Mathais 16
16
Thov Kuas Ua Ib Yaam Txujci Tseemceeb
(Malakaus 8:11-13; Lukas 12:54-56)
  1Cov Falixais hab cov Xadukais qeeleej tuaj cuag Yexus hab puab xaav sim Nwg; puab txawm has kuas Nwg ua ib yaam txujci tseemceeb sau ntuj lug rua puab saib. #Math 12:38; Lukas 11:16  2Tabsis Yexus teb puab has tas, “Thaus nub yuav poobqho, mej has tas, ‘Pigkig yuav tshaavntuj, ruaqhov qaabntug lab-lab.’ 3Thaus kaajntug, mej has tas, ‘Yuav lug naag, ruaqhov hauvntuj lab tsaus nti.’ Mej txawj saib fuab saib cua hab txawj txhais has tas yuav tshaavntuj lossis yuav lug naag, tabsis mej ho tsi txawj txhais tej cim kws tshwmsim nyob rua najnub nua.#16:3: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau tsi muaj Yexus cov lug kws nyob rua huv nqai 2-3 nuav.  4Uacaag cov tuabneeg tam nuav yuav ua phem hab tsi ncaajnceeg rua Vaajtswv ualuaj le! Mej xaav kuas Kuv ua ib yaam txujci tseemceeb rua mej saib nua lov? Kuv yuav tsi ua! Tuabqhov txujci tseemceeb kws mej yuav pum tes yog Yaunas nkaus xwb.”
Tes Yexus txawm tso puab tseg hab moog rua lwmqhov lawm. #Math 12:39; Lukas 11:29
Cov Falixais Hab Xadukais Cov Keeb
(Malakaus 8:14-21)
  5Thaus puab caij nkoj hlaa havtxwv moog rua saab tim u, cov thwjtim tsi ncuqaab ntim mov moog. 6Yexus has rua puab tas, “Mej yuavtsum ceevfaaj cov Falixais hab Xadukais cov keeb.” #Lukas 12:1
  7Tes cov thwjtim txawm sisthaam has tas, “Ntshe yog peb tsi ntim mov tuaj, Nwg txhaj has le ntawd.”
  8Yexus tub paub tej kws puab sisthaam ntawd lawm, Nwg txawm has rua puab tas, “Vim lecaag mej pheej sisthaam txug qhov kws mej tsi ntim mov tuaj? Ua lecaag mej kev ntseeg yuav miv ualuaj le! 9Mej tseem tsi tau totaub hab lov? Mej tsi ncuqaab thaus Kuv muab tsib lub ncuav ndlais faib rua 5,000 leej noj lawm lov? Mej sau tej kws seem tau pistsawg tawb? #Math 14:17-21  10Hab mej puas ncu thaus Kuv muab xyaa lub ncuav ndlais faib rua 4,000 leej noj? Mej sau tej kws seem tau pistsawg tawb? #Math 15:34-38  11Mej tsi totaub lov has tas zaaj kws Kuv has rua mej ntawd tsi yog Kuv has txug mov? Qhov Kuv has ntawd yog Kuv has kuas mej ceevfaaj cov Falixais hab cov Xadukais cov keeb!”
  12Thaus ntawd cov thwjtim txhaj totaub has tas, Yexus tsi tau has kuas puab ceevfaaj tej keeb kws muab xyaw ncuav, tabsis Nwg has kuas puab ceevfaaj cov Falixais hab cov Xadukais tej lug qha.
Petus Has Tas Yexus Yog Tug Mexiyas
(Malakaus 8:27-30; Lukas 9:18-21)
  13Yexus moog rua ntawm cheebtsaam kws nyob ze lub nroog Xixaleyas Filipis, Nwg nug Nwg cov thwjtim has tas, “Tej tuabneeg suavdlawg has tas Tuabneeg Leejtub yog leejtwg?”
  14Puab teb tas, “Muaj ibtxha has tas yog Yauhaas tug kws muab tuabneeg ua kevcai rausdlej, ibtxha has tas yog Eliyas, ibtxha has tas yog Yelemis lossis yog ib tug xwbfwb cev Vaajtswv lug.” #Math 14:1-2; Malak 6:14-15; Lukas 9:7-8
  15Yexus nug puab has tas, “Mej ne, mej ho has tas Kuv yog leejtwg?”
  16Ximoos Petus teb tas, “Koj yog tug Mexiyas kws yog tug Vaajtswv kws muaj txujsa nyob tug Tub.” #Yauh 6:68-69
  17Yexus teb tas, “Yaunas tug tub Ximoos 'e, koj moov zoo heev, ruaqhov tej lug nuav tsi yog tuabneeg qha rua koj, tabsis yog Kuv Txiv kws nyob sau ntuj ceebtsheej qha rua koj. 18Kuv has rua koj tas, koj yog Petus; Kuv yuav tsaa Kuv pawg ntseeg rua sau lub pobzeb nuav, hab tej fwjchim ntawm txuj kev tuag yuav kov tsi yeej pawg ntseeg ntawd. 19Kuv yuav muab cov yumsij kws qheb Vaajtswv lub Ntuj Ceebtsheej rua koj; yaam twg kws koj txwv huv nplajteb nuav, Vaajtswv yuav txwv yaam ntawd sau ntuj ceebtsheej. Yaam twg kws koj tsocai huv nplajteb nuav, Vaajtswv yuav tsocai yaam ntawd sau ntuj Ceebtsheej.” #Math 18:18; Yauh 20:23
  20Yexus txwv Nwg cov thwjtim tsi pub puab qha rua leejtwg paub tas Nwg yog tug Mexiyas.
Yexus Qha Txug Nwg Kev Txomnyem Hab Kev Tuag
(Malakaus 8:31—9:1; Lukas 9:22-27)
  21Txij thaus ntawd lug Yexus txawm pib qha meej-meej rua Nwg cov thwjtim has tas, “Kuv yuavtsum moog rua huv lub nroog Yeluxalees hab yuav raug tsimtxom ntau yaam lug ntawm cov txwjlaug, cov thawj povthawj hlub, hab cov xwbfwb kws qha Kevcai. Kuv yuav raug luas tua, tabsis peb nub tomqaab ntawd Kuv yuav cajsa sawv rov lug.”
  22Petus txawm coj Yexus moog rua ibcaag hab txwv has tas, “Tug Tswv, thov Vaajtswv txwv kuas tsi xob muaj tej nuav lug raug rua Koj hlo le!”
  23Yexus tig lug has rua Petus has tas, “Xataas, koj cale tsiv ntawm Kuv moog! Koj yog tug kws taav Kuv kev. Koj tej kev xaav tsi yog lawvle Vaajtswv lub sab, tabsis yog lawvle tuabneeg lub sab xwb.”
  24Thaus ntawd Yexus txhaj has rua Nwg cov thwjtim tas, “Yog leejtwg xaav nrug Kuv moog, nwg yuavtsum xob xaav txug nwg tugkheej, kwv nwg tug ntoo khaublig, hab nrug Kuv moog. #Math 10:38; Lukas 14:27  25Ruaqhov tug kws xaav ceev nwg txujsa, tug ntawd yuav nplaam txujsa; tabsis tug kws yeem tuag rua Kuv, tug ntawd yuav tau txujsa. #Math 10:39; Lukas 17:33; Yauh 12:25  26Yog leejtwg tau taagnrho lub nplajteb nuav lug ua nwg tug, tabsis nwg txujsa tu lawm, tej ntawd yuav muaj qaabhau dlaabtsi rua nwg? Yeej tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws nwg yuav coj moog txhwv tau nwg txujsa rovqaab lug! 27Thaus Tuabneeg Leejtub lug, Nwg yuav nrug Leejtxiv tug tshwjchim kws ci ntsaa-ab, hab nrug Nwg cov timtswv ceebtsheej lug, hab Nwg yuav muab nqezug rua txhua tug lawvle tegnum kws puab tau ua lawm. #Math 25:31; Nnkauj 62:12; Loos 2:6  28Kuv qha tseeb rua mej has tas, mej cov kws nyob ntawm nuav muaj ibtxha yuav tsi tau tuag uantej kws puab pum Tuabneeg Leejtub lug le tug Vaajntxwv lug.”
      Currently Selected:
Mathais 16: HNJ2022
Highlight
Share
Copy

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
© 2022 United Bible Societies. All rights reserved.



