MATI 13
13
Amli Pinnalo Luyiisuname
(Mk 4:1-9; Lk 8:4-8)
1Delo longeru delo Jisu bí ekum lokke gílenla sine paatang ayirkolo dungkai. 2Bíkkíng gímín gena milude deddípe bojé ikolok bí etkung delo anggela delo duuto, delo ami takame moopílo dakto. 3Delokrongem bí luyiisunam atíeke bulum pobito, “Arík ruutumkone amli pitkape enkai. 4Bí amliem pitgooname ayokone bedalo okai, dem pettang kídíe aala dopakto. 5Ayokone kédéng anyongko, líínyo among kídílo olíkkai. De menape sangkai, kapeila kédengde bojémang. 6Idakkom doonyie saayéname, amumdem baaléto delo dekede sanpakkai, kapeila buluke appír aro kamang. 7Ayokon amlie taanyum tatkégooralo olíkname dem taange dokato. 8Ayokonedan moone kédélo olíkname, de ayé éngkai. De língkokope, íying akké kope demangkom íying angum kope amli empemílo bojéyape lenkai. 9Séko nyorung gedudí bí tatsu langka.”
Luyiisubomname
(Mk 4:10-12; Lk 8:9-10)
10Delo bíkkelo luyiisuna kídíe bíkkíng aala tatkíto, “Kapeila no ami kídíem luyiisunam ayonlok podune?”
11Bí poboto, “Teyong amolokke kénpenam arang agomdem nolum min bitune, bulum bimang. 12Séko kadudí bím bojéyape biyé delokke bí alum yimape kayé. Séko kamadí, bíkke kanam anyong demteng bíkkelok laabín yéku. 13Depe ilamin ngo bulum luyiisunam agomlok podune. Bulu kaalate, kaamang; bulu tatlate tatmang demangkom kénmang. 14Isaiahke polupoor name bulukíng arokai:
“ ‘Nolu tatnamem tatyé idokom tatkénmayé;
nolu kaanamem kaayé idokom mínggetope imayé.
15Kapeila sok ami kídí sok aange míngímang;
bulu tatdokom nyorulo gemang,
delokke bulu kaalí petemang,
demangamílo bulu agí amiglok kaala suyai,
agí nyorunglok talla suyai,
agí aapílok míngke suyai delo míílat dokuem, ngo bulum ipíyékuai.’ #Isa 6:9-10
16“Idakkom noluke amig kídarde gérne kapeila bulu kaadung, noluke nyorung kídarde gérne kapeila bulu taddung. 17Kapeila ngo nolum aruem podung, deddína kaaluna miri kídíe delokke deena kídíe nolu ingkuem kaadudí dem kaape emla míílate kaatomang, delokke nolu ingkuem tadudí dem tatpe emla míílate tattomang.”
Ali Pinnalo Luyii sunamem Jisuke Pobeng biname
(Mk 4:13-20; Lk 8:11-15)
18“Amli pinnalo luyii sunamde ingkuedí dem tatgaptola: 19Edílo teyong yétalokke agomem taddola delokke dem tatkén mayédí, delo paab aide aala ingkuem aapílo pittuadí dem laabín dungku. Simin bedalo amli olíknade 20Elíng teyolo ali olíknade dooying tatla ashérupe toríksuna ami kísane. 21Idakkom bíkke appír leríng kamang legape bí duutemang. Edílo taronange ebínpe agom delokke legalok aabomyédí, delo bí menang asak nyokdungku. 22Taanyum tatké gooralo olíknade agomem taddola agí yépenam legangem míídír sutíne delokke dem pangga dogalo kaaboname yadnyok kosu langkula loorí yimape ina amie. 23Idakkom moone kédélo amli olíknade agomem tatla delokke dem tatkénna amie. Bí ayém éédo, ingkuem pittodí dem língko kope, íying akké kope demangkom íying angum kope bojéyape ayém éédo.”
Íínglo Luyiisuname
24Jisu bí bulum luyiisunam agom konko luboto: “Teyong yétade bíkke aríklo aina aliem pinna ami kísadung. 25Dekom ami takame ipdungem bíkke mirue aala gehu aleklo ííngem kuujé líkpala gínyok kaku.” 26Edílo gehude saala parlenkadí, delo ííngete sangkai. 27Ato delokke béérade bíkkíng aala poto, “Ruutume, ‘no aina aliem nokke aríklo pinmanía? Demílo ingkolok íínge lentone?’ 28‘Miruko dem itung’, emla bí poyansuto. ‘No ngolum gíla dekedem bubínmope míídonía?’ emla béérade bím tatkíto. 29‘Depe imangkom’ emla bí pokai, ‘Kapeila nokke ííngem budungem, no gehu kídar emteng butak supelo. 30Gaddíe píímang tetengem annyidem lekope siirep bosu motoka. Méélampe gaddílo ngo gatna kídíem pope. Kera yalumpe ííngem uudum sutoka delokke dekedem akékpe rompakdope ngoddum sutoka, delokrongem gehu kídarem giidum sula ngokke kumsuso gelík tokuka.’ ”
Tulang Amílo Luyiisuname
(Mk 4:30-32; Lk 13:18-19)
31Bí angukon luyii sunam kokom bulum pobotoku: “Teyong yétade tulang amí kísadung. Dem amikone bomla agí aríklo kuuto. 32Si ngokke ansoo yalumna amípe idokom edílo si saayédí, simin baganlokke garduk yalumna oyinge delokke esiipe ine, delo teyo telok pettange yobala sokke aag kídarlo unkepe ikai.”
Siiyélo Luyiisuname
(Lk 13:20-21)
33Bí bulum luyii sunamko poto kukéng. “Teyong yétade sikepe idung. Mimekone siiyé ayoko laala dem sérying appina tííput suujako lo soyélsula de gongondope tíkapla menam kísadung.”
Jisuke Luyiisukore
(Mk 4:33-34)
34Jisu bí sim takam sim milung dem luyiisunam agomlok pobito; bí bulum luyii sumanam agom pomang. 35Dekepe ila kaaluna mirilok sikepe pobinam agomem apíí modung;
“Ngo luyiisula ponape agí nappangem kosatmope,
amosim pílenrongem kénmanam agom kídarem pokanpe.”#Miri 78:2
Jisuke Íínglo Luyiisunamem Pobeng Bikuname
36Delokrongem bí miludem gínyola ekumdelo aato, bíkke luyil suna kídíe bíkkíng aala roguto, “Arík lokke íínglo luyiisunam dem ngolum pobeng bikui.”
37Bí poto, “Aina amli pinnade Tanike Ue. 38Aríkde tani amonge, delokke aina alide teyong yéta lokke ookídíe, ííng kídarde paab aid lokke ookídíe, 39delokke dekedem pillík nade uyue, gatku namde yéyin longe, delokke gatna kídíde teyong kotoki kídíe. 40Ííngem bula delokke emelo romnam kísape yéyin longe lokom iyé. 41Tanike Ue bíkke teyong kotoki kídíem melíkyé delokke bí teyong yétalo duuna paab imona takamem delokke atí manam agér ina takamem bubínyé. 42Bulu bulum eme mepomlo yoplíkyé, delo kapnam rííname iipangem koteksula ina mílípe iyé. 43Delokrongem yéjina kídíe doonyi kísape buluke Abu amolo angunyé. Séko nyorung gedudí bím tatsu motoka.
Rumsupnam Séranglo Luyiisuname
44“Teyong amode aríklo sérang rumsup sunam kísadung. Edílo amie dem paayédí, bí dem leesup tokukéng delokrongem bíkke ashénglok bíkke bomnam tabungem kopala aríkdem renato.
Tadoklo Luyiisuname
45“Lekonpe amode pesikoret inake tadok kampona matanam kísadung. 46Edílo bí are kana akonem paayédí, delo bí gílangkula, bíkke bomnam tabungem kopa langkula dem renato.
47“Lekoda, teyong amode sine paatanglo kuulíknam angu anguna enguem umna esap kísadung. 48Edílo de bíngkadí, esap amide moopílo solentoku. Delokrongem bulu dungaala talídelo aina engo kídarem tíngu suto, atí manem elpakto. 49Sikepemin yéyin longelo iyéne. Teyong kotoki kídíe aala delokke mirul kídíem deena kídí lokke lengusuyé 50delokke bulum eme dorna mepomlo yoplíkyé, delo kapla rííla delokke iipange koteksuna mílí iyé.
Aro Aníelang Delokke Akue
51“Nolu sim atíkídí sim tatkén tonía?” emla Jisu bí tatkíto. Bulu, “E” emyansuto.
52Bí bulum pokai, “Delok legape teyong yétem mamínna poyilbona ukil miyode ekum atolokke agí gudamlok sérang akuemlang aníem laalen bina kísadung.”
Najareth Taone Jisume Lupaksuname
(Mk 6:1-6; Lk 4:16-30)
53Jisu bí dem luyiisunam agom kídar dem luyin geyéla, delokke gílento. 54Agí doolulo aado langkula, bí ami kídíem buluke kumkeng ekumlo poyil bolento, delo bulu sai emla mííto. “Ingko lokyi si ami si sim kénnam sim delokke irisinyo inana ralnam sim paatune?” emla bulu íngkíto. 55“Si soki paleng pína oo mangía? Bíkke ane amíne Mari, emnam manía, delokke bíkke bíro kídíde Jems, Joseph, Simon delokke Juda bulu manía? 56Bíkke bírme kídíde ngolukíng yémanía? Demílo ingkolok si ami si sim atí kídísim paatune?” emla bulu míngasuto. 57Delo bulu bím míínyingkai.
Idakkom Jisu bí bulum poto, “Bíkke agí doolung petom lolang delokke bíkke agí ekum petomlo kaaluna miride míngge namem paamang.” 58Delo bí irisinyuem deddípe ibimato kapeila buluke míngkenge anyooto.
Currently Selected:
MATI 13: adiBSI
Highlight
Share
Compare
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
Adi (Re-edited) Bible - Deena Baibél
Copyright © Bible Society of India, 2012.
Used by permission. All rights reserved worldwide.
