Lucas 12

12
Jesús sogsad, Fariseomar-odurdakedgi nue salakarmarye
1Aka-degidgine dulemar-bukidar mili-miliba Jesússe nonimalad, na bar mesnana guarmalad, degidgine, Jesús na e-sapingan-insega ega sokalid: “Nue salakarmar, Fariseomar-madubur-inagi, ar amar wagar-darbo-damalad.
2“Ar bipisaale ibmar-dukuar-imaklegedi magadse buud noosurdeeye gwen soglesulid, degi, ar emi amba ibmar-dukualed, wisgulegosurdeeye gwen soglesulid, wisgulegedse daed. 3Ar degisoggu, bela neg-sichidgi be-ibmar-sogsad, gwallu-meegwadse onolegoed. Ar na be-binnaa uayagi neg-yaba ise yawagak-edualedgi be sogsan-inigwele, be-ibmar-sogsad neg-uas-birgi binnasur soglegoed.”
Bab Dummad bur be dobgumar
(Mateo 10:26-33)
4Jesús sogdebar: “An-aimar, an bega sogmar: Mer be dobgumar, dulemar-be-san-oburgwebimalad, ar a-sorbardina geg bar be oakalomalad. 5An be-odurdakmaloed, doa bur bemar dobgue-wilubmala. Bur Bab Dummad be dobgumar, ar adi be-oburgwisad-sorba sunna soo-saila-geg-berguedse be-metebalid. Eye, nabir an bega sogmar, bur Bab Dummad be dobgumar.
6“¿Ar ade sikwi-gwaatargi esnon-gwabogi uklesursi? Ar degite, sikwi-gwagwensaale Bab Dummad iemaisulid. 7Ar bemar-sailagiase-bakar bela ebisar Bab Dummad sediid. Degisoggu, mer be dobgumar, ar bemar bur-bule sikwimarba bur-ibmar-nueganad. Ar degisoggu, bemar-bursunna, Bab Dummad bur-bule nued be akwemalodo.”
8Jesús sogdebar: “An bega sogmar, ar doa-dule dulemar-asabin na sog-dibe, an Cristoba naiye, ani Dule-Machi, an sogmogodo, Bab-Dummad-angermar-asabin, we an-sordaye. 9Ar doa-dule dulemar-asabin an-osulosardi, adi Bab-Dummad-angermar-asabin an osulomogodo.
10“Ar bela dulemar Dule-Machigi iskana sunmaksa-dibe, Bab Dummad sunna amarga iskued elioed. Ar dule Bab Dummad Burba Nuedgi galagwensuli egi dodoar sunmaksardi, adi e-iskusad Bab Dummad ega gwen eliosulid.
11“Dulemar Judiomar-onmaked-negse be-senonimalar, igar-nabiromalad, degi, dummagan-baigan bega igar itomalagar, mer be bukib binsamalo, ibi an sogo-dibeye, degi, igi an sunmako-dibeye, 12ar be sunmak-sokalile, Bab Dummad Burba Nued bemarga sogoed, igi be sogoe.”
Dule-mani-ibed Bab Dummadgi gwen binsasulid
13Dulemar-bukidar-bukwad-abargi dule-wargwen Jesúsga sokar:
—Odurdaked-saila, an-iaga be soge, an-bab burgwisgu, anmarga-ibmar-obesad, anga udamoye.
14Jesúsdi, abin-sogded:
—Dule, ¿doa igar-naboged-dummadga an-nug imaksa? ¿Doa ibmar-mimmied-dummadga an-nug-imaksa, bemarga ibmar mamaregar?
15Degi Jesús dulega sogdebar:
—Nue salakar, ibmar-we-napneggined-bina-yaisur-itoged-daedgi nue salakarmar, ar ibmar-ichesur-nikadgi dule san-dula-gudiguosulid.
16Geb degi Jesús emarga burbar sunmakde, sogded: “Dule-mani-ibed ibmar-yaisur-nikad, e-nainugi ibmar-digsagu, ega nue sanmaksado. 17Na wargwen dukin ulubgi binsadii, sogded: ‘¿Igi an saoe, ar bia an ibmar-gwag emide an sabogoe?’
18“Na sogdesun: ‘Weyob an saoed, ibmar-gwag-saboged-neg an earoed, bur-dummad an soboed, agi an bela ibmar-gwag, degi, an-ibmarmar an sabogoed. 19Geb degi an na ga dukin sogoed: Na ibmar-bukidar bega birga-ichesulidba an sabos, degisoggu, be obunno, be gobe, be mas gunne, be wergusun.’
20“Ar Bab Dummaddi a-dulega sogdedo: ‘Be dule-aku-ibmar-itoged-dule, emi-mutikidba be-san-burba an sudanikir, be ibmar-urbisad, ¿degite, doagadga guosunna?’ 21Ar dule deyob gunoni-dado, unnila na dukin egadga ibmar urbed, ar Bab Dummadgindi gwen binsasulir.”
Mer surbinsa be itogo, ibu be gunnoe
(Mateo 6:25-34)
22Geb degi Jesús na e-sapinganga sogded: “Degisoggu an bemarga sogmar, mer surbinsa be san-dula-gudiidgi be itomar, ibu an gunno-dibeye, degine, be-sangi mer be binsabar, ibu an yoo-dibeye. 23Ar be-san-burba mas-gunnedba bur sunsogedid, degi, be-san mor-yoedba bur nuedid. Anmar dula gudiid, bur-biriginedid, we mas-gunnedba, degine, we mor-yoedba.
24“Emi be dakmalana, sikwi-sichidmar, gwen ibmar-gwag digdisurmalad, degi, gwen ibmar-gwag sabogega wedisurmarbalid, deginbali, ibmar-urbed-neg satemarbalid, degi, ibmar-gwag-urbed-neg amba satebalid. Degite, Bab Dummad mas ega ukmaid. ¿Ar bemarde sikwimarba bur-bule nuedsursi? Eye, bur-nuedi. Degisoggu, Bab Dummad bemarga mas-gunned ukmogodo.
25“¿Ar doa-dule na gatik-egi-binsaedbali sunna na-e-san osuguo be insae? Suli, osuguosuli. 26Ar bemar we-ibmar-bipigwad-bela geg be samaladde, degite, ¿ibiga ibmar-baigan-bina surbinsa be itomarsunna? Mer surbinsa be itomala.
27“Ar be dakmalana, sapur-dutumar ibibayobi dungud-dae, gwen arbasurmalad, gwen na e-mor sobsurmarbalid. Ar an bemarga sogmardo, degite Salomón, mor-bela-yeer-daklemalad yosan-inigwele, ar dutumaryob gwen mor yossurgusad, dutumar bur Salomón-morba yeer dakleged. 28Ar gagan-sapurbarmalad emi dulad, banedgi bato a-gaganmarde soo-yagi ogumaklesiid, degite, Bab Dummad yeer-dakle ega mor yoed. Ar degite, bemar bulesunna, Bab Dummad bemarga mor ukmogodo, bemar Bab-Dummad-benmalad.
29“Ar degisoggu, mer be bukib binsamar, ibu an gunno-dibeye, igi, ibu an gobo-dibeye. Eye, degine mer surbinsa be itomar.
30“Ar dulemar-we-napneggi-Bab-Dummad-wichurmalad we-ibmarmar amididimalad. Ar be-Bab be-wisid, we-ibmarmar bemar abemalad.
31“Ar Bab-Dummad-neg-dakmaid bur be amimar, geb adi bela we-ibmarmar bemarga uklemai-gumaloed.”
Dulemar-nibneggi-ibmar-nuegan-nikuoedgi Jesús sunmaksad
(Mateo 6:19-21)
32Jesús sogdegar: “Mer be dobgumar, ar bemar an-sibad-wawaad-ichegwadyobid, ar be-Bab nabir na e-itogedbali bemarga na e-neg-dakmaid ukoed.
33“Ibmar-nikmalad na be ukmarsun, degine, wileganaga mani be ukmar. Mani-sagu-geg-nungued be sobmar, ibmar-nuegan geg-nibneggi-bergued agi be urbemar, adi atursamalad ase geg warmaked, degine, ibmar-udumesed geg ase warmakbalid.
34“Ar be-ibmar-nuegan nibneggi sabolesiile, nibneggi be binsadii-gudoed. Be-ibmar-nuegan napneggi sabolesiirdi, adi be napneggi binsadii-gudoed.”
35Jesús sogdebar: “Bemar guagwar gudii-samar, igi dule-arbamalad guagwar molidub-nai e-sabangi gudidamala, degine, be gwallu guagwar ogaar simar, we-a sogledo, be guakwaa gudigumarye. 36Igi dulemar, na e-dummad, ome-nikued-ibase nader, guagwar edarbedii-damala, adi e-dummad gannar nonikir, ese gornonikir, yawagak ega yog egaar imakegar.
37“We-maimargi nued egi binsalegodo, e-dummad nonikir, e-idu guagwar sii daknonikir. Ar napira an bemarga soged, e-dummad na dukin molidub e-sadergi edinnogua, e-maimar mesa-naba siged imakoed, na e ega mas-daknai-guoed.
38“Ar e-dummad neg-gabgwengi noniko-dibe, igi, bolegwadbar-dibe, daknonikir nue nakulebukwa, we-maimargi nued egi binsalegodo.”
39Jesús sogdebar: “Ar we be nue wisigarmar, ar dule-neg-ibed wisile, igi-wachigi atursaed danikoe, idu guagwar sigisaled, ei-ibmar atursaega imaksasuliled. 40Degisoggu, bemar guagwar gudii-samar, ar ade be wichurmalad sana, ani Dule-Machi, an danikoe.”
Jesús mai-nuedgi, degi, mai-iskanagi sunmaksad
(Mateo 24:45-51)
41Geb degi Pedro Jesúsga sogded:
—Dummad, ¿we be burbar anmarga be ibmar sogsad, anmargarbi be soge, igi, bela baiganga be sogmoga?
42Degi Dummad-Jesús abin-sogded: “¿Ar doa degite mai-nued, nue binsaed nikaa, geg galakuedga guosunna? Mai-deyobidi, na e-dummad na e-neg-dakega nug-saodo, adi wachi-sekalaa mai-baiganga mas-gunned dakegar. 43Ar we-maigi nued binsalegodo, adi e-dummad gannar nonikir, daknonikir, ar nue deyob arbanai.”
44Geb degi Jesús sogded: “Napira an bemarga soged, mai-e-dummad bela na e-ibmar-nikadi we-maiga ukoed bela ega ibmar dakegar.”
45Jesús sogdebar: “Ar mai-iskanardi, na e-gwagegi sokar-dibe: ‘An-dummad amba yoggudoed.’ A-ular mai-baigan, omegan, degi, machergan sarsoalir, degi, mas yaisur gunnalir, gobbalir, mungualir. 46Ar na e-dummad a-ibagi, a-wachigi danikoed edarbesisulidgi nonikogu, daknonikoed, deyob gudii. Degisoggu, dummad sabsur mai-odurdaknonikodo, Bab-Dummadgi-bengumaladba sabsur odurdaklemogodo.
47“Ar we-mai, e-dummad igi ibmar-abe-daed wisinad degi-inigwele, guagwar gudigussulid, degine, e-dummad-sogedba ibmar imaksasulid. Degisoggu, sabsur odurdaklesunnodo, ichesur bibyolesunnodo. 48Ar dule-wargwendi ibmar-odurdakleged-imaksan-inigwele, wichulidba deyob imaksasoggu, unnila ichee wis bibyolegodo. Ar ade dule-wargwenga ibmar-ichesur imakega ega uklesale, ase ibmar-ichesur egislemogoed. Ar ichesur ega ibmar-akwed ega uklesale, ase bur-bule ese egislemogoed.”
Jesús-ular dulemar na muchub-muchub urwenai-gumaloed
(Mateo 10:34-36)
49Jesús sogdebar: “We-napnegse soo-ogaega an nonikid. ¡Bato we-soo gamaina-yerban! 50Nue an-dummad-wilegoed. ¡Ibiyobi an nue-wile itoge, we a-ibagangi deyob an guedse!
51“¿Ar we-napnegse an nonigu, napneg bogidik-saega an noni be insae? An bega sogmala, suli. An nonikidi, dulemar na muchub-muchub urwed onogegar.
52“Ar emi onodoedgi, gwenadgan na e-ataledi, warbaa warbogwad-ebo urwenanai-gumaloed, degi, warbogwad, warbaase urwenanai-gumaloed. 53Bab na-machigi yolenai-guoed, degi, machi na-babgi yolenai-gumogoed. Nana na-sisgwagi yolenai-guoed, degi, sisgwa na-nangi yolenai-gumogoed. Saka-bundor balagi yolenai-guoed, degi, bala saka-bundorgi yolenai-gumogoed.”
Jesús-ibagan-naid dulemar aku daksamalad
(Mateo 16:1-4; Marcos 8:11-13)
54Jesús dulemar-bukidaradga sogdebar: “Wegi anmar yargi dad-argwanedsik mogir-ainaksii be dakmalale, bemar sogmalad: ‘Di-wied dani.’ Ar deyob gunoni-daed. 55Ar burwa yarsik gormairdi, bemar sogmalad: ‘Neg-ued dani.’ Ar deyob gunoni-daed.
56“¡Bemar wagar-darbo-damalad! Ar bemar napneg, degi, nibneg-igargan-gumaloed mag dakmaladde, degite, ¿ibiga we-ibagangi-ibmar-gunaiddi aku bemar dakmarsunna? Bemar mag dake-wilubmardo.”
Dule na-ebo urwediid ebo igar-naboged
(Mateo 5:21-26)
57Jesús sogdebar: “¿Ar ibiga bemar-sunnad geg be dakmala, wede bule igar-napiragwad-dibe? 58Dule-igar-nabogedse istar-be-dakdiid-bebo ase nadapir, igarba igar-naboged be imake, adi melle dule-igar-nabogedse be-sedegar, degi, adi melle suar-ibedga be ukegar, degi, suar-ibed melle eskaryagi adi be metegar. 59Napira an bega soged, be-eskaryagi-mellesiid be noosurguodo, bela begi-mani-galesad be bennukedse.”

اکنون انتخاب شده:

Lucas 12: cukNT

های‌لایت

کپی

مقایسه

به اشتراک گذاشتن

None

می خواهید نکات برجسته خود را در همه دستگاه های خود ذخیره کنید؟ برای ورودثبت نام کنید یا اگر ثبت نام کرده اید وارد شوید