y'aanu̶mu̶ ka'p jutjooty wyu̶'u̶mu̶ch y nan ka'p je̱'e̱ ñi'kx pyu'udzu̶ch. 32Pues tu̶ je̱'e̱ Dios je̱'e̱ Jesús yajjuugypyú̶ky ko y'o'ky, y nigú̶xyu̶ch adaa nnidu̶y'ajt'ajtku̶xy. 33Yajmooy je̱'e̱ ku'umaayu̶ñ ko yajjuugypyu̶jky neby jiiby tzajpjooty ñaxwe̱e̱dzu̶chu̶ñ ane̱'e̱mbu̶ ma je̱'e̱ Dios y'a'oy'eembyu̶ ñamu̶jku̶ñ, y mooyu̶ je̱'e̱ Dios Teedy je̱'e̱ Espíritu Santo je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ najty tu̶ yajwinwaanu̶'u̶yiiju̶ñ. Y ku̶xyu̶ mu̶dyiibu̶ miich tu̶ m'ijxku̶xy tu̶ mmu̶doogu̶xyu̶ñ, je̱' je̱'e̱ du'un tu̶ yajwa'kxy. 34Je̱' ko ka'p je̱'e̱ David chajppejty, y du'un je̱'e̱ ku̶'u̶m myu̶naañ:
‘Je̱'e̱ Windzú̶n Dios nu̶maay u̶u̶ch je̱'e̱ nWindzú̶n:
U̶ña'a yaa a'oy'eemby ma u̶u̶ch je̱'e̱ nnamu̶jku̶ñ,
35u̶xtu̶ koonu̶ u̶u̶ch naty je̱'e̱ mmu̶dzip tu̶ nmu̶madaakta'ay,
tu̶ nbu̶da'agyu̶ch mdekypya'tku̶'u̶by.’
36“Ñejwu̶'u̶wu̶py je̱'e̱ Israel ja'ay nigu̶xyu̶ oy yajxón ajku̶xy ko jaanch je̱'e̱ Jesús mu̶dyiibu̶ miich myajcruutzpe̱jtku̶xu̶ñ, Dios je̱'e̱ pu̶daaku̶ ko Wyindzu̶n'ádu̶ch y Kyristo'ádu̶ch mu̶dyiibu̶ xyñiwa'anu̶p xyajtzo'ogu̶bu̶ñ ajku̶xy.”
37Ko je̱'e̱ mayjya'ay du'un mu̶dooy ajku̶xy mu̶dyiibu̶ najty jiiby tu̶ ñaymyujku̶gu̶xy, chi mu̶k tyajtu̶gu̶u̶y myaaydyu̶gu̶u̶ygyu̶xy y yajtu̶u̶gu̶xy je̱'e̱ Pedro mu̶u̶d je̱'e̱ jaknimaybyu̶ apóstolestu̶jk ajku̶xy:
—Mu̶gu'uktu̶jk, ¿ti u̶u̶ch mu̶baad nduungu̶xy?
38Chi je̱'e̱ Pedro y'adzoowu̶ ajku̶xy:
—Jootwimbijtku̶x ma je̱'e̱ Diosu̶ñ y nu̶u̶be̱jtku̶x nidu'ug nidu'ug mu̶u̶d je̱'e̱ Jesucristo xyu̶u̶, wan je̱'e̱ Dios mboky mgu̶dyeey xywyinmé̱kxu̶yu̶ch ajku̶xy, y du'un je̱' y'Espíritu Santo xymyooygyu̶xu̶ch. 39Mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios y'awaanu̶u̶y miich mje̱' je̱' ajku̶xy, je̱'e̱ m'ung m'ana'k, je̱'e̱ m'ok'ung m'ok'ana'k ajku̶xy, y nan ku̶xyu̶ je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ ju̶gué̱mnu̶ju̶ñ ajku̶xy, mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Windzú̶n Dios wyin'ixe̱e̱mbyñu̶ju̶ñ.
40Mu̶u̶d adayaaba ayuuk y mu̶u̶d je̱'e̱ wiingpu̶ ayuuk may, du'un je̱'e̱ Pedro mayjya'ay mu̶gapxy y wingapx ju̶jpkapxu̶u̶ygyu̶xy; myu̶naañ:
—¡Puyo'oydyuutku̶x je̱'e̱ du'umbu̶ ja'ay mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios ka'p kapxymyu̶doogu̶xyu̶ñ!
41Y du'unu̶tz je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Pedro y'ayuuk mu̶bu̶jkku̶xu̶ñ nu̶u̶be̱jtku̶x je̱', chi je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk oy ñimayu̶u̶ygyu̶xy jii da'a nidu̶gu̶u̶g miltu̶. 42Nigu̶xyu̶ je̱'e̱ u̶xpu̶jku̶ñ najty panú̶kxku̶xy neby je̱'e̱ apóstolestu̶jk najty yaj'u̶xpu̶jkku̶xyu̶ñ, y ñaymyooyu̶gu̶xy amíñ u̶xyu̶py tijaty myu̶dajtku̶xypyu̶ñ, y mu̶bu̶jktzoogu̶xy je̱'e̱ Dios y ñayyo'oymyujku̶gu̶xy ko naty chajkaagy adugu̶'u̶waangu̶xy.
Neby je̱'e̱ timyjyayu̶jpu̶ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk chu̶naay jyugy'ajtku̶xyu̶ñ
43Nigu̶xyu̶ najty mu̶k yajnú̶kx yajju̶wu̶u̶ygyu̶xy je̱'e̱ mu̶jwinma'añ y ijxpe̱jt mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ apóstolestu̶jk najty may tyuungu̶xypyu̶ñ. 44Je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Jesús najty tu̶ mu̶bu̶jkku̶xy, tu'ugmúky najty je̱'e̱ y'ijtku̶xy, y yajwa'kxku̶xy tijaty najty myu̶dajtku̶xypyu̶ñ, ñaymyooyu̶gu̶xy ku̶xyu̶ tijaty amíñ u̶xyu̶py; 45tyókku̶xypy najty je̱'e̱ pyu̶da'agy y ku̶xyu̶ tijaty myu̶dajtku̶xypyu̶ñ, y chi je̱'e̱ meeñ najty yajwa'kxku̶xy du'uñdyu̶ pu̶njaty nidu'ug nidu'ug yajmayjyátyu̶ñ. 46Jaboom jaboom najty ñayyo'oymyujku̶gu̶xy ma je̱'e̱ mu̶jtzajptu̶jku̶ñ, y nan ma je̱'e̱ tyu̶jk ajku̶xyu̶ñ chajkaagy adugu̶u̶ygyu̶xy y kyaaygyu̶xy y'uukku̶xy ni'amugu̶'u̶ agujk jootkujk mu̶u̶d je̱'e̱ y'oy'aa y'oyjyoot ajku̶xy. 47Win'u̶u̶gu̶xy winyaaxku̶xy je̱'e̱ Dios najty y nigu̶xyu̶ je̱'e̱ kajptja'ay najty jyanchtzojku̶gu̶xy; y jaboom jaboom je̱'e̱ Windzú̶n Dios je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk najty yajnimayu̶'u̶y mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ aanu̶mu̶ ni'idzooku̶ñ najty paatpu̶ñ ajku̶xy.

Currently Selected:

Hechos 2: MIXE

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy