YouVersion Logo
Search Icon

Malakaus 9

9
1Yexus has ntxiv rua puab tas, “Kuv qha tseeb rua mej has tas, mej cov kws nyob ntawm nuav muaj ibtxha yuav tsi tau tuag uantej kws puab pum Vaajtswv lub Tebchaws nrug Nwg lub fwjchim lug.”
Yexus Lub Cev Hloov
(Mathais 17:1-13; Lukas 9:28-36)
2Rau nub tomqaab ntawd, Yexus txawm coj Petus, Yakaunpaus, hab Yauhaas nrug Nwg moog rua sau ib lub roob sab. Qhov chaw ntawd tsuas muaj puab nkaus xwb. Yexus lub cev txawm hloov hlo rua puab pum; 3Nwg cev tsoogtsho cale ci ntsaa-ab dlawbpaug, kws huv nplajteb nuav yeej tsi muaj leejtwg yuav ntxhua tau ib cev tsoogtsho kws dlawb npaum le ntawd. 4Tes peb tug thwjtim ntawd txawm pum Eliyas hab Mauxes nrug Yexus thaam. #2Pet 1:17-18 5Tes Petus txawm has rua Yexus tas, “Xwbfwb, qhov kws peb nyob ntawm nuav zoo kawg le! Ca peb ua peb lub tsev pheebsuab, ib lub rua Koj, ib lub rua Mauxes, hab ib lub rua Eliyas.” 6Petus puab ntshai kawg le, nwg tub tsi paub sov yuav has lecaag txhaj zoo.
7Muaj ib tauv fuab lug roog nkaus puab, hab muaj ib lub suab has huv tauv fuab ntawd tuaj has tas, “Tug nuav yog kuv tug Tub kws kuv hlub, mej cale noog Nwg lug!” #Math 3:17; Malak 1:11; Lukas 3:22 8Taamsim ntawd puab txawm xaam ncigleeg, tabsis tsi pum leejtwg le, tsuas pum Yexus tuableeg nrug puab nyob xwb.
9Thaus puab nqeg peg roob lug, Yexus txwv puab has tas, “Mej tsi xob qha tej kws mej pum ntawd rua leejtwg moog txug thaus kws Tuabneeg Leejtub sawv huv qhovtuag rovqaab lug tsaiv.”
10Tes puab txawm khaws Yexus tej lug ntawd rua nruabsab, tabsis puab sisthaam has tas, “Qhov kws Nwg has tas, ‘sawv huv qhovtuag rovqaab lug,’ yog txhais lecaag?” 11Tes puab txhaj nug Yexus has tas, “Vim lecaag cov xwbfwb kws qha Kevcai has tas, Eliyas yuavtsum xub lug uantej?” #Mlakis 4:5; Math 11:14
12Yexus teb tas, “Eliyas yeej xub lug tag, hab lug npaaj txhua yaam kuas tavlog ca. Tabsis vim lecaag Vaajtswv tej Lug ho has tas Tuabneeg Leejtub yuav raug tsimtxom hab suavdlawg yuav saib tsi taug Nwg? 13Kuv qha rua mej has tas Eliyas tub lug lawm, tej tuabneeg tau ua txhua yaam phem rua nwg lawvle puab sab nyam, kws yog ua lawv nraim le Vaajtswv tej Lug kws tau sau tseg txug nwg.”
Yexus Khu Tug Mivtub Kws Raug Ib Tug Ntsujplig Phem
(Mathais 17:14-21; Lukas 9:37-43a)
14Thaus puab rov lug txug ntawm cov thwjtim suavdlawg, puab pum ib paab tuabneeg coob-coob tuaj nyob puagncig cov thwjtim, hab muaj qeetug xwbfwb kws qha Kevcai taabtom nrug cov thwjtim siscaav. 15Thaus cov tuabneeg ntawd pum dlheev Yexus, puab xaav tsi thoob le, tes puab txawm dlha moog hawm Nwg. 16Yexus nug Nwg cov thwjtim has tas, “Mej nrug puab siscaav txug dlaabtsi?”
17Muaj ib tug txivneej huv cov tuabneeg coob-coob ntawd teb tas, “Xwbfwb, kuv coj kuv tug mivtub tuaj thov Koj paab khu, ruaqhov muaj ib tug ntsujplig phem nyob rua huv nwg hab nwg has tsi tau lug. 18Txhua zag kws tug ntsujplig phem ntawd ntswj nwg, tau muab nwg thawb rua huv aav ua rua nwg npuag ncauj tawm plawg, nwg zum nav nrov pis qawj hab nwg ibce txhaav taag. Kuv tub thov Koj cov thwjtim kuas ntab tug ntsujplig phem ntawd tawm, tabsis puab ntab tsi tau.”
19Yexus has rua puab tas, “Uacaag cov tuabneeg tam nuav yuav tsi muaj kev ntseeg hlo le! Kuv tseem yuav nrug mej nyob ntev lecaag hab? Kuv tseem yuav ua sabntev rua mej moog txug thaus twg? Cale coj tug mivtub lug rua Kuv!” 20Puab txawm coj tug mivtub lug rua Yexus.
Thaus tug ntsujplig phem pum dlheev Yexus, nwg txawm ua rua tug mivtub ntawd fuam ib thaaj, qaug kag rua huv aav nti moog nti lug, hab npuag ncauj nto plawg. 21Yexus nug tug mivtub ntawd leejtxiv has tas, “Nwg ua le nuav hov ntev lug lawm?”
Leejtxiv teb tas, “Nwg ua le nuav thaus nwg tseem miv-miv lug lawm. 22Muaj ntau zag tug ntsujplig phem ntawd muab nwg thawb rua huv qhovcub hab huv dlej kuas nwg tuag moog. Yog Koj paab tau, thov Koj hlub hab paab wb ob txivtub!”
23Yexus has rua leejtxiv tas, “Koj has tas, ‘Yog Koj paab tau’ nua lov? Yeej tsi muaj ib yaam kws tug muaj kev ntseeg lawd yuav ua tsi tau le.”
24Taamsim ntawd tug mivtub leejtxiv tau thov tas, “Kuv muaj kev ntseeg, tabsis tsi txaus, thov Koj paab kuas kuv muaj kev ntseeg ntxiv!”
25Thaus Yexus pum cov tuabneeg coob-coob txaav lug ze quaszug, Nwg txawm has rua tug ntsujplig phem ntawd tas, “Nam ntsujplig ruag hab laagntseg, Kuv ntab kuas koj cale tawm huv tug mivtub nuav moog hab tsi xob rov lug rua huv nwg ib zag ntxiv le lawm!”
26Tug ntsujplig phem ntawd txawm qw nrov-nrov hab ua rua tug mivtub fuam ib thaaj heev-heev, tes txawm tawm plawg lawm. Tug mivtub ntawd zoole tug tuabneeg tuag, suavdlawg txawm has zumzawg tas, “Nwg tuag lawm!” 27Tabsis Yexus cev teg moog tuav nkaus tug mivtub txhais teg hab tsaa nwg sawv, tes nwg txawm sawvtseeg lawm.
28Thaus Yexus moog rua huv tsev lawm, Nwg cov thwjtim nug Nwg tuabywv has tas, “Vim lecaag peb txhaj ntab tsi tau tug ntsujplig phem ntawd tawm?”
29Yexus teb tas, “Yaam ntsujplig nuav, yuavtsum thov Vaajtswv xwb txhaj ntab tau tawm.”
Yexus Rov Has Txug Nwg Kev Tuag
(Mathais 17:22-23; Lukas 9:43b-45)
30Yexus hab Nwg cov thwjtim tawm qhov ntawd hlaa phua lub xeev Kalilais moog. Yexus tsi xaav pub leejtwg paub tas Nwg nyob qhovtwg, 31ruaqhov Nwg taabtom qha Nwg cov thwjtim has tas, “Tuabneeg Leejtub yuav raug muab cob rua luas teg, luas yuav muab Nwg tua, tabsis peb nub tomqaab ntawd Nwg yuav cajsa sawv rov lug.”
32Cov thwjtim tsi totaub lub ntsablug kws Yexus qha, tabsis puab kuj tsi muaj cuabkaav yuav nug Nwg.
Leejtwg Yog Tug Luj Dlua Ndlais?
(Mathais 18:1-5; Lukas 9:46-48)
33Yexus hab Nwg cov thwjtim moog txug huv lub nroog Kapena-us, hab moog rua huv tsev, Yexus txawm nug cov thwjtim has tas, “Puastaab thaus peb taug kev tuaj, mej pheej siscaav txug dlaabtsi?”
34Tabsis puab tsi teb Yexus le, ruaqhov thaus taug kev tuaj, puab siscaav has txug qhov kws seb puab leejtwg yog tug luj dlua ndlais. #Lukas 22:24 35Yexus nyob quastsawg hab hu kaum-ob tug thwjtim lug, Nwg has rua puab tas, “Yog leejtwg xaav ua tug thawj, tug ntawd yuavtsum yog tug nyob tom tw, hab ua suavdlawg tug qhev.” #Math 20:26-27; 23:21; Malak 10:43-44; Lukas 22:26 36Yexus nqug kag ib tug mivnyuas yau lug sawv ntawm puab xubndlag. Nwg puag tug mivnyuas ntawd hab has rua cov thwjtim tas, 37“Leejtwg kws txais yuav cov mivnyuas yau nuav ib tug huv Kuv lub npe, yog nwg txais yuav Kuv; hab leejtwg txais yuav Kuv, tsi yog nwg txais yuav Kuv tuableeg xwb, tabsis yog nwg txais yuav tug kws khaiv Kuv lug hab.” #Math 10:40; Lukas 10:16; Yauh 13:20
Tug Kws Tsi Tawmtsaam Peb, Tug Ntawd Yog Peb Cov
(Lukas 9:49-50)
38Yauhaas has rua Yexus tas, “Xwbfwb, peb pum ib tug txivneej taabtom tuav Koj lub npe ntab dlaab, peb txwv tsi pub nwg ua le ntawd ruaqhov nwg tsi yog peb cov.”
39Yexus has rua puab tas, “Tsi xob txwv nwg, tsi muaj leejtwg kws tuav Kuv lub npe ua tau tej txujci tseemceeb, es dlhau ntawd ho yuav rov thuam Kuv. 40Tug kws tsi tawmtsaam peb, tug ntawd yog peb cov. #Math 12:30; Lukas 11:23 41Kuv qha tseeb rua mej has tas, tug kws muab ib khob dlej rua mej haus, vim mej yog Kuv cov, tes nwg yeej yuav tsi nplaam nqezug le. #Math 4:2
Yaam Kws Ntxag Tuabneeg Ua Kev Txhum
(Mathais 18:6-9; Lukas 17:1-2)
42“Yog leejtwg ua rua cov mivnyuas kws ntseeg Kuv nuav ib tug ua txhum, cale muab hlua khi ib txhibzeb kws luj dlai rua tug ntawd cejdlaab hab muab nwg pov rua huv havtxwv kuj zoo dlua. 43Yog koj ib txhais teg ua rua koj ua txhum, cale muab txav povtseg! Koj muaj ib saab teg xwb tabsis koj tau txujsa, zoo dlua le koj muaj ob saab teg es koj poob moog rua huv ntujtawg kws muaj suavtawg cig tsi txawj tuag le. #Math 5:30 44#9:44: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau ntxiv nqai 44 nuav rua: Qhov ntawd, tej kaas kws noj puab kuj tsi txawj tuag, hab tej suavtawg kws hlawv puab yuav cig moog ibtxhis le (saib nqai 48). 45Hab yog koj ib txhais kutaw ua rua koj ua txhum, cale muab txhais kutaw ntawd txav povtseg! Koj muaj ib saab taw xwb tabsis koj tau txujsa, zoo dlua le koj muaj ob saab taw, es raug muab pov rua huv ntujtawg. 46#9:46: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau ntxiv nqai 46 nuav rua: Qhov ntawd tej kaas kws noj puab kuj tsi txawj tuag, hab tej suavtawg kws hlawv puab yuav cig moog ibtxhis le (saib nqai 48). 47Hab yog koj ib saab qhovmuag ua rua koj ua txhum, cale muab saab qhovmuag ntawd kaus povtseg! Koj muaj ib saab qhovmuag xwb tabsis koj tau moog Vaajtswv lub Tebchaws, zoo dlua le koj muaj ob saab qhovmuag, tabsis raug muab pov rua huv ntujtawg. #Math 5:29 48‘Qhov ntawd tej kaas kws noj puab kuj tsi txawj tuag, hab tej suavtawg kws hlawv puab yuav cig moog ibtxhis le.’ #Yaxaya 66:24
49“Txhua tug yuavtsum raug suavtawg hlawv ib yaam le tej nqaj kws yuav muab fij yuavtsum raug laag ntsev.
50“Ntsev yeej zoo, tabsis yog ntsev tsuag lawm, yuav ua lecaag txhaj rov dlaw tau?
“Mej yuavtsum muaj cov ntsev ntawm txuj kev phoojywg nyob rua huv mej, hab mej yuavtsum nrug lwmtug nyob sis humxeeb.” #Math 5:13; Lukas 14:34-35

Currently Selected:

Malakaus 9: HNJ2022

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in