Biểu trưng YouVersion
Biểu tượng Tìm kiếm

San Marcos 4

4
Eta máimicutichinaquenehi evaraqui tacaevaquenehi te apanapanenéji máteji te apaquehe
(Mt 13.1-9; Lc 8.4-8)
1Tacahe, te apanapa sache, tiápecha­vavare tímitureca ema Jesús te tachausi eta cáquiure. Tásiha, camuria­na­pa­hivare ena achaneana títeca­pau­chanahi éma. Eta navayu­chi­ra­varipa ena achaneana, ema Jesús tíavacuhapa tayehe eta pacure, tiápajue­cavapa apaesahi. Téjacapa eta máimitu­re­sirahi. Ena achaneana nanasipa tayehe eta te tachausi. 2Camuri eta máimicu­ti­cha­que­neanahi eta máimitu­si­ra­vacahi. Ánipa macahe:
3—Esama­ra­ra­ca­nuchaha. Matiarihihi ema émana achane. Tévacahi te máesane. 4Eta mapaisi­rapahi, témiri­capaipa eta evaraqui te achene. Táimahapa eta cáyure, tanicapa. 5Eta mayeherepi éma eta máevasira, máevaja­ja­pai­capaica eta apaquehe. Tásiha, eta apamuri evaraqui témiricapa te váhirichu tamitu­tuhini eta máteji taicha máripahi eta apaquehe. Tímaru­ca­va­ne­panéni táicha. 6Téhesera te tíjurepa eta sache, tacapa­jicapa; taicha vaipa táupare­va­cahíni. 7Tacahe, eta apana evaraqui témiri­capaipa te tapare eta itapequiji. Tiúrina­hinéni eta táimarusira, étasera eta itape tacachu­ricapa eta tajuru­sirahi. Táemuriachapa eta sucureca. Tanasipa, vaipa tacahihini. 8Tacahe, eta apamuri evaraqui témiri­capaipa te tiúrina máteji. Tijuru­ca­rahihi eta táimarusira. Ichape­murihi eta tahi. Eta étana, ticahipa apaesa­sa­ji­ruichucha. Eta apana, ticahipa tativa­re­re­ha­panapa. Eta apanavare, ticahivare tétupi­ca­va­panapa. 9Esama­ra­racanu emutu éti. Te evara­hapuca ecaicutiara, tavaraha eta epane­re­chi­navaya —macahepa ema Jesús.
Ema Jesús máitametacavaca ena máimitureana eta juca máimiturapi
(Mt 13.10-23; Lc 8.9-15)
10Tacahe, te najuni­jicapa ena apamuriana achaneana, témeña­ha­vanapa eta mayehe ema Jesús ena dócequeneana apóstoleana énapa ena apamuriana máimitureana. Nayase­recapa tájahapuca tacayemahi eta máimicu­tia­ra­chi­ra­va­caichucha eta máimitu­si­ra­vacahi ena achaneana. 11Tacahe, majicapapa éma:
—Ema Tata titupa­ra­canuhi nítame­ta­ca­heyare éti eta juca mapane­reruana táequene­reruana tayehe eta macuchu­cui­ra­heyare eti achaneana. Mavarahahi ímatie­que­nehaya éti. 12Énasera ena apamuriana achaneana nímicu­tia­ra­chi­na­va­caichucha, apaesa vahi máejera­rémahi eta nacaicu­tia­rairaya eta nasama­quenehi. Tavaraha napane­re­chi­navaya. Eta nacaicu­tia­rairaya, náitsiva­chahini eta náitaresira, apaesa naperdo­na­cha­ca­repaini —máichavacapa ema Jesús.
13Éneri­chuvare máichavarepa:
—Éti, ¿vuíchaha íturue­queneha eta juca nímicu­ti­cha­quenehi? Tavaraha eta epane­re­chi­navaya éti apanava apaesa íturue­queneha eta apamuriana nímicu­ti­cha­que­neanahi. Tiuri, numetacahe: 14Eta evaraqui eta máevaruhi ema achane tacutihi eta nímitu­rapiana. 15Natiarihi ena achaneana nacuti eta apaquehe muracapahi te achene, te táemiri­sihahi eta evaraqui. Ena nani nasama­ra­racahi eta nímitu­rapiana. Émasera ema Satanás macami­ti­si­ca­vanepa eta nasama­quenehi. 16Natiari­hivare ena apamuriana achaneana, nacutihi eta máteji máripahi. Te nasama­raraca eta nímitu­rapiana, natupi­ru­va­ne­hinéni nasuapa, tiúrisa­mu­rea­nainehi. 17Váhisera nárata­hahini nacara­va­huhini yátupi­nahíni. Vahi nácutihíni eta evaraqui tiúparehi. Ánipirichu eta náehisirahi, taicha vahi nacami­chahini jácani nacata­ji­vai­ranahi. Váhivare túmesa­mu­rea­nai­nahini te tatiarihipa eta jácani nacatichaira ena achaneana táichavenehi eta náehisi­ranuhi. 18Natiari­hivare ena apamuriana achaneana nacuti eta máteji te távihahi eta itapequiji. Éneri­chuvare nasama­ra­ra­ca­hinéni eta nímitu­rapiana. 19Napane­ré­que­ne­ha­hinéni, tahapa­pi­ri­ca­va­ca­hisera eta jácani táichara­ca­vayare eta náitaresira. Tavayua­ca­va­cavare eta tájipa­racana, najamu­rachahi tamutu. Tahapa­pi­ri­cavare eta navarairahi tirricu­chavana. Tamutu eta juca táemeta­vicahi eta navarairahi téhicanuana. Tamapu­rujihi eta najaca­pirahi eta nímitu­rapiana. 20Natiari­hisera ena apamuriana achaneana nacuti eta tiúrina máteji. Éna, nasama­ra­racahi náunacahi yátupi eta nímitu­rapiana. Tájinavare náichira­vai­nahíni eta náehisi­ranuhi. Ichape eta nacaema­ta­nea­sirahi ema Viya. Nararihi ena apaesarichu eta nacaema­ta­nea­sirahi. Narari­hivare ena apamuriana, nativa­re­re­ha­panapa eta nacaema­ta­nea­sirahi. Tásiha, ena apamuriana, ichape­mu­ri­panapa eta nacaema­ta­nea­sirahi ema Viya —máichapa ema Jesús.
Ema Jesús tímitureca eta apamuriana yátupiqueneana
(Lc 8.16-18)
21Tímiyanava eta máimitu­re­sirahi, ánipa macahe:
—Te viyustaca eta vimícahu, váiparinehi táuricaimahi vijiha­pai­cahini, vinaca­hi­va­re­pucaini te tápecu eta vétsatsame vímasi­rarehi. Tacamunuhi vinaca­yarehi te anuquehe. 22Jéhesare, tayana­pa­nepuca nacayu­muruqui, tamutu­ya­re­hisera ticaechera jácani tayumu­ru­re­vanahi. Tájina tépacu­chaimahi jácani najajai­ru­vanahi. Tamutu­yarehi téchacareya. 23Te evara­hapuca ecaicutiara, tavaraha eta epane­re­chi­navaya.
24-25Máichavarepa:
—Tacamu­nuvare epanerecha yátupina eta esama­queneana. Te apaesa­richuhi eta epane­re­chirahi, apaesa­ri­chuvare eta ecaicu­tia­rairaya. Te esuapa yátupina eta nímitu­rapiana, ema Espíritu Santo tímitu­caheya tamutu eta tacaye­ma­quenehi. Jéhevare, tímitu­ca­heyare éma eta apamuriana yátupi­que­neanahi. Énasera nácani vahi návara­hahini napanerecha, váhivare nasuapa, énaji­vayare tíchavana ticave­re­ji­ca­sianaya eta nasama­que­neanahi.
Ema Jesús máimicutiarachava eta táimarusira eta evaraquiana
26Máichava­ca­varepa:
—Nuvaraha nímicu­ti­chinahe eta nímitu­rapiana nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya. Te yátupihi eta nasuapirahi eta nímitu­rapiana ena achaneana, náitsiva­chainapa arairuinapa eta napane­reruana étapa eta nayehe­re­pianaya eta náitaresira. Tacutihi eta máevaraqui mácani achane. Tévacahi te máesane. Tásiha, tinaracapa, macucha­pa­yarepa eta tacahi­rayare eta máevaraqui. 27Tímarucapa eta evaraquiana. Tijuru­cavare. Ema achane, tájina macaicu­tia­rahini eta táimaru­sirahi. Váhivare macaicu­tia­rahini eta tajuru­sirahi. 28Taicha eta apaquehe, éta ticaima­rucahi. Tacuchucahi tativa eta tapacaji, táehicapa eta tanaqui. Te ticahipa, tiúchucapa eta tapiraqui. 29Te tiyahapa eta tahi, ticaecha­tijipa te tumare, taicha étainapa eta tacave­ha­siraya —macahepa ema Jesús.
Ema Jesús máimicuticha eta taqui eta mostaza
(Mt 13.31-32; Lc 13.18-19)
30Ánivare macahe:
—Puiti nuti Manere­ji­ru­nuhi ema Viya, nímicu­ti­chinahe eta ichape­mu­rivaya eti íjara­ca­vanahi éhicanu. 31Ecutiya eta ánichi­chaquene taqui eta sucureca ticaijare mostaza. Éta juca, ániqui­ti­ta­va­capana eta taqui te tamutu eta evaraquiana tatiari­hi­que­neanahi tayehe eta juca apaquehe. 32Téhesera te ticaevapa, tijurucapa eta tiápaju­cavahi ichapepana tayehe eta apamuriana sucurecana. Tatiarihi eta ichape­ta­vavaca. Tásiha, tacape­na­jicapa eta cáyureana —macahepa ema Jesús.
Camuri eta máimicutichaqueneana
(Mt 13.34-35)
33Ani tacahe tamutu eta máimitu­si­ra­vacahi ena achaneana. Camuriana eta máimicu­ti­cha­que­neanahi. Tamutuhi ticaicu­tia­ra­ca­revaca nayehe ena tivara­hanahi náiturue­queneha. 34Tájina étahena te tímitureca, vahi macuna­cahini eta máimicu­tichira. Téhesera te macarichupa ema Jesús énapa ena máimitureana, máimicae­che­rachapa tamutu eta máimicu­ti­chi­na­que­neanahi.
Ema Jesús macaesamirica eta une eta táepacusirahi étapa eta técaticava
(Mt 8.23-27; Lc 8.22-25)
35-36Tacahe, te jena sache, eta máejasirahi ema Jesús te pacure, tímitu­recahi. Te cápere­hi­chichapa, máichapa ema Jesús ena máimitureana:
—Viyanaya viánueca te apachara —máichavacapa.
Tacahe, ticame­ta­vanapa nayehe ena achaneana. Tásiha, námapa ema Jesús eta te pacure. Náehicapa ena apamuriana te pacure eta napaisi­rapahi. 37Te ítupie­re­canapa, tachima­racapa eta muraca técaticava. Tépacucapa ichape eta cáquiure. Tisiapa­paipahi eta une tayehe eta pacure. Tiánehi­paipahi tacaeri­cavaca. 38Émasera ema Jesús, tímaca­paichucha te tahivu eta pacure te machunusi. Tásiha, nacaja­micapa éma. Ánipa náicha:
—¡Tata maestro! ¡Picatiu­chahavi, véricainapa! ¿Váhipuca péñamava eta viyehe? —náichapa.
39Tásiha, enurujipa téchepuca éma. Titupihapa. Mavanecapa eta técaticava étapa eta une. Ánipa macahe:
—¡Pámatina, pésami­ricava! —máichapa.
Tacahe, tíchecapa eta técaticava. Tésami­ri­cavapa eta une. Tésami­rie­cavapa tamutu.
40Tacahe, máichavacapa ena máimitureana:
—¿Tájaha tacayema epica? ¿Váhipuca ecasi­ña­vahini eta nutiari­hi­rapahi eta eyehe? —máichavacapa.
41Ena máimitureana, tétavi­ca­vainehi eta náramirahi. Tiyase­re­ca­canapa, ánipa nacahe:
—¡Tétavi­cavapa eta máitupa­ji­jia­si­ravahi ema maca vimaestro! ¡Jéhesare, yátupiquene eta émairahi machichahi ema Viya! ¡Taicha tamutu tasuapahi, macama­ti­nacahi eta técaticava étapa eta une eta táepacu­sirahi! —nacahepa.

Đang chọn:

San Marcos 4: ign

Tô màu

Chia sẻ

So sánh

Sao chép

None

Bạn muốn lưu những tô màu trên tất cả các thiết bị của mình? Đăng ký hoặc đăng nhập

Những video dành cho San Marcos 4