Biểu trưng YouVersion
Biểu tượng Tìm kiếm

San Marcos 8

8
Ema Jesús tiápechava máenica ena achaneana
(Mt 15.32-39)
1Tacahe, eta juca sácheanahi tiúruji­ca­vanapa ena ichape­mu­ri­queneana achaneana te mávihahi ema Jesús. Mapanaripa sache nacahehi ena achaneana, tájinaipa nanicahini. Tacahe, máichuha­vacapa ema Jesús ena máimitureana. Máichapa:
2—Nujapa­nuvaca ena nani achaneana, taicha mapana­ripahi sache puiti eta nacahehi eta viyehe. ­ Tájinai­pavare naviyahini nanica. Téchuri­ha­naripa eta nanicaquene. 3Te névata­cavaca nayana te napenana, machu náquipaicava te achene taicha vaipa túmeva­caimahi eta náecuavahi. Taicha natiarihi ena tiásihanahi te tiyerehiana. Vénica­va­cayare —máichapa.
4Tacahe, najicapapa ena máimitu­reanahi. Ánipa naicha:
—¿Táviha­pucaini viviyahini eta vénisi­ha­yarehi ena nani camuri­queneana achaneana? Eta te juca mávapahi vámahi, tájina vítusiá­váimahi eta tinica­careana —nacahepa.
5Tacahe, mayase­recapa éna. Ánipa máicha:
—¿Áyanachaha eta pan eta iámaque­nea­napahi?
—Jucarihi siéterine —náichapa.
6Tacahe, macava­nai­ripipa eta náejaha­pai­mu­ri­hahini namutu ena achaneana. Tacahe, mavehapa eta siétequene pan, mahasu­lu­pa­yachapa ema Viya te anuma. Tásiha, mayuve­tu­ca­vacapa, máijaracapa ena máimitureana. Éna, náijara­ca­vacapa ena achaneana. 7Tatiari­hi­hivare eta ánimu­richicha eta jímachichana. Mahasu­lu­pa­ya­chavare ema Viya tayehe eta jima. Tacahe, mavane­ca­varepa eta náijara­si­ra­va­cayare ena achaneana. 8Tacahe, tinicanapa namutu, tisatu­heanapa. Tacahe, nacuru­jicapa eta náemacha­rájiana. Siete sáyeri­cha­ha­hivare eta náemachana. 9Eta nasimu­tuvahi ena tinicanahi táetavica eta cuatro mil achaneana. Tacahe, te tamutupa eta juca, máevata­mu­rí­ha­sarepa ema Jesús ena achaneana nayanaya nachava te napenana. 10Enurujipa tiávacu­hanapa te pacure ema Jesús énapa ena máimitureana. Tiyana­na­varepa. Tiánuecana nacaijuhepa eta te avasare ticaijare Dalmanuta.
Ema Jesús macajachavaca eta namasuapajiraivahi ena fariséoana
(Mt 16.1-4; Lc 12.54-56)
11Tacahe, títeca­panapa ena apamuriana fariséoana. Tépana­vanapa nacana­ra­jirica ema Jesús. Eta navarairahi náimiaqui­pai­ca­yarehi, nayaseacapa máimere­cahini eta tiárami­careana, máimere­ca­vahini te yátupi­hipuca vanairucahi me Viya. 12Tásiha éma, tichurua­mi­cha­varine muraca. Tacahe, máichavacapa:
—¿Tájaha tacayema eti achaneana eyaseacanu nímereca eta tiárami­careana? Núti nímatihe. Vahi esuapa­nuimahi te nímere­ca­pucaini eta tiáramicare. Tásiha, váiparine étina tatuparaca ímahahini eta tiárami­careana —máichavacapa.
13Tacahe, majuni­ji­ca­vacapa éna. Tiyana­varepa tiávacuha te pacure. Tiyananapa tiánuecana te apachara eta cáquiure.
Ema Jesús máimicuticha eta levadura eta apimirairanahi ena fariséoana
(Mt 16.5-12)
14Tiuri puiti, náemiti­sicahi ena máimitureana eta naniru­rucuha. Tatiari­hi­hisera eta étanahi pan eta te pacure. 15Eta nayanirahi, máimitu­mu­rihapa ema Jesús éna. Máichavacapa:
—Tímati­carehi eyehe eta levadura eta tasisi­jisira tamutu eta masa. Tacutirichu eta taparea­sirahi eta apimi­rai­ra­vacahi ena fariséoana étapa eta tacaeña­ma­rasira eta ecaima­ha­que­ne­rayare. Vahi ecucuti ena políti­coana. Échapaváicha tayehe, machu éhica éna —máichavacapa.
16Tacahe, náichacacapa ena máimitureana. Ánipa nacahe:
—Tímica­ja­cha­havihi eta vémiti­si­sirahi eta pan. Eta tacahe, macahehi tayehe eta levadura.
17Éma máimatia­ca­vacapa. Tásiha, máichavacapa:
—¿Tájaha tacayema ecahe­cha­ji­ri­ruvahi eta émiti­si­sirahi eta pan? ¿Vuíchahacaru ácaicu­tai­rahini? ¿Tájina­ca­ruichaha epane­reruina éti? ¿Muraca­chu­ti­he­richaha? 18Tamapu­ru­ji­chu­chapuca eta ímairahi eta níchaqueneana. ¿Vuíchahacaru ácaicu­tia­rahini? Tamapu­ru­jipuca eta esamirahi eta nímitu­rapiana. 19¿Váhivare échahini eta nucaeja­pa­sirahi eta cíncoquene pan, naniruhi ena cinco mílqueneana achaneana? ¿Áyanahi sáyeana eta náemacha­rajiana eveha­que­neanahi? —máichavacapa.
Tacahe, najicapapa:
—Doce sáyeana.
20—Étapa eta siétequene pan naniruhi ena cuatro mílqueneana achaneana, ¿áyana­hivare sáye eta náemacha­ra­jianahi eveha­que­neanahi? —máichavacapa.
Najica­pavare:
—Siete sáye —náichapa.
21Tacahe, máichavacapa:
—¿Vuíchaha­caruva ácaicutiara? —máichapa.
Ema Jesús macanaraca ema émana achane púchuqui eta te avasare Betsaida
22Tiuri, títeca­panapa eta te avasare Betsaida. Ánaqui, námapa ema achane púchuqui. Náechajiuchapa éma eta macana­ra­siraya ema Jesús. 23Tacahe, ema Jesús macara­ta­vauchapa ema púchuqui, mámapa te tachachacu eta avasare. Tacahe, mayaji­hau­quichapa eta mátuture eta te máuquihana. Tásiha, manacapa eta mavahuana eta te machuti. Tásiha, mayase­recapa:
—¿Pímairi­ricapa? —máichapa.
24Tacahe, téseni­nicapa ema púchuqui. Macahepa:
—Nímairi­ricapa apaesa. Eta nímairahi ena achaneana, ticuti­ma­hi­chu­chasera yucuquiana, tiyamu­ri­ca­na­hisera —máichapa ema púchuqui.
25Tacahe, ema Jesús mápechavare manaca eta mavahuana eta te máuquihana ema púchuqui. Te mavehapa eta mavahuana, yátupipa tijarahipa eta máimairi­ri­sirahi. Tamutupa máimaha. 26Tacahe, ema Jesús máevatacapa ema púchuquinihi, mayanapa te mapena. Máichapa:
—Piyanapa pitupiru te pipena. Váhisera picusiapa eta te jena avasare eta piyanihaya —máichapa.
Ema Pedro máimereucha ema Jesús émairahi ema Cristo
(Mt 16.13-20; Lc 9.18-21)
27Te táequenepa eta juca, tiyana­varepa tipaica ema Jesús, énapa ena máimitureana. Nacaijuhepa eta te avasa­re­chichana tachacaya eta ichape avasare ticaijare Cesarea, máepiyaruhi ema rey Felipe. Eta napaisi­rapahi, mayase­recapa ena máimitureana. Ánipa maicha:
—¿Tájaha nacayema ena achaneana eta nuyehe? ¿Nájaha­nu­hipuca náimija­chanuhi núti? —máichavacapa.
28Tacahe, najicapapa:
—Ena apamuriana náimija­chavihi téchepuca ema Juan Tícacha­si­ri­ca­rahini. Ena apamuriana tímija­cha­vianahi ema víyarahaini profeta Elías, téchepucahi éma. Ena apamuriana tímija­cha­via­na­hivare ema mácani apana profetaini antívuini, téchepucahi —náichapa ena máimitureana.
29Tacahe, tiápecha­vavare mayase­re­cavaca:
—Étiyapa, ¿nájaha ímija­chanuhi núti?
Majica­pa­vanepa ema Pedro:
—Pítira yátupi­que­névihi Cristo —macahepa.
30Tacahe, matupa­racapa muraca éna, nacuija nacumetaca eta émairahi ema Cristo.
Ema Jesús tímereuchava eta máepenirayare
(Mt 16.21-28; Lc 9.22-27)
31Tacahe, tépanavapa máimitu­ca­vacahi eta táichara­ra­ca­vayare eta máepeni­rayare. Ánipa maicha:
—Nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, nutupa­ra­haichuhi ichapemuri eta nucata­ji­vai­rayare. Tépuru­nua­nayare ena tuparai­ru­cana énapa ena aquenu­ca­ra­hana. Éna, tímica­pa­ca­nua­na­yareva. Mapana­ya­rei­chu­hisera sache eta nucaheyare eta népeni­rayare. Tásiha, nuchava­yarehi néchepuca —macahepa.
32Máimicae­che­rachapa eta macaye­ma­quenehi. Tacahe, ema Pedro máiputsiacapa ema Jesús. Ánaqui macajachapa, máijara­si­ravahi eta mapane­reruhi. 33Tacahe, téviuru­cavapa ema Jesús. Máesenicapa ena apamuriana máimitureana. Tásiha, macaja­cha­varepa émapava ema Pedro. Máichapa:
—Píti, téjeca­pavahi eta pipane­reruhi. ¡Pínajica eta juca tamauri­quenehi! Pivarahapa pihapapica eta mapane­reruhi ema Viya. Eta juca pipane­reruhi tacutihi eta mapane­re­ruanahi ema Satanás, énapa ena machanerana —máichapa.
34Tacahe, máichuha­vacapa ena máimitureana énapa ena apamuriana achaneana. Máichavacapa éna:
—Nácani navaraha náehicanu, tacamunu náinajica tamutu eta tihapa­pirica eta náehisi­ranuhi. Nacara­va­hu­yareva eta nímitu­rapiana. 35Nácanisera téñamanahi eta náitaresira, tiávami­ra­huanaya eta náehisiranu, énaji­vayare ticami­tie­que­ne­ha­vanaya eta náitaresira. Énasera nácani yátupi tíjara­cavana téhicana eta náehisi­ranuhi, étapa eta námirahi eta tíurina échaji­ri­rucava, tayanapane táimica­pa­ca­va­capuca, éna títuji­ca­va­nayare tiúchucu­hayare eta náitare­si­ranaya. 36Éneri­chuvare nácani tacaeña­ma­ra­ruanahi eta nacaima­ha­que­néiraya te juca apaquehe, tíñehiyare eta náitaresira taicha eta tacaeña­ma­ra­si­ra­vacahi tahapa­pi­ri­ca­vacahi tayehe eta náuchucui­ra­ya­rehini. Tiyana­nainapa eta te yucu nacaicu­ñai­yayare. 37Taicha vahi márata­haimahi mácani achane mavacha­chahini eta máurivaya te apana vítaresira. 38Énaripa nácani titsiri­ha­napuca téhicanuana, náimitsi­ri­hapuca eta nímitu­rapiana te namirahuana ena achaneana mapicau­rui­rahana pecatu­mareana, núti apanava nutsiri­ha­yareva nayehe ena nani. Nucaera­ji­cainapa ena nani, nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, te táitecapapa eta sácheyare nuchavi­rayare aquenu­ca­nui­napaipa. Te jena sácheyare, námainapaipa núti eta majaraiva ema Tata, nucacha­né­napaipa ena sántoqueneana ángeleana.

Đang chọn:

San Marcos 8: ign

Tô màu

Chia sẻ

So sánh

Sao chép

None

Bạn muốn lưu những tô màu trên tất cả các thiết bị của mình? Đăng ký hoặc đăng nhập

Những video dành cho San Marcos 8