Malakaus 10
10
Yexus Qha Txug Kev Sisnrauj
(Mathais 19:1-12; Lukas 16:18)
1Yexus tawm huv lub nroog ntawd moog rua nraag xeev Yudas, hab hlaa tug dlej Yauladees moog rua saab tim u. Muaj tuabneeg coob-coob rov tuaj cuag Yexus dlua, Nwg kuj qha puab ib yaam le Nwg txeev qha lug.
2Muaj cov Falixais qeeleej tuaj cuag Yexus, hab xaav sim Nwg. Puab thom Yexus has tas, “Peb txuj Kevcai puas pub ib tug txivneej nrauj nwg tug quaspuj?”
3Yexus teb puab has tas, “Mauxes tau has tseg lecaag rua mej?”
4Puab teb tas, “Mauxes yeej tsocai rua tug quasyawg ua ib tsaab ntawv sisnrauj hab muab nwg tug quaspuj xaa moog.” #2Kev 24:1-4; Math 5:31
5Yexus has rua puab tas, “Qhov kws Mauxes sau txujcai nuav rua mej, tub yog vim mej lub sab tawv dlhau. 6Tabsis thaus chivkeeb kws Vaajtswv tsim lub nplajteb, lawvle Vaajtswv Txujlug sau tseg has tas, ‘Vaajtswv tsim tug quasyawg hab tug quaspuj.’ #Chiv 1:27; 5:2 7‘Tub yog vimle nuav tug txivneej txhaj tso nwg nam nwg txiv tseg, hab moog nrug nwg tug quaspuj tsheejxeeb uake,#10:7: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau tsi muaj moog nrug nwg tug quaspuj tsheejxeeb uake. 8hab obtug yuav koom ua ib lub cev.’ Obtug tsi yog ob leeg, tabsis yog ib leeg lawm xwb. #Chiv 2:24 9Yogle ntawd, yaam kws Vaajtswv tau muab lu tsheejxeeb uake lawm, tuabneeg tsi xob muab cais.”
10Thaus puab moog rua huv tsev lawm, cov thwjtim txawm rov nug Yexus txug zaaj nuav. 11Yexus has rua puab tas, “Yog leejtwg muab nwg tug quaspuj nrauj hab moog yuav dlua ib tug quaspuj, tes yog nwg ua kev nkauj kev nraug txhum nwg tug quaspuj lawm. 12Ib yaam nkaus le ntawd, tug quaspuj twg kws muab nwg tug quasyawg nrauj hab moog yuav dlua ib tug quasyawg, kuj yog nwg ua kev nkauj kev nraug hab.” #Math 5:32; 1Klt 7:10-11
Yexus Foom Koobmoov Rua Cov Mivnyuas Yau
(Mathais 19:13-15; Lukas 18:15-17)
13Muaj tuabneeg coj puab tej mivnyuas tuaj cuag Yexus hab thov Nwg cev teg plhw cov mivnyuas, tabsis cov thwjtim tshev cov tuabneeg ntawd. 14Thaus Yexus pum ua le ntawd, Nwg tsi txaussab, Nwg txhaj has rua cov thwjtim tas, “Ca cov mivnyuas yau lug cuag Kuv, tsi xob taav puab, ruaqhov Vaajtswv lub Tebchaws yog cov kws zoole cov mivnyuas yau nuav tug. 15Kuv qha tseeb rua mej has tas, yog leejtwg kws tsi txais yuav Vaajtswv lub Tebchaws zoo ib yaam le cov mivnyuas yau nuav, tes tug ntawd yuav nkaag moog tsi tau rua huv hlo le.” #Math 18:3 16Tes Yexus txawm puag cov mivnyuas yau ntawd rua huv Nwg xubndlag, Nwg cev teg plhw txhua tug hab foom koobmoov rua puab.
Tug Txivneej Npluanuj
(Mathais 19:16-30; Lukas 18:18-30)
17Thaus Yexus taabtom sawvkev moog, muaj ib tug txivneej dlha lug txhuscaug ndlua ntawm Nwg hab nug has tas, “Xwbfwb tug kws zoo, kuv yuav ua lecaag es kuv txhaj tau txujsa ntev dlhawv moog ibtxhis?”
18Yexus teb nwg has tas, “Vim lecaag koj hu Kuv has tas tug kws zoo? Tsi muaj leejtwg zoo, tsuas yog Vaajtswv tuableeg xwb. 19Koj yeej paub tej kevcai kws has tas: ‘Tsi xob tua tuabneeg; tsi xob dleev luas quaspuj luas quasyawg; tsi xob ua tubsaab; tsi xob ua timkhawv cuav; tsi xob ntxo luas tug; hab fwm koj nam koj txiv.’ ” #Tsiv 20:13; 2Kev 5:17; Tsiv 20:14; 2Kev 5:18; Tsiv 20:15; 2Kev 5:19; Tsiv 20:16; 2Kev 5:20; Tsiv 20:12; 2Kev 5:16
20Tug txivneej ntawd teb tas, “Xwbfwb, txhua nqai ko, kuv tub coj thaus kuv tseem yau lug lawm.”
21Yexus tsaa qhovmuag saib nwg hab hlub nwg heev, Yexus txhaj has tas, “Tshuav ib qho kws koj tseem tuncua. Koj rov moog muab txhua yaam kws koj muaj muag huv tuabsi, hab muab cov nyaj ntawd moog pub rua cov tuabneeg pluag, koj txhaj yuav npluanuj nyob sau ntuj ceebtsheej. Tomqaab ntawd koj cale lug nrug Kuv moog.” 22Thaus tug txivneej nov le ntawd, nwg ntsejmuag ntshaus ntsho, nwg txawm tawm moog hab nwg nyuajsab kawg le, vim nwg npluanuj heev.
23Yexus tig lug saib Nwg cov thwjtim hab has rua puab tas, “Qhov kws cov tuabneeg npluanuj yuav nkaag tau moog rua Vaajtswv lub Tebchaws mas nyuaj kawg le!”
24Cov thwjtim txawm xaav tsi thoob txug cov lug ntawd, tabsis Yexus has ntxiv tas, “Cov mivnyuas, qhov kws tuabneeg yuav nkaag tau moog rua Vaajtswv lub Tebchaws mas nyuaj kawg le! 25Ib tug ntxhuav nkaag lub qhov koob tseem yoojyim dlua le ib tug tuabneeg npluanuj nkaag moog rua huv Vaajtswv lub Tebchaws.”
26Cov thwjtim nov le ntawd, puab xaav tsi thoob le. Puab sisnug zumzawg tas, “Yogle ntawd, leejtwg txhaj yuav dlim tau?”
27Yexus saib cov thwjtim hab has tas, “Yaam nuav mas tuabneeg ua tsi tau tabsis Vaajtswv ua tau; ruaqhov Vaajtswv ua tau txhua yaam huv tuabsi.”
28Tes Petus txawm has rua Yexus tas, “Saib maj, peb tub tso txhua yaam tseg hab nrug Koj moog lawm.”
29Yexus has rua puab tas, “Kuv qha tseeb rua mej tas tug kws tso vaaj tso tsev, tso kwv tso tij, tso nkauj tso muam, tso nam tso txiv, lossis tso mivnyuas, hab tso laj-teb tseg vim Kuv hab Txuj Moo Zoo, 30nwg yuav tau txais ntau npaug nyob rua tam nuav. Nwg yuav tau txais ibpuas npaug ntxiv, xwsle: vaajtse, kwvtij, nkaujmuam, nam, mivnyuas, laj-teb, hab tseem raug kev tsimtxom tuabyaam nkaus; hab tam tomntej nwg yuav tau txujsa ntev dlhawv moog ibtxhis. 31Tabsis muaj ntau tug kws nwgnuav nyob tom hauvntej yuav tau moog nyob tom tw, hab ntau tug kws nyob tom tw yuav tau moog nyob tom hauvntej.” #Math 20:16; Lukas 13:30
Zag Thib Peb Kws Yexus Has Txug Nwg Kev Tuag
(Mathais 20:17-19; Lukas 18:31-34)
32Thaus puab taabtom taug kev moog rua sau lub nroog Yeluxalees, Yexus txawm cale ua cov thwjtim ntej, ua rua puab xaav tsi thoob, hab cov tuabneeg kws lawv qaab ntshai kawg le. Yexus txawm rov coj cov thwjtim moog rua ibcaag hab qha tej xwm kws yuav lug raug Nwg rua puab noog. 33Yexus has tas, “Ua tuabzoo noog nawb, peb yuav moog rua sau lub nroog Yeluxalees. Yuav muaj tuabneeg nteg Tuabneeg Leejtub coj moog rua cov thawj povthawj hlub hab cov xwbfwb kws qha Kevcai. Puab yuav txavtxim tuag rua Nwg hab muab Nwg cob rua Lwmtsaav Tuabneeg, 34puab yuav ua saib tsi taug Nwg, ntu quavncaug rua Nwg, nplawm Nwg, hab muab Nwg tua; tabsis peb nub tomqaab ntawd Nwg yuav cajsa sawv rov lug.”
Yakaunpaus Hab Yauhaas Tej Lug Thov
(Mathais 20:20-28)
35Thaus ntawd, Yakaunpaus hab Yauhaas kws yog Xenpedais ob tug tub txaav lug rua ntawm Yexus hab has tas, “Xwbfwb, thov Koj pub yaam kws wb xaav tau rua wb.”
36Yexus nug obtug has tas, “Meb xaav tau dlaabtsi?”
37Obtug teb tas, “Thaus Koj ua vaajntxwv nyob sau Koj lub zwmtxwv kws ci ntsaa-ab, wb xaav kuas Koj ca wb nrug Koj nyob; ib tug nyob ntawm Koj saab xis hab ib tug nyob ntawm Koj saab txhumphem.”
38Yexus has rua obtug tas, “Meb tsi paub txug yaam kws meb taabtom thov nuav. Meb puas haus taug lub khob ab khob dlaw kws Kuv yuavtsum haus? Meb puas raus taug txuj kevcai rausdlej kws Kuv yuavtsum raus?” #Lukas 12:50
39Obtug teb tas, “Wb haus taug.”
Yexus has rua obtug tas, “Lub khob kws Kuv haus, meb yeej yuav haus taug, hab txuj kevcai rausdlej kws Kuv raus, meb yeej yuav raus taug. 40Tabsis qhov kws leejtwg yuav nyob ntawm Kuv saab xis hab saab txhumphem ntawd, Kuv tsi muaj cai kws yuav muab rua meb. Vaajtswv yog tug yuav muab cov chaw nuav rua cov kws Nwg tub npaaj tseg rua lawm xwb.”
41Thaus kaum leej thwjtim u nov le ntawd, puab chim heev rua Yakaunpaus hab Yauhaas. 42Yexus txhaj hu cov thwjtim txhua tug lug uake hab has rua puab has tas, “Mej tub paub tas cov kws suav has tas puab yog numtswv saib Lwmtsaav Tuabneeg, puab muaj fwjchim kaav tej pejxeem ntawd, hab cov thawjcoj ntawd yeej siv fwjchim quabyuam tej pejxeem. 43Tabsis ntawm mej tsi yog le ntawd. Yog mej leejtwg xaav ua tug luj, nwg yuavtsum ua suavdlawg tug tubkhai, #Lukas 22:25-26 44hab yog mej leejtwg xaav ua tug thawj, nwg yuavtsum ua suavdlawg tug qhev. #Math 23:11; Malak 9:35; Lukas 22:26 45Txawm yog Tuabneeg Leejtub los Nwg tsi tau lug kuas leejtwg tu Nwg, tabsis Nwg lug tu suavdlawg, hab muab Nwg txujsa lug txhwv ntau leej tuabneeg.”
Yexus Khu Npatimes Kws Dligmuag Rov Pumkev
(Mathais 20:29-34; Lukas 18:35-43)
46Tomqaab ntawd puab tuaj txug huv lub nroog Yelikaus. Thaus Yexus hab Nwg cov thwjtim taabtom taug kev tawm huv lub nroog ntawd, muaj tuabneeg coob-coob nrug puab moog, muaj ib tug txivneej dligmuag hu ua Npatimes nyob ntawm ntug kev thovkhawv, nwg yog Time-us tug tub. 47Thaus nwg nov tas, Yexus kws yog tuabneeg Naxalev tuaj, tes nwg txawm qw nrov-nrov has tas, “Yexus, Daviv tug Tub, thov Koj taabncuab kuv lau!”
48Muaj ntau leej tshev hab cheem kuas nwg nyob tuabywv, tabsis nwg yimfuab qw nrov has tas, “Daviv tug Tub, thov Koj taabncuab kuv hab lau!”
49Yexus txawm nreg hab has tas, “Hu nwg lug.”
Puab txhaj hu tug dligmuag tas, “Yexus hu koj, koj cale zoosab hab sawv moog cuag Nwg.”
50Tug dligmuag txawm hle hlo nwg lub tsho ntev tseg hab sawvtseeg moog cuag Yexus.
51Yexus nug nwg has tas, “Koj xaav kuas Kuv ua dlaabtsi rua koj?”
Tug dligmuag teb tas, “Xwbfwb, kuv xaav rov pumkev.”
52Yexus has rua nwg tas, “Koj cale moog, koj txuj kev ntseeg tub khu koj zoo lawm.”
Taamsim ntawd nwg txawm pumkev hab nrug Yexus taug kev moog.
Currently Selected:
Malakaus 10: HNJ2022
Highlight
Share
Copy

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
© 2022 United Bible Societies. All rights reserved.
Malakaus 10
10
Yexus Qha Txug Kev Sisnrauj
(Mathais 19:1-12; Lukas 16:18)
1Yexus tawm huv lub nroog ntawd moog rua nraag xeev Yudas, hab hlaa tug dlej Yauladees moog rua saab tim u. Muaj tuabneeg coob-coob rov tuaj cuag Yexus dlua, Nwg kuj qha puab ib yaam le Nwg txeev qha lug.
2Muaj cov Falixais qeeleej tuaj cuag Yexus, hab xaav sim Nwg. Puab thom Yexus has tas, “Peb txuj Kevcai puas pub ib tug txivneej nrauj nwg tug quaspuj?”
3Yexus teb puab has tas, “Mauxes tau has tseg lecaag rua mej?”
4Puab teb tas, “Mauxes yeej tsocai rua tug quasyawg ua ib tsaab ntawv sisnrauj hab muab nwg tug quaspuj xaa moog.” #2Kev 24:1-4; Math 5:31
5Yexus has rua puab tas, “Qhov kws Mauxes sau txujcai nuav rua mej, tub yog vim mej lub sab tawv dlhau. 6Tabsis thaus chivkeeb kws Vaajtswv tsim lub nplajteb, lawvle Vaajtswv Txujlug sau tseg has tas, ‘Vaajtswv tsim tug quasyawg hab tug quaspuj.’ #Chiv 1:27; 5:2 7‘Tub yog vimle nuav tug txivneej txhaj tso nwg nam nwg txiv tseg, hab moog nrug nwg tug quaspuj tsheejxeeb uake,#10:7: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau tsi muaj moog nrug nwg tug quaspuj tsheejxeeb uake. 8hab obtug yuav koom ua ib lub cev.’ Obtug tsi yog ob leeg, tabsis yog ib leeg lawm xwb. #Chiv 2:24 9Yogle ntawd, yaam kws Vaajtswv tau muab lu tsheejxeeb uake lawm, tuabneeg tsi xob muab cais.”
10Thaus puab moog rua huv tsev lawm, cov thwjtim txawm rov nug Yexus txug zaaj nuav. 11Yexus has rua puab tas, “Yog leejtwg muab nwg tug quaspuj nrauj hab moog yuav dlua ib tug quaspuj, tes yog nwg ua kev nkauj kev nraug txhum nwg tug quaspuj lawm. 12Ib yaam nkaus le ntawd, tug quaspuj twg kws muab nwg tug quasyawg nrauj hab moog yuav dlua ib tug quasyawg, kuj yog nwg ua kev nkauj kev nraug hab.” #Math 5:32; 1Klt 7:10-11
Yexus Foom Koobmoov Rua Cov Mivnyuas Yau
(Mathais 19:13-15; Lukas 18:15-17)
13Muaj tuabneeg coj puab tej mivnyuas tuaj cuag Yexus hab thov Nwg cev teg plhw cov mivnyuas, tabsis cov thwjtim tshev cov tuabneeg ntawd. 14Thaus Yexus pum ua le ntawd, Nwg tsi txaussab, Nwg txhaj has rua cov thwjtim tas, “Ca cov mivnyuas yau lug cuag Kuv, tsi xob taav puab, ruaqhov Vaajtswv lub Tebchaws yog cov kws zoole cov mivnyuas yau nuav tug. 15Kuv qha tseeb rua mej has tas, yog leejtwg kws tsi txais yuav Vaajtswv lub Tebchaws zoo ib yaam le cov mivnyuas yau nuav, tes tug ntawd yuav nkaag moog tsi tau rua huv hlo le.” #Math 18:3 16Tes Yexus txawm puag cov mivnyuas yau ntawd rua huv Nwg xubndlag, Nwg cev teg plhw txhua tug hab foom koobmoov rua puab.
Tug Txivneej Npluanuj
(Mathais 19:16-30; Lukas 18:18-30)
17Thaus Yexus taabtom sawvkev moog, muaj ib tug txivneej dlha lug txhuscaug ndlua ntawm Nwg hab nug has tas, “Xwbfwb tug kws zoo, kuv yuav ua lecaag es kuv txhaj tau txujsa ntev dlhawv moog ibtxhis?”
18Yexus teb nwg has tas, “Vim lecaag koj hu Kuv has tas tug kws zoo? Tsi muaj leejtwg zoo, tsuas yog Vaajtswv tuableeg xwb. 19Koj yeej paub tej kevcai kws has tas: ‘Tsi xob tua tuabneeg; tsi xob dleev luas quaspuj luas quasyawg; tsi xob ua tubsaab; tsi xob ua timkhawv cuav; tsi xob ntxo luas tug; hab fwm koj nam koj txiv.’ ” #Tsiv 20:13; 2Kev 5:17; Tsiv 20:14; 2Kev 5:18; Tsiv 20:15; 2Kev 5:19; Tsiv 20:16; 2Kev 5:20; Tsiv 20:12; 2Kev 5:16
20Tug txivneej ntawd teb tas, “Xwbfwb, txhua nqai ko, kuv tub coj thaus kuv tseem yau lug lawm.”
21Yexus tsaa qhovmuag saib nwg hab hlub nwg heev, Yexus txhaj has tas, “Tshuav ib qho kws koj tseem tuncua. Koj rov moog muab txhua yaam kws koj muaj muag huv tuabsi, hab muab cov nyaj ntawd moog pub rua cov tuabneeg pluag, koj txhaj yuav npluanuj nyob sau ntuj ceebtsheej. Tomqaab ntawd koj cale lug nrug Kuv moog.” 22Thaus tug txivneej nov le ntawd, nwg ntsejmuag ntshaus ntsho, nwg txawm tawm moog hab nwg nyuajsab kawg le, vim nwg npluanuj heev.
23Yexus tig lug saib Nwg cov thwjtim hab has rua puab tas, “Qhov kws cov tuabneeg npluanuj yuav nkaag tau moog rua Vaajtswv lub Tebchaws mas nyuaj kawg le!”
24Cov thwjtim txawm xaav tsi thoob txug cov lug ntawd, tabsis Yexus has ntxiv tas, “Cov mivnyuas, qhov kws tuabneeg yuav nkaag tau moog rua Vaajtswv lub Tebchaws mas nyuaj kawg le! 25Ib tug ntxhuav nkaag lub qhov koob tseem yoojyim dlua le ib tug tuabneeg npluanuj nkaag moog rua huv Vaajtswv lub Tebchaws.”
26Cov thwjtim nov le ntawd, puab xaav tsi thoob le. Puab sisnug zumzawg tas, “Yogle ntawd, leejtwg txhaj yuav dlim tau?”
27Yexus saib cov thwjtim hab has tas, “Yaam nuav mas tuabneeg ua tsi tau tabsis Vaajtswv ua tau; ruaqhov Vaajtswv ua tau txhua yaam huv tuabsi.”
28Tes Petus txawm has rua Yexus tas, “Saib maj, peb tub tso txhua yaam tseg hab nrug Koj moog lawm.”
29Yexus has rua puab tas, “Kuv qha tseeb rua mej tas tug kws tso vaaj tso tsev, tso kwv tso tij, tso nkauj tso muam, tso nam tso txiv, lossis tso mivnyuas, hab tso laj-teb tseg vim Kuv hab Txuj Moo Zoo, 30nwg yuav tau txais ntau npaug nyob rua tam nuav. Nwg yuav tau txais ibpuas npaug ntxiv, xwsle: vaajtse, kwvtij, nkaujmuam, nam, mivnyuas, laj-teb, hab tseem raug kev tsimtxom tuabyaam nkaus; hab tam tomntej nwg yuav tau txujsa ntev dlhawv moog ibtxhis. 31Tabsis muaj ntau tug kws nwgnuav nyob tom hauvntej yuav tau moog nyob tom tw, hab ntau tug kws nyob tom tw yuav tau moog nyob tom hauvntej.” #Math 20:16; Lukas 13:30
Zag Thib Peb Kws Yexus Has Txug Nwg Kev Tuag
(Mathais 20:17-19; Lukas 18:31-34)
32Thaus puab taabtom taug kev moog rua sau lub nroog Yeluxalees, Yexus txawm cale ua cov thwjtim ntej, ua rua puab xaav tsi thoob, hab cov tuabneeg kws lawv qaab ntshai kawg le. Yexus txawm rov coj cov thwjtim moog rua ibcaag hab qha tej xwm kws yuav lug raug Nwg rua puab noog. 33Yexus has tas, “Ua tuabzoo noog nawb, peb yuav moog rua sau lub nroog Yeluxalees. Yuav muaj tuabneeg nteg Tuabneeg Leejtub coj moog rua cov thawj povthawj hlub hab cov xwbfwb kws qha Kevcai. Puab yuav txavtxim tuag rua Nwg hab muab Nwg cob rua Lwmtsaav Tuabneeg, 34puab yuav ua saib tsi taug Nwg, ntu quavncaug rua Nwg, nplawm Nwg, hab muab Nwg tua; tabsis peb nub tomqaab ntawd Nwg yuav cajsa sawv rov lug.”
Yakaunpaus Hab Yauhaas Tej Lug Thov
(Mathais 20:20-28)
35Thaus ntawd, Yakaunpaus hab Yauhaas kws yog Xenpedais ob tug tub txaav lug rua ntawm Yexus hab has tas, “Xwbfwb, thov Koj pub yaam kws wb xaav tau rua wb.”
36Yexus nug obtug has tas, “Meb xaav tau dlaabtsi?”
37Obtug teb tas, “Thaus Koj ua vaajntxwv nyob sau Koj lub zwmtxwv kws ci ntsaa-ab, wb xaav kuas Koj ca wb nrug Koj nyob; ib tug nyob ntawm Koj saab xis hab ib tug nyob ntawm Koj saab txhumphem.”
38Yexus has rua obtug tas, “Meb tsi paub txug yaam kws meb taabtom thov nuav. Meb puas haus taug lub khob ab khob dlaw kws Kuv yuavtsum haus? Meb puas raus taug txuj kevcai rausdlej kws Kuv yuavtsum raus?” #Lukas 12:50
39Obtug teb tas, “Wb haus taug.”
Yexus has rua obtug tas, “Lub khob kws Kuv haus, meb yeej yuav haus taug, hab txuj kevcai rausdlej kws Kuv raus, meb yeej yuav raus taug. 40Tabsis qhov kws leejtwg yuav nyob ntawm Kuv saab xis hab saab txhumphem ntawd, Kuv tsi muaj cai kws yuav muab rua meb. Vaajtswv yog tug yuav muab cov chaw nuav rua cov kws Nwg tub npaaj tseg rua lawm xwb.”
41Thaus kaum leej thwjtim u nov le ntawd, puab chim heev rua Yakaunpaus hab Yauhaas. 42Yexus txhaj hu cov thwjtim txhua tug lug uake hab has rua puab has tas, “Mej tub paub tas cov kws suav has tas puab yog numtswv saib Lwmtsaav Tuabneeg, puab muaj fwjchim kaav tej pejxeem ntawd, hab cov thawjcoj ntawd yeej siv fwjchim quabyuam tej pejxeem. 43Tabsis ntawm mej tsi yog le ntawd. Yog mej leejtwg xaav ua tug luj, nwg yuavtsum ua suavdlawg tug tubkhai, #Lukas 22:25-26 44hab yog mej leejtwg xaav ua tug thawj, nwg yuavtsum ua suavdlawg tug qhev. #Math 23:11; Malak 9:35; Lukas 22:26 45Txawm yog Tuabneeg Leejtub los Nwg tsi tau lug kuas leejtwg tu Nwg, tabsis Nwg lug tu suavdlawg, hab muab Nwg txujsa lug txhwv ntau leej tuabneeg.”
Yexus Khu Npatimes Kws Dligmuag Rov Pumkev
(Mathais 20:29-34; Lukas 18:35-43)
46Tomqaab ntawd puab tuaj txug huv lub nroog Yelikaus. Thaus Yexus hab Nwg cov thwjtim taabtom taug kev tawm huv lub nroog ntawd, muaj tuabneeg coob-coob nrug puab moog, muaj ib tug txivneej dligmuag hu ua Npatimes nyob ntawm ntug kev thovkhawv, nwg yog Time-us tug tub. 47Thaus nwg nov tas, Yexus kws yog tuabneeg Naxalev tuaj, tes nwg txawm qw nrov-nrov has tas, “Yexus, Daviv tug Tub, thov Koj taabncuab kuv lau!”
48Muaj ntau leej tshev hab cheem kuas nwg nyob tuabywv, tabsis nwg yimfuab qw nrov has tas, “Daviv tug Tub, thov Koj taabncuab kuv hab lau!”
49Yexus txawm nreg hab has tas, “Hu nwg lug.”
Puab txhaj hu tug dligmuag tas, “Yexus hu koj, koj cale zoosab hab sawv moog cuag Nwg.”
50Tug dligmuag txawm hle hlo nwg lub tsho ntev tseg hab sawvtseeg moog cuag Yexus.
51Yexus nug nwg has tas, “Koj xaav kuas Kuv ua dlaabtsi rua koj?”
Tug dligmuag teb tas, “Xwbfwb, kuv xaav rov pumkev.”
52Yexus has rua nwg tas, “Koj cale moog, koj txuj kev ntseeg tub khu koj zoo lawm.”
Taamsim ntawd nwg txawm pumkev hab nrug Yexus taug kev moog.
Currently Selected:
:
Highlight
Share
Copy

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
© 2022 United Bible Societies. All rights reserved.