Hechos 9
9
Saulo jyootwimbíty
(Hch 22.6-16; 26.12-18)
1Je̱'e̱ Saulo ka'p najty je̱'e̱ ja'ay u̶xmach mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Jesús y'ayuuk tyu̶y'ajt mu̶bu̶jkku̶xpu̶ñ, janch mu̶k najty y'awa'anda'agy, tyimyyaj'o'kta'awaangu̶xypy najty. Paady je̱'e̱ teedy windzú̶n nigu'ubajk'ajtpu̶ oy ixy, 2y yujkwaañ naky tu'ug ta'tzpú̶ky ko jim Damasco ñu̶kxa'añ ma je̱'e̱ judío ja'ay ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ, u̶xta'awa'añ pu̶njaty je̱'e̱ jembyu̶ Dios ñu̶u̶ tyu'u panú̶kxku̶xpu̶ñ, y yajmina'añ najty mach ajku̶xy jim Jerusalén wan ya'aydyu̶jktu̶jk y to'oxyu̶jktu̶jku̶ch ajku̶xy. 3Peru̶ ko je̱'e̱ Damasco kajpt najty timymyu̶wingoonu̶, chi amoñygyu̶joot tyu̶kxu̶'ky tu'ug je̱'e̱ ju̶u̶n mu̶dyiibu̶ tzajpjooty tzombu̶ñ y ñigu̶daaku̶ ju'uwu̶dítyu̶. 4Mu̶'it je̱'e̱ Saulo kyu̶daay, y mu̶dooy je̱'e̱ ayuuk tu'ug ko ñu̶ma'ayii: “Saulo, Saulo, ¿ti u̶u̶ch ko xy'u̶xwu̶dity xypyawu̶dity?”
5Chi je̱'e̱ Saulo yajtu̶u̶y: “¿Pu̶n miich, Windzú̶n?” Chi mu̶dooy ko y'adzoowu̶: “U̶u̶ch je̱' je̱'e̱ Jesús, je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ miich m'u̶xwu̶dijtypy mpawu̶dijtypyu̶ñ.” [Ku̶'u̶m du'un mnaychaachtyuñyii du'un neby je̱'e̱ wajyuubu̶ ko je̱'e̱ kyu̶'u̶mbawojpt ju̶jpkune̱bu̶'u̶y mu̶dyiibu̶ mu̶u̶d y'u̶xkumy pyagumyiiju̶ñ. Chi je̱'e̱ Saulo chu̶yuuygyóty mu̶u̶d je̱'e̱ tzu̶gu̶'u̶ñ, y myu̶naañ: “Windzú̶n, ¿ti mdzojkypy ndúnu̶chu̶ch?” Chi je̱'e̱ Windzú̶n Jesús ñu̶maayu̶:]#9.5 Adayaaba texto tu'ktúkypyu̶ korchete mu̶u̶dpu̶, ka'p je̱'e̱ jaaybyu̶du̶jk nije̱' tu̶ paatku̶xy. 6Pu̶du̶'u̶g y nu̶kx kajptjooty, y jim myaj'awaanu̶yu̶ch tii mu̶baad mduñu̶ñ.
7Je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ najty tzooñu̶ñ ajku̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ Saulo, mu̶k je̱'e̱ jyanchtzu̶gu̶u̶ygyu̶xy ko je̱'e̱ ayuuk mu̶doogu̶xy y ko ka'p pu̶n maa ijxku̶xy. 8Chi je̱'e̱ Saulo pyu̶du̶'ky y ko y'ijxwa'kxy ka'p najty y'ok'ijxnu̶. Chi ku̶'u̶gú̶xy majtzku̶x, y wijtznú̶kxku̶xy jim Damasco. 9Tu̶gu̶u̶g xu̶u̶ jim wiindz y'ijty, y jaygyay jay'u'ugy.
10Jim Damasco najty ja'ay tu'ug chu̶na'ay mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Jesús y'ayuuk mu̶bu̶jku̶byu̶ñ, Ananías je̱'e̱ najty xyu̶u̶'áty, je̱'e̱ Windzú̶n Dios kuma'ayjyooty yaj'ijxu̶ y ñu̶maayu̶: “¡Ananías!” Chi je̱' y'adzooy: “Chaa u̶u̶ch Windzú̶n Dios.”
11Chi je̱'e̱ Windzú̶n Dios ñu̶maayu̶: “Pu̶du̶'u̶g y nu̶kx ma je̱'e̱ tu'u mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ ‘Tu̶ydyu'u’, y jim ma je̱'e̱ Judas tyu̶jku̶ñ yajtú̶w tu'ug je̱'e̱ Tarso ja'ay, mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Saulo. Dios mu̶bu̶jktzoob je̱'e̱ jim cham, 12y kuma'ayjyooty je̱'e̱ Windzú̶n Dios tu̶ yaj'ixyii ko je̱'e̱ ja'ay tu'ug mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Ananías, ñimiñyii y kyu̶'u̶ni'ixajyii neby mu̶baad ja'adu'ook y'ijxu̶'u̶gyu̶ñ.”
13Ko adaa du'un mu̶dooy, chi je̱'e̱ Ananías y'adzooy: “Windzú̶n Dios, may u̶u̶ch je̱'e̱ ja'ay du'un tu̶ xyajmu̶dmu̶dya'agy neby je̱'e̱ Saulo jim Jerusalén ju̶bu̶k y'adu̶'u̶chu̶ñ u̶xwu̶dity pawu̶dity je̱'e̱ mja'ay ajku̶xy. 14Y jada'a ya tu̶ myiñ mu̶u̶d je̱'e̱ naky, ma je̱'e̱ teedy windzu̶ndu̶jk ane̱'e̱mu̶ñ tu̶ myo'oyiiyu̶ñ ko je̱'e̱ ja'ay majtzta'awu̶ch, yajnu̶kxta'awu̶ch mach ku̶xyu̶ pu̶njaty je̱'e̱ mxu̶u̶ miich xy'o'owu̶dajtu̶byu̶ñ.”
15Peru̶ je̱'e̱ Windzú̶n Dios je̱'e̱ Ananías nu̶maayu̶: “Nu̶kx, u̶u̶ch je̱'e̱ jimbu̶ ja'ay tu̶ nwin'ixy, neby u̶u̶ch je̱'e̱ n'ayuuk ndu̶y'ajt mu̶baad xykyapxwa'kxu̶ju̶ñ ma je̱'e̱ naax kajpt ku̶xyu̶ mu̶dyiibu̶ ka'p jyudío ja'ayu̶chu̶ñ, y ma je̱'e̱ ane̱'e̱mbu̶du̶jk, y nan ma je̱'e̱ Israel ja'ay ajku̶xyu̶ñ. 16U̶u̶ch je̱'e̱ nyajni'ixu̶'u̶wu̶py neby je̱'e̱ ayo'on mu̶j mu̶nax yajnáxu̶chu̶ñ mu̶u̶d u̶u̶ch kyu̶xpu̶.”
17Chi je̱'e̱ Ananías ñu̶kxy ma je̱'e̱ Saulo najty tu̶ jya'tta'agyu̶ñ. Ko tu̶gooty tyu̶gu̶u̶y, chi je̱'e̱ Saulo ku̶'u̶ni'ixajy, y nu̶maay:
—Mu̶gu'ug Saulo, je̱'e̱ Windzú̶n Jesús mu̶dyiibu̶ nayyajni'igu̶xu̶'ku̶ jim tu'ugujk ma najty mmiñu̶ñ, je̱' u̶u̶ch tu̶ xykyexy neby mu̶baad ja'adu'ook m'ijxu̶'u̶gyu̶ñ y neby je̱'e̱ Espíritu Santo mu̶baad xy'adu̶gu̶'u̶y xyjyoottu̶gu̶'u̶yu̶ñ.
18Mu̶k'eemby kya'ay ma je̱'e̱ Saulo wyiinu̶ñ du'un neby je̱'e̱ akx ni'imeeñu̶ñ, chi mu̶'ityu̶ y'ijxu̶'ky. Mu̶'it pyu̶du̶'ky y chi yajnu̶u̶be̱jtu̶. 19Mu̶'itnu̶ kyaay y'uuky y chi je̱'e̱ myu̶k myu̶jaa paaty, y chi jim tu'kxu̶u̶ me̱jtzxu̶u̶ wyu̶'u̶my mu̶u̶d je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk ajku̶xy mu̶dyiibu̶ najty jim Damasco tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ.
Saulo je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt kapxwa'kxu̶ jim Damasco
20Chi je̱'e̱ Saulo mu̶k'eemby kapxwa'kxtu̶gu̶u̶y je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt ma je̱'e̱ judío ja'ay ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ jim Damasco, chi myu̶na'añ ko je̱'e̱ Jesús, Dios Ung je̱'. 21Ku̶xyu̶ pu̶njaty najty je̱'e̱ Saulo y'ayuuk mu̶doogu̶xpu̶ñ, mu̶k najty je̱'e̱ yajnú̶kx yajju̶wu̶u̶ygyu̶xy, y ñayñu̶maayu̶gu̶xy:
—¿Nej ka'p adaa jye̱'e̱ju̶ch je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ ja'ay najty u̶xwu̶dijtp pawu̶dijtpu̶ñ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Jesús xyu̶u̶ mu̶yaaxp o'owu̶dajtku̶xpu̶ñ jim Jerusalén? ¿Nej ka'p adaa jye̱'e̱ju̶ch je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ ya nandu'un tu̶ myiñ ja'ay myajtzpu̶ y nu̶kxy ku̶'u̶ye̱ga'añ ma je̱'e̱ teedy windzu̶ndu̶jk ajku̶xyu̶ñ?
22Peru̶ je̱'e̱ Saulo aamú̶k jootmú̶k najty je̱'e̱ Jesús y'ayuuk tyu̶y'ajt kapxwa'kxu̶yu̶, y je̱'e̱ judío ja'ay mu̶dyiibu̶ najty jim Damasco tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ, ku̶jx jyoot wyinma'añ je̱'e̱ tyu̶gooydyaaygyu̶xy ko du'un mu̶doogu̶xy nigapxta'ay ko je̱'e̱ Jesús je̱' je̱'e̱ Cristo.
Saulo kye'egy ma je̱'e̱ judío ja'ay ajku̶xyu̶ñ
23Tu̶ najty jeky y'ijtnu̶, ko je̱'e̱ judío ja'ay ñaygyápxu̶gu̶xy ko je̱'e̱ Saulo yaj'o'ogaangu̶xy, 24peru̶ je̱' ñejwu̶u̶y je̱'e̱ du'un. Jim najty xu̶u̶m tzum tyu'udu̶na'ayii ajku̶xy ma je̱'e̱ poch aguuy kajppa'abu̶ju̶ñ, yaj'o'oga'añyii ajku̶xy, 25peru̶ chi je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk mu̶jkachjyooty pyu̶daaku̶gu̶xy y kyu'udu̶u̶yñajxu̶gu̶xy mu̶jkoodz ma je̱'e̱ pochkyu'uduuy mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ kajpt najty mu̶u̶d jyu'ubojtz'awu̶dítyu̶chu̶ñ. Y du'un kyeeky.
Saulo jim Jerusalén yajpaady
26Ko je̱'e̱ Saulo jim Jerusalén jya'ty, chi je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk ja'apuyo'oyu̶'u̶waañ. Y chi nigu̶xyu̶ najty mu̶k chu̶gu̶u̶yu̶gu̶xy, je̱' ko ka'p najty je̱'e̱ mu̶bu̶jkku̶xy ko je̱'e̱ Saulo je̱'e̱ Jesús y'ayuuk tyu̶y'ajt najty nandu'un tu̶ mu̶bu̶jknu̶. 27Chi je̱'e̱ Bernabé je̱'e̱ Saulo mu̶dnu̶kxy, kapxku̶xu̶'ky ma je̱'e̱ apóstolestu̶jk ajku̶xyu̶ñ. Chi ku̶xyu̶ yajmu̶dmu̶dyaaktaay ajku̶xy ko je̱'e̱ Saulo je̱'e̱ Windzú̶n Jesús najty tu̶ ixy jim tu'ugujk, y ko je̱'e̱ Windzú̶n Jesús najty tu̶ myu̶gapxyii, y nan ko je̱'e̱ Saulo Jesús y'ayuuk tyu̶y'ajt najty tu̶ kapxwa'kxu̶ aamú̶k jootmú̶k jim Damasco. 28Y du'un je̱'e̱ Saulo jim Jerusalén wyu̶'u̶my, y je̱'e̱ apóstolestu̶jk najty myu̶dwu̶dijtnu̶p, kapxwa'kxy je̱'e̱ Windzú̶n Jesús y'ayuuk tyu̶y'ajt aamú̶k jootmú̶k, 29mu̶dmu̶dyaakku̶xy y ñaymyu̶kmu̶gápxu̶gu̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ judío ja'ay ajku̶xy mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ griego ayuuk kápxku̶xpu̶ñ. Peru̶ je̱' ajku̶xy ñiwinmayu̶u̶ygyu̶xypy je̱'e̱ najty ko je̱'e̱ Saulo yaj'o'ogaangu̶xy. 30Ko je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk oy du'un nejwu̶u̶ygyu̶xy, chi je̱'e̱ Saulo jim Cesarea yajnú̶kxku̶xy, y ko jim Cesarea yajja'tku̶xy chi jim Tarso ke̱jxku̶xy ko wan jim nu̶kxy.
31Mu̶'it je̱'e̱ mu̶dyiijáty je̱'e̱ Jesús mu̶bu̶jkku̶xpu̶ñ jim Judea naaxjooty, jim Galilea naaxjooty, y jim Samaria naaxjooty, jootkujk najty je̱'e̱ chu̶naaygyu̶xnu̶ y ni'igyu̶ je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt u̶xpu̶jk'adu̶u̶tzku̶xy. Yajmu̶j'ajtku̶xypy je̱'e̱ Windzú̶n Jesús najty, y mu̶u̶d je̱'e̱ Espíritu Santo pyube̱jtu̶ñ, ni'igyu̶ najty ñimayu̶y'adu̶u̶tzku̶xy.
Pedro je̱'e̱ Eneas yajtzo'ogy
32Ko je̱'e̱ Pedro najty wyu̶dity, ku'ixy mu̶gapxy je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk kajpt kajpt, ooy nandu'un ma je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk mu̶dyiibu̶ najty jim Lida tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ. 33Jim je̱'e̱ ja'ay tu'ug mu̶dnaybyaattu̶ mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Eneas, mu̶dyiibu̶ najty tu̶ pya'am'ijtnu̶ tuktujk jumu̶jt, ku̶'u̶xúxy tekyxyuxy je̱'e̱ najty. 34Chi je̱'e̱ Pedro je̱'e̱ Eneas nu̶maay:
—Eneas, Jesucristo cham xyajtzookp. Pu̶du̶'u̶g y yajpu̶du̶'u̶g yu̶'u̶ mmabe̱jt.
Chi je̱'e̱ Eneas mu̶k'eemby pyu̶du̶'ky. 35Y ku̶xyu̶ je̱'e̱ ja'ay du'un ijxku̶xy tú̶kxku̶xy mu̶dyiibu̶ najty jim Lida y jim Sarón tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ, y chi nigu̶xyu̶ jyootwimbijttaaygyu̶xy ma je̱'e̱ Diosu̶ñ, u̶xmajtztaaygyu̶xy je̱'e̱ ñi'ap winma'añ, y panú̶kxku̶xnu̶ je̱'e̱ Windzú̶n Jesús y'u̶xpu̶jku̶ñ.
Dorcas jyuugypyu̶jky
36Je̱'e̱ mu̶'it tiempo jim Jope najty to'oxyu̶jk tu'ug chu̶na'ay mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Jesús mu̶bu̶jkpu̶ñ, Tabita je̱'e̱ najty xyu̶u̶'áty, je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ griego ja'ay tyijpyu̶ñ ajku̶xy Dorcas.#9.36 Tabita, arameo'e̱e̱mby je̱'e̱ du'un; Dorcas, griego'e̱e̱mby je̱'e̱ du'un; amxan'e̱e̱mby du'un je̱'e̱ wyimbu̶dzu̶my gacela. Je̱'e̱ Dorcas oyjya'ay'ajtu̶ñ najty je̱'e̱ tyuundu̶u̶by y pubety je̱'e̱ ayoobu̶du̶jk ajku̶xy. 37Du'un jyajty, chi je̱'e̱ Dorcas pya'ambejty y chi tyimy'o'ky. Y ko yajtziidaay ajku̶xy, chi je̱'e̱ o'kpu̶ yajnú̶kxku̶xy ma je̱'e̱ ni'ibe̱ttu̶jku̶ñ.#9.37 Nije̱' wiingpu̶ versión myu̶na'añ: chi je̱'e̱ o'kpu̶ tu̶gooty yajnú̶kxy ajku̶xy. 38Je̱'e̱ Jope kajpt wingón najty je̱' mu̶u̶d je̱'e̱ Lida kajpt, ma je̱'e̱ Pedro najty yajpaadyu̶ñ, y ko je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk oy nejwu̶u̶ygyu̶xy ko najty jim yajpaady, chi je̱'e̱ ja'ay me̱tzk ke̱jxku̶xy ko je̱'e̱ Pedro wan nu̶kxy nu̶maaygyu̶xy: “Jam tzojku̶ jim Jope.”
39Y chi je̱'e̱ Pedro ñu̶kxy mu̶u̶d je̱' ajku̶xy. Ko jim jya'ty, chi myu̶dnu̶kxu̶ ma je̱'e̱ ni'ibe̱ttu̶jk ma je̱'e̱ o'kpu̶ najty yajpaadyu̶ñ, y jim je̱'e̱ ku'o'ogytyo'oxyu̶jktu̶jk je̱'e̱ Pedro ju'ubigu̶u̶ygyu̶xy, jyanchyaaxku̶xy cham je̱'e̱ wit y je̱'e̱ ni'ijé̱n yaj'ijxku̶xy mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dorcas najty tu̶ yajkojyu̶ñ ko najty jyugy'atyñu̶. 40Chi je̱'e̱ Pedro ja'ay ke̱jxpu̶dzu̶u̶mdaay, y chi ñayñajtzkojxtu̶na'awu̶u̶yu̶ y mu̶bu̶jktzooy je̱'e̱ Dios; chi je̱'e̱ o'kpu̶ windu̶kxpejty, nu̶maay:
—¡Tabita, pu̶du̶'u̶g!
Mu̶'it je̱'e̱ Tabita wyindu̶kxu̶'ky, y ko je̱'e̱ Pedro ijxy, chi y'u̶ñaaygyugu̶u̶y. 41Chi ku̶'u̶gú̶xy majch y wijtzu̶'ky; chi je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk y je̱'e̱ ku'o'ogytyo'oxyu̶jktu̶jk mu̶j'yaaxy, y juugy yajku̶'u̶du̶gu̶u̶yñu̶ ajku̶xy. 42Adaa, ku̶xyu̶ je̱'e̱ ja'ay du'un nejwu̶ydyaaygyu̶xy jim ma je̱'e̱ Jope kajpt ko je̱'e̱ Pedro je̱'e̱ Dorcas yajjuugypyu̶jky, y may je̱'e̱ ja'ay je̱'e̱ Windzú̶n Jesús mu̶bu̶jkku̶xy. 43Jeky je̱'e̱ Pedro jim Jope wyu̶'u̶my ma je̱'e̱ po'o'ák oydyuumbu̶ tyu̶jk, mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Simón.
Currently Selected:
Hechos 9: MIXE
Highlight
Copy
Compare
Share
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
Nuevo Testamento en Mixe de Mazatlán y Tutla, Oaxaca, México © Sociedad Bíblica de México, A.C. 2005