YouVersion Logo
Search Icon

Mātiú 26

26
Ko e Feinga ke Tauhele‘i ‘a Sīsū
(Ma‘ake 14.1,2; Luk 22.1,2; Sioné 11.45-53)
1PEA ko eni, ‘i he faka‘osi ‘e Sīsū ‘ene ngaahi lea ko ia kotoa, na‘a ne pehē ki he‘ene kau ako, 2‘Oku mou ‘ilo ‘oku toe ha ‘aho ‘e ua pea hoko ‘a e Pāsova, pea ‘e tukuange ai ‘a e Fanautama ‘a Tangata ke kalusefai.#‘Eki 12.1-27
3Ko e taimi ko ia na‘e fakataha ‘a e hou‘eiki taula‘eiki, mo e kau mātu‘a ‘o e kakai ‘Isileli, ki he loto‘ā ‘o e Taula‘eiki Lahi, ‘a ia ko hono hingoa ko Kaiafasi; 4pea na‘a nau puleaki‘i ha‘anau puke fakaolo kia Sīsū, ‘o tāmate‘i. 5Ka na‘a nau pehē, ‘oua ‘e fai lolotonga ‘a e kātoanga, na‘a ai ha maveuveu ‘i he kakai.
Ko Pētani
(Ma‘ake 14.3-9; Sioné 12.1-8)
6Pea ko eni, lolotonga ‘a e nofo ‘a Sīsū ‘i Pētani, ‘i he fale ‘o Saimone ko e kilia, 7mo e ‘unu‘unu mai ha fefine kuo ha‘u mo ia ha hina ‘alapasita, na‘e fonu ‘i he lolo tākai mātu‘aki mahu‘inga, ‘o ne lilingi ia ki hono fofonga, lolotonga ‘ene tokoto ‘i he kai.#Luk 7.37-38 8Pea ‘i he sio ki ai ‘e he kau ako na‘a nau lāunga, ‘o nau pehē, Ko e maumau me‘a pehē koe‘uma‘ā? 9He ka ne fakatau ia, ne ma‘u ai ha me‘a lahi ke foaki ki he masiva.
10Ka ka mea‘i ‘e Sīsū, ‘o ne pehē kiate kinautolu, Ko e hā ‘oku mou fakamamahi ai ki he fefine? He ko e ngāue lelei kuo ne fai kiate au. 11He ko e me‘a ki he masiva te mou feangai ai pē mo kinautolu; ka ‘e ‘ikai te mou feangai ai pē mo au.#Teu 15.11 12He ko ‘ene laku? ‘a e lolo ni ki hoku sino, ko ‘ene fai pē ko e teu hoku ‘anga‘anga ki fa‘itoka. 13Ko au ē ‘oku ou tala atu, ‘Ilonga ha potu ‘i māmani kātoa ‘e malanga‘aki ai ‘a e Kōsipeli ni, ‘e lea‘aki ai foki ‘a e me‘a ne fai ‘e si‘i fefine ni, ko e fakamanatu kiate ia.
Ko e Lavaki‘i ‘e Siutasi ‘a Sīsū
(Ma‘ake 14.10-11; Luk 22.3-6)
14Ko e taimi ko ia na‘e ‘alu ki he hou‘eiki taula‘eiki ha toko taha ‘o e kau Hongofulumāua, ‘a ia ko hono hingoa ko Siutasi ‘Isikāliote, 15‘o ne pehē, Ko e hā te mou fie ‘omi ka u lavaki‘i ia kiate kimoutolu? Pea nau tu‘utu‘uni ma‘ana ha konga siliva ‘e tolungofulu.#Sāk 11.12 16Pea mei he taimi ko ia na‘a ne kumi ha faingamālie ke lavaki‘i ia.
Ko e Kai Pāsova ‘a Sīsū mo ‘Ene Kau Akó
(Ma‘ake 14.12-21; Luk 22.7-13; Sioné 13.21-30)
17Pea ‘i he ‘uluaki ‘o e ngaahi ‘aho tapu lēvani, na‘e ‘unu‘unu mai ‘a e kau ako kia Sīsū, ‘o nau pehē, Ko e potu fē ‘oku ke loto ke mau teuteu ai ma‘au ke ke ‘ilo ‘a e Pāsova?
18Pea ne pehē, Mole ki he kolo kia Me‘a, pea lea ki ai, ‘Oku pehē ‘e he Tangata‘eiki, ‘oku ofi hoku taimi, ka u fai ‘i ho fale ‘a e Pāsova mo ‘eku kau ako.
19Pea na‘e fai ‘e he kau ako, ‘o hangē ko e tu‘utu‘uni kinaua ‘e Sīsū, ‘o na teuteu ‘a e Pāsova.
20Pea ‘i he‘ene efiafi na‘a ne tokoto hifo ke kai, fakataha mo e kau Hongofulumāua ‘o ‘ene ako. 21Pea lolotonga ‘enau kai na‘a ne pehē, Ko au ē, ‘oku ou tala atu, Ko e toko taha ‘iate kimoutolu te ne lavaki‘i au.
22Pea nau loto mamahi ‘aupito, ‘o nau kamata lea kiate ia tāutaha, ‘oku ‘ikai nai ko au, ‘Eiki, ‘ē?
23Pea tali ‘e ia, ‘o ne pehē, Ko ia kuo ne velo fakataha mo au hono nima ki he tisi, ko ia ia te ne lavaki‘i au.#Saame 41.9 24‘Oku mo‘oni ko e mole ‘a e Fanautama ‘a Tangata ‘oku hangē ko ia kuo tohi ma‘ana, ka ‘oiauē ‘a e tangata ko ia, ‘a ia te ne lavaki‘i ‘a e Fanautama ‘a Tangata! ne ngutuhua ange ki he tangata ko ia ‘oka ne ‘ikai fanau‘i.
25Pea tali ‘e Siutasi, ‘a ia na‘a ne lavaki‘i ia, ‘o pehē, ‘oku ‘ikai nai ko au, Lāpai, ‘ē?
Pea ne pehē ki ai, ‘E toe lau?
Ko e ‘Ohomohe ‘a e ‘Eikí
(Ma‘ake 14.22-26; Luk 22.14-23; 1 Kol 11.23-25)
26Pea lolotonga ‘enau kai, na‘e to‘o ‘e Sīsū ha fo‘i mā, ‘o ne tāpuaki ia, mo ne pakipaki ‘o tufaki ki he kau ako, ‘o ne pehē, To‘o ‘o kai; ko hoku sino ‘eni.
27Na‘a ne to‘o foki ha ipu, mo ne fakafeta‘i, ‘o ne ‘ange kiate kinautolu, mo ne pehē, Mou inu kotoa pē mei ai; 28he ko hoku toto ‘eni ko e toto fuakava, ‘a ia ‘oku lilingi koe‘uhi ko e tokolahi ke lava ai ‘a e fakamolemole angahala.#‘Eki 24.8; Sel 31.31-34 29Ka ‘oku ou tala atu, hili ‘eni ‘e ‘ikai ‘aupito te u inu mei he fua ko eni ‘o e vaine, ‘o a‘u ki he ‘aho ko ia te u toki inu ia kuo fo‘ou ‘i he pule‘anga ‘o ‘eku Tamai, fakataha mo kimoutolu.
30Pea hili ‘enau fai ha hiva, na‘a nau ‘alu ki he mo‘unga ko ‘Ōlive.
Ko e Tukupā ‘a Pita
(Ma‘ake 14.27-31; Luk 22.31-34; Sioné 13.36-38)
31Pea toki pehē ‘e Sīsū kiate kinautolu, Te mou tūkia kotoa pē ‘iate au he pō ni: he kuo tohi, Te u taa‘i ‘a e tauhi, pea ‘e movete ‘a e fanga sipi kuo ne tauhi.#Sāk 13.7 32Ka ‘oka hili hoku fokotu‘u, te u mu‘omu‘a ‘iate kimoutolu ki Kāleli.#Māt 28.16
33Ka ka tali ‘e Pita ‘o ne pehē ki ai, Neongo ‘e tūkia kotoa pē ‘iate koe, ka ko au ‘e ‘ikai te u tūkia ‘o ta‘engata.
34Pea lea ‘a Sīsū ki ai, Ko au ē, ‘oku ou tala atu, Ko e pō ni, ‘i he te‘eki ke ‘u‘ua ‘a e moa, ‘e tu‘o tolu mālō ha‘o fakafisinga au.
35Pea pehē ‘e Pita ki ai, ‘E ‘ikai ‘aupito te u fakafisinga koe, neongo ‘e iku pē ki ha‘aku mate mo koe.
Pehē foki mo e lau ‘ene kau ako kotoa.
Ko e Lotu ‘a Sīsū ‘i Ketisemani
(Ma‘ake 14.32-42; Luk 22.39-46)
36Pea toki hoko ‘a Sīsū mo kinautolu ki ha potu ‘oku ui ko Ketisemani, pea ne pehē ki he‘ene kau ako, Mou nofo hē, ka u ‘alu ki hena ‘o lotu. 37Pea ne ‘ave ‘a Pita, mo e ongo foha ‘o Sēpeti, pea ne kamata ke mamahi hono loto ‘o hoha‘a lahi. 38Pea pehē ‘e ia kiate kinautolu, ‘oku mamahi fu‘u hoku laumālie, ‘o hangē ka mate; mou tatali ‘i heni ‘o fe‘ao mo au.
39Pea ne ‘unu‘unu si‘i atu, ‘o ne fo‘ohifo ki hono fofonga, ‘o ne hū ‘o pehē, ‘Alā Tamai, kapau ‘e lava, tuku ke tolona ‘a e ipu ni meiate au: kaekehe ke ‘oua na‘a fai ki hoku loto, ka ki ho‘ou pē.
40Pea ne ha‘u ki he kau ako, ‘o ne ‘ilo kinautolu ‘oku nau mohe; pea ne pehē kia Pita, ‘oku pehē koā ho‘omou ta‘elava ke ‘ā mo au ‘o houa taha? 41Le‘o pē mo lotu; ke ‘oua na‘a mou hū ki ha ‘ahi‘ahi: ‘oku loto pē ‘a laumālie ke fai, ka ‘oku vaivai ‘a kakano.
42Pea toe ‘alu ia hono tu‘o ua, ‘o lotu, ‘o pehē, ‘Alā Tamai, kapau ‘e ‘ikai lava ke tolona ‘eni, ka ‘i he‘eku inu ia, pea ke fai ho finangalo. 43Pea toe ha‘u ia ‘o ne ‘ilo kinautolu ‘oku nau kei mohe pē: he na‘e mafatukituki honau mata.
44Pea ne tuku kinautolu, ‘o toe ‘alu ke lotu, ‘o ne toe fai‘aki ‘a e lea ko ia. 45Pea toki ha‘u ia ki he kau ako, ‘o ne pehē kiate kinautolu, Mohe ai pē ā ‘eni mo mālōlō: ‘ē, kuo ofi ‘a e taimi, pea ‘oku lavaki‘i ‘a e Fanautama ‘a Tangata ki he kau angahala. 46Mou tu‘u, tau ō; vakai kuo ofi mai hoku lavaki‘i.
Ko Hono Taki Atu ‘o Sīsuú
(Ma‘ake 14.43-50; Luk 22.47-53; Sioné 18.3-12)
47Pea lolotonga ‘ene kei lea, tā ‘oku ha‘u ‘a Siutasi, ‘a ia ko e taha ‘o e kau Hongofulumāua, pea ha‘u mo ia ha fu‘u kakai tokolahi ‘oku nau fakaheletā mo faka‘akau, ko e omi mei he hou‘eiki taula‘eiki, mo e kau mātu‘a ‘o e kakai. 48Pea ko hono lavaki kuo ne tuku kiate kinautolu ha faka‘ilonga, he‘ene pehē, Ka u ka ‘uma ki ha taha, ko ia ia, mou puke.
49Pea ‘unu‘unu leva ia kia Sīsū, ‘o ne pehē, Lāpai, si‘oto‘ofa; ‘o ne ‘uma lolomi kiate ia.
50Pea pehē ‘e Sīsū ki ai, Siana, ko e me‘a kuo ke ha‘u ai#26.50 ko e [hā e] me‘a kuó ke ha‘u aí?; pe ‘Ai ke vave, kaume‘a.
Pea toki ‘unu‘unu mai ‘a e kakai, ‘o nau ala mālohi kia Sīsū, ‘o puke ia.
51Pea ‘iloange, ko ha toko taha ‘iate kinautolu na‘e kau mo Sīsū na‘a ne ala ‘o unuhi ‘ene heletā, ‘o ne taa‘i ‘a e tamaio‘eiki ‘a e Taula‘eiki Lahi, ‘o ne tu‘usi hono lau‘i telinga. 52Pea toki pehē ‘e Sīsū ki ai, Fakafoki ho‘o heletā ki hono tu‘unga; he ‘ilonga kinautolu ‘oku ala ki he heletā te nau mate heletā. 53He ‘oku ke pehē koā ‘oku faingata‘a kiate au ke kole ‘eni ki he‘eku ‘Eiki, ke ne ‘omi ha konga kau ‘āngelo ‘e hongofulu mā ua, pe lahi hake, ke tapa kiate au? 54Kae fakamo‘oni fēfē ai ‘a e ngaahi folofola, ‘a ia ‘oku fakahā kuo pau ke hoko ‘o pehē?
55Ko e taimi ko ia na‘e lea ai ‘e Sīsū ki he kakai, Ko ho‘omou omi fakaheletā mo faka‘akau ke puke au, ‘o hangē ko ha kaiha‘akau au! Ko e ‘aho kotoa pē na‘a ku nofo ‘i he Temipale ‘o faiako, ka na‘e ‘ikai te mou puke au.#Luk 19.47; 21.37 56Ka ko e fai ‘eni kotoa pē, koe‘uhi ke fakamo‘oni ki he ngaahi folofola ‘a e kau palōfita.
Pea na‘e toki li‘aki ia ‘e he kau ako kotoa, ‘o nau hola.
Ko e Fakamāu‘i ‘o Sīsū
(Ma‘ake 14.53-65; Luk 22.54-55,63-71; Sioné 18.13-14,19-24)
57Pea ko kinautolu na‘e puke ‘a Sīsū na‘a nau taki ange ki he fale ‘o Kaiafasi, ko e Taula‘eiki Lahi, ‘a ia kuo fakataha ai ‘a e kau sikalaipe mo e kau mātu‘a. 58Pea muimui atu ki ai ‘a Pita mei he mama‘o, ‘o a‘u ki he loto‘ā ‘o e Taula‘eiki Lahi, pea ne hū ki loto, ‘o ne nofo mo e kau ‘ōfisa ke vakai ‘a e me‘a ‘e hoko. 59Pea ko e hou‘eiki taula‘eiki, mo e Sanetalimi kātoa, na‘a nau fiu‘a kumi ha tukuaki‘i ‘o Sīsū, ke nau tāmate‘i ia; 60ka na‘e ‘ikai te nau ma‘u, neongo na‘e ‘i ai ha tokolahi na‘e tu‘u mai ke tukuaki‘i ia. 61Ka na‘e faifai pea tu‘u mai ha toko ua ‘o na pehē, Na‘e lau ‘a e siana ni, Faingofua kiate au ke vete ‘a e Fale Tapu ‘o e ‘Otua, ‘o toe langa ‘i he ‘aho ‘e tolu.#Sioné 2.19
62Pea tu‘u ‘a e Taula‘eiki-lahi, ‘o ne pehē kiate ia, ‘Oku ‘ikai ha‘o tali ki he me‘a ‘oku talatalaaki‘i ai koe ‘e he tu‘unga me‘a ni? 63Ka ka fakalongo pē ‘a Sīsū. Pea toe lea ‘e he Taula‘eiki-lahi, ‘o ne pehē ki ai, ‘Oku ou hū atu ‘i he ‘Otua ‘oku ‘afio ni, ke ke tala mai pe ko e Mīsaia koe, ko e ‘Alo ‘o e ‘Otua.
64Pea tali ‘a Sīsū ki ai, Ko ia pē ‘oku ke me‘a: ka ‘oku ou tala atu, hili ‘eni te mou mamata ki he Fanautama ‘a Tangata, ‘oku ne nofo ki he nima to‘omata‘u ‘o Mālohi, pea ‘oku ne hoko mai ‘oku heka ki he ngaahi ‘ao ‘o e langi.#Tān 7.13
65Pea na‘e toki hae hifo ‘e he Taula‘eiki-lahi hono kofu ‘o‘ona, ‘o ne pehē, Kuo ne lea fie‘otua; koe‘uma‘ā ‘etau toe kumi fakamo‘oni? Ko eni kuo mou toki fanongo ni ki he lea fie‘otua.#Lev 24.16 66Ko e hā ho‘omou poa?
Pea nau tali ‘o pehē, Ko e tangata ia ke mate.
67Pea nau toki ‘anuhi hono fofonga, pea nau tuki‘i ia; pea sipi‘i ia ‘e ha ni‘ihi,#‘Ais 50.6 68‘o nau pehē, ‘E Mīsaia, mate mai pe ko hai na‘e taa‘i koe.
Ko e Faka‘ikai‘i ‘e Pita ‘a Sīsū
(Ma‘ake 14.66-72; Luk 22.56-62; Sioné 18.15-18,25-27)
69Pea nofo pē ‘a Pita ‘i tu‘a ‘i he loto‘ā: pea ‘unu‘unu ki ai ha toko taha, ko ha kaunanga, ‘o ne pehē, Ko koe foki na‘a ke ‘ia Sīsū mei Kāleli.
70Pea ne faka‘ikai ‘i he ‘ao ‘onautolu kotoa pē, he‘ene pehē, ‘oku ‘ikai te u ‘ilo pe ko ho‘o lau ki he hā. 71Pea kuo ne ‘alu ki he falehū‘anga, pea sio kiate ia ‘e ha fefine ‘e taha, pea ne pehē kiate kinautolu ‘i he potu ko ia, Ko e siana ni foki na‘e ‘ia Sīsū mei Nāsaleti.
72Pea toe faka‘ikai ‘e ia, ‘o ne lea tuki, ‘oku ‘ikai te u ‘iloa ‘a e tangata.
73Pea toe si‘i atu na‘e ‘unu‘unu kiate ia ‘a kinautolu na‘e tutu‘u ai, ‘o nau pehē kia Pita, ‘Ā, ‘oku mo‘oni pē ‘oku ke kau koe foki ki he fa‘ahinga ko ia; kae‘uma‘ā ‘oku ke ‘ilonga mei ho‘o fasi.
74Pea toki hanga ia, ‘o tuki mo fuakava, ‘oku ‘ikai te u ‘iloa ‘a e tangata. Pea ‘iloange na‘e ‘u‘ua ‘a e moa.
75Pea manatu ‘e Pita ki he lea na‘e fai ‘e Sīsū, ‘I he te‘eki ke ‘u‘ua ‘a e moa, ‘e tu‘o tolu mālō ha‘o fakafisinga au. Pea ne ‘alu atu kitua‘ā, ‘o ne tangi mamahi.

Currently Selected:

Mātiú 26: TMB

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy