MATI 27
27
Jisume Pilatkíng Gíboname
(Mk 15:1; Lk 23:1-2; Jn 18:28-32)
1Rokomope, rínekídí takame lang ami mirokídíe Jisume petdope luyin bosuto. 2Bulu bím yééla gílenbola gobornor Pilatkíng gílíkto.
Judaske Siname
(Tom 1:18-19)
3Bím yadna Judas bí Jisume mokadope poyinbosu namem kaayédem, bursurunge ikaane balying angumdem rínekídí lolang miro kídídelo bilattoku. 4“Ngo paab ito, kapeila ngo paab kamana taniem simodak” emla bí pokansuto.
“De ngolu kepe ingkokone? De nokke agérsuemin” emla bulu poyansuto.
5Dekepe iname Judas bí poisar dem kumkeng ekum delo elpak tolangala gíkaku. Delo bí gílangkula agísue paksul sukaku.
6Ríne kídíe poisar kídardem tídum sudo langkula pokai, “Ayon lokke agompe sim abal kumsulo mekan kumang, kapeila si iyyi renana murkonge.” 7Dekepe iname bulu murkodem angu ami kídíke goluupe peking kédeng amodem rena dope tolík bosuto. 8Dekepe ilamin sim supaklope iyyi aríge emdune.
9Delokrongem Kaaluna miri Jeremiahke pobinamde apíngkai: “Bulu íying angum abalko laala, Israel amikídie bím relen nadope lubosuto, 10delokrongem bulu dem, ruutumke ngom pobinampe, kédeng peking aríkdem renato.”
Pilatke Jisume Íngkí-bengkíname
(Mk 15:2-5; Lk 23:3-5; Jn 18:33-38)
11Depe irongem Jisu bí gobornor, Pilatke keralo dakto, delo Pilat bí bím íngkíto, “No Judai ami kídílokke roja arua?”
“E, de nokke ponampakde,” emla Jisu bí poyansuto.
12Ríne kídíelang miro kídíe bím ajéng luket yédem bí agom poyansumang. 13Delo Pilat bí bím tatkíto, “Bulu deddína atíem nom ajéng luket líkdung dem no tatsu manía?”
14Jisu bí agom poyan sumang teteng. Gompil koteng poyan sumang iname gobornorde kape ikarunai emla mííto.
Jisume Lukaname
(Mk 15:6-15; Lk 23:13-25; Jn 18:39—19:16)
15Depe yédudelo Gíídí doman longelo gobonorde ami kídílokke mííbaanam pateklo duuna akonem melen líkkunam ayon kadungai. 16Depe idudelo Barabba emnam atírumana amiko patek delo dungai. 17Mibamde dumsuduem Pilat bí bulum tatkíto, “Sékome nolukíng ngom nolu melen límodokun: Barabba mía, Kristo emnam Jisumía?” 18Legade, menam kootír lokmin bulu Jisume bíkkíng melíktune emla bí kénsuto.
19Pilat bí bisarko umkélo duudungem, bíkke méngde sim agom sim melíkto, “Dem ajéng kamana amidem atírung imapeka, kapeila bíkke legalok ngo siyoke immalo maanyingko maato.”
20Idakkom rínekídí delang miro kídíde milungdem Pilat bí Barabbame melendokupe delokke Jisu medan pansaadope kotoka emla porulíkto. 21“Sok annyi sokke sékome nolu ngom nolukíng melen dokupe emla míídune?” emla gobornorde tatkíto.
“Barabbame” emla bulu poyansuto.
22“Demílo Kristo emnam Jisume ngo kape iyén?” emla Pilat bí tatkíto.
Bulu takame pokai, “Bím pansaatoka.”
23“Kapeila? Ingkona imemko bí itune?” emla Pilat bí íngkíto. Idakkom bulu botteyape, “Bím pansaatoka” embomkai.
24Delo Pilat bí podan tete tokom loorí yimang, ebín botte nakomin ipaa latyéne emla kaasu yédem, bí asiko bomala milung keradelo laksuk subito. “Sim ami sim ngokke atí ipenam kamang” bí emsuto. “De noluke agérsuyé” embito.
25Ami takamde pokai, “Bíkke maadumem ngolukílang ngoluke ome-oo kídí teyolo duumo langka.”
26Delokrongem bí Barabbame bulukíng melen líktoku. Idakkom Jisu medan bí demngéé mopala pansaadope melíkto.
Sipaying Kídíke Jisume Ipusilééname
(Mk 15:16-20; Jn 19:2-3)
27Delokrongem gobornor lokke sipayinge Jisume kebang ekumlo bomato delokke delo lamkang kope bím daggong bomto. 28Bulu bíkke ege galugem pítbín geyéla yalína egeko bím píllíkto, 29delokrongem taang dumlupko bíkke dumpolo luplíkto. Bulu bíkke lakbík alaglo banggénko laklíkto delokke bíkke keralo peladola luyéé lulééla luto. “Judai kídíke Roje turyar langka” emla bulu luto. 30Bulu bím takil suklum pala banggénem laala bíkke dumpolok lennyi lengumko demto. 31Buluke iyéé siléé rongem, bulu egem pítbín geyé langkula bíkke agí ege galugem bím pítlíktoku. Delokrongem bulu pansaape emla bím gílenboto.
Jisume Pansaaname
(Mk 15:21-32; Lk 23:26-43; Jn 19:17-27)
32Buluke gílen dagem Kureni lokke simon, emnam amiko ríksuto, delo bulu bím kross dem joodorupe lulíkto. 33Bulu Golgotha emnam amongkolo pííto (depe emnamde tuklong Among). 34Delo bulu kosaana atílok onggur alanglo soyél sugeyéla bím bito; idakkom dem yakkí geyéla, bí dem tíímato. 35Bulu bím pansaarongem, bulu bíkke egem luturi sola orpansuto. 36Delokrongem duudola, bulu bím kanggap bomto. 37Bíkke dumpong teyodelo bulu buluke ajéng luket líknamem sikepe atlíktung, SIMIN JISU, JUDAI KÍDÍ LOKKE ROJE. 38Doppyona annyiko, akonem bíkke lakbík danlo delokke akondem bíkke lakké danlo lekope pansaato. 39Gípatna kídíe bím dumponge mamang kiddola lupu luyééla luto. 40Bulu sikepe luto, “No kumkeng ekumem bénpak geyéla delokke longumlok mokupene, no agíe mopít sutolangku! No Shédíke Uemílo kross delokke oitolangku!”
41Dekepe ríne kídí elang, ukil kídí elang delokke miro kídíe lupu luyééla bím luto. 42Bulu pokai, “Bí abídem mopítdo, idola bí agíe mopít sulamang! Bí Israel lokke roje! Bím supak krosslokke oisumotoku, delo ngolu bím arope mííyé. 43Bí Shédíkíng míídasudo. Supak bí míísa dumílo Shédí bí bím mopít yékupe, kapeila bí ‘Ngomin Shédíke Ue’ emsuto.”
44Dekepe pansaanam doppyona annyi deteng bím lupu luyééla luto.
Jisuke Siname
(Mk 15:33-41; Lk 23:44-49; Jn 19:28-30)
45Méélamdem doonyi kaadu sulokke ila yutok raadang lope, among tabude kaamokai. 46Yutok raadadelo Jisu bí “Eloi, Eloi, lama Sabaktani” emla ulo gokkai depe emnamde “Ngokke Shédía, ngokke Shédía, no ngom kapeila menyok sukane?” emname. 47Delo ayirlo dakna kídíde dem tatgeyéla, bulu poto, “Bí Elijahme tomdung.” 48Menang asak akone dukla siipyakko laatoka. Bí dem kuuna onggur alanglo ballík geyéla asékkolo ilíkpala Jisume tííyépe emla bito.
49Idakkom abíde poto, “Bím petom melíkto. Elijah bí bím laasing kakupe tokyédí dem kangkílaju.”
50Delokrongem Jisu bí lennyinape bottepe ulo gogyédelo, bíkke an-gunge bínkai.
51Depe idodelo kumkeng ekumlokke eyab donkom nana egede teyong lokke rumkílope sérkékai. Mooton tarone tonto delokke lííbare barto. 52Ago kídare bényakai delo sikabona bosi borang deena ami kídíem turmotoku. 53Bulu ago kídarlokke lenlangkula, Jisuke gerep rongkuem bulu deena taonlo gílangkula deddína ami kídíem lengkan sutoku.
54Edílo sipaying ruutum delang bíkkíng yémín gena sipaying Jisume dakbomna kídíde mooton taron emlang atí atí inam kídarem kaasutodí, “Aropakpe bí Shédíke Oo arokuai,” emla mankai.
55Donggendola kaana mime mílí delo iduai. Bulu Jisume igulkape emla Galillokke gímín geto. 56Buluke aradelok Magdalini Marilang Jebedike méng delokke Joseph kelang Jemske ane Mari bulukom kato.
Jisume Yuname
(Mk 15:42-47; Lk 23:50-56; Jn 19:38-42)
57Adenge iyédem, Arimathialok agíete Jisukelo luyilsuna konpe itona Joseph emnam mirem amiko aato. 58Pilatkíng gíla bí Jisuke simadem bidope roguto, delo Pilat bí bím dem bidope hukum bito. 59Joseph bí simadem laala deena egekolok yéllumto, 60delokrongem bíkke líírelok koolennam bíkke ago goníkolo yuto. Bí lííbyang byadíko ago arung dem longkap tolangala gítoku. 61Mari Magdalini lang delokke akon Maride ago rotkon delo duuduai.
Agodelo Dakbomna Sontorie:
62Sabbath longekon delo, ríne kídíelang Pharisi kídíe Pilatkíng gíto. 63Bulu pokai, “Migome, ngolu míípang tete sudung, bíkke turdung adape yadnasi ‘Longum méélamlo ngo gerepyéku’ emto. 64Depe iname agodem longum píímang adape edíírupe mosiidope hukum bitoka. Demamílo, bíkkíng luyilsuna kídíe aala simadem laanyok geyéla delo amiem bím kiirep tungku emla pogoo bipeke. Méélampe yadpenamsi kerang kempemílo atí mayayé.”
65“Nolu dakbom penako tomto langka” emla Pilat bí poto. “Gíkala, nolu edítko paklayédí agodem edíírupe kaabomtoka” emlíkto.
66Depe iname bulu gílangkula lííbyadem siil tupket líkla delokke sontoriem melíkla edíípe ila meto.
Currently Selected:
MATI 27: adiBSI
Highlight
Share
Compare
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
Adi (Re-edited) Bible - Deena Baibél
Copyright © Bible Society of India, 2012.
Used by permission. All rights reserved worldwide.
