YouVersion Logo
Search Icon

Hechos 19

19
Pablo jim Éfeso yajpaady
1Jim Corinto najty je̱'e̱ Apolos, ko je̱'e̱ Pablo mu̶j'yuug tu'ug yaj'yo'oyñajxy y jya'ty jim Éfeso, jim je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk may paaty. 2Chi yajtu̶u̶gu̶xy:
—¿Nej tu̶ je̱'e̱ Espíritu Santo xy'adu̶gu̶u̶ygyu̶xy xyjyoottu̶gu̶u̶ygyu̶xy mu̶naabu̶ je̱'e̱ Jesús mmu̶bu̶jkku̶xyu̶ñ?
Chi y'adzoogu̶xy:
—Ni nga'amu̶dooyñu̶ch ajku̶xy tii du'un xu̶u̶'ajtpu̶ñ Espíritu Santo.
3Chi je̱'e̱ Pablo yajtu̶u̶wu̶ ajku̶xy:
—¿Ti nu̶u̶be̱jtu̶ñ miich tu̶ mbaatku̶xy?
Chi je̱' y'adzoogu̶xy:
—Je̱'e̱ Juan Bautista ñu̶u̶be̱jtu̶ñ.
4Chi je̱'e̱ Pablo ñu̶maayu̶ ajku̶xy:
—Juan ja'ay yajnu̶u̶be̱jtp najty je̱', je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ najty jootwimbijtku̶xpu̶ñ ma je̱'e̱ Diosu̶ñ, peru̶ du'un najty ñu̶u̶maayu̶gu̶xy ko mu̶bu̶jkku̶xu̶ch je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ najty u̶x'aam minaambu̶ñ, je̱'e̱ Jesús.
5Ko adaa du'un mu̶doogu̶xy, chi oy ñu̶u̶be̱jtku̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ Windzú̶n Jesús xyu̶u̶; 6y ko je̱'e̱ Pablo kyu̶'u̶ni'ixáju̶ ajku̶xy, mu̶'it je̱'e̱ Espíritu Santo nandu'un y'aadu̶gu̶u̶yu̶ jyoottu̶gu̶u̶yu̶ ajku̶xy, chi je̱'e̱ wiing ayuuk kapxtu̶gu̶u̶y mu̶dyaaktu̶gu̶u̶ygyu̶xy, y najtzkapxu̶u̶ydyu̶gu̶u̶ygyu̶xy je̱'e̱ Dios y'ayuuk. 7Jii je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk najty da'a nimajmé̱tzktu̶ kyu̶xy'ajttaaygyu̶xy mu̶dyiibu̶ nu̶u̶be̱jtku̶xu̶ñ.
8Tu̶gu̶u̶g po'o je̱'e̱ Pablo jim yo'oy ma je̱'e̱ judío ja'ay ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ jim Éfeso, ma je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt aamú̶k jootmú̶k kapxwa'kxyu̶ñ, ja'ayajkapxykyu'ubu̶ga'añ najty je̱'e̱ mayjya'ay mu̶u̶d je̱'e̱ Dios y'ane̱'e̱mu̶ñ. 9Peru̶ ka'p je̱'e̱ jootjuuñdyu̶jk nije̱' mu̶bu̶jkku̶xy, je'eyu̶ je̱'e̱ jembyu̶ Dios ñu̶u̶ tyu'u ju̶bu̶k axu̶u̶g oktij oknigápxku̶xnu̶ ma je̱'e̱ ja'ay winduuy ajku̶xyu̶ñ. Mu̶'it je̱'e̱ Pablo wyinyo'oydyuuttu̶gu̶xnu̶ y mu̶dnu̶kxy je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk abu̶ky ma je̱'e̱ Tirano y'eskweelu̶tu̶jku̶ñ. Y jim najty je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt jaboom jaboom kapxwa'kxu̶, 10y me̱jtzjumu̶jt jim yaj'u̶xpu̶jky, y ku̶xyu̶ je̱'e̱ ja'ay mu̶dodaaygyu̶xy je̱'e̱ Windzú̶n Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt mu̶dyiijáty najty jim Asia naaxjooty tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ, judío ja'ay y ka'pu̶ jyudío ja'ayu̶ch ajku̶xy. 11Y Dios je̱'e̱ Pablo mu̶k'ajt mooyu̶ neby je̱'e̱ mu̶jwinma'añ túnu̶chu̶ñ. 12U̶xtu̶ je̱'e̱ wyit y je̱'e̱ pyaayu̶ ajku̶xy mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Pablo ñi'kx najty tu̶ pyaadyii, je̱' najty je̱'e̱ pa'amja'aydyu̶jk yajninú̶kxku̶xypy y yajpaatku̶xypy, y je̱' najty mu̶u̶d chookku̶xy, y nan je̱' je̱'e̱ ka'a'óybyu̶ najty mu̶u̶d pyu̶dzu̶u̶mgu̶xy ma je̱'e̱ ja'ay y'aa jyoot ajku̶xyu̶ñ.
13Chi je̱'e̱ judío ja'ay nije̱' mu̶dyiibu̶ najty kajpt kajpt wu̶dijtku̶xpu̶ñ yajpu̶dzu̶u̶mgu̶xy je̱'e̱ ka'a'óybyu̶ ma je̱'e̱ ja'ayu̶ñ, chi je̱'e̱ pa'amja'ay nije̱' ja'ayajtzo'ogaangu̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ Windzú̶n Jesús xyu̶u̶; du'un najty je̱'e̱ ka'a'óybyu̶ nu̶maaygyu̶xy: “¡U̶u̶ch miich yam nu̶maaygyu̶xypy mu̶u̶d je̱'e̱ Jesús xyu̶u̶, je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Pablo kyapxwa'kxypyu̶ñ, yaj'yo'oydyuutku̶x adaa ja'ay!”
14Je̱'e̱ nijuxtujkpu̶ Esceva y'ung y'ana'k najty du'un adu̶u̶tzku̶xp, tu'ug je̱'e̱ judío ja'ay je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ najty teedy windzu̶n'ajtpu̶ñ. 15Peru̶ du'un tu'ook ko je̱'e̱ ka'a'óybyu̶ najty mu̶gápxku̶xy, chi je̱'e̱ ka'a'óybyu̶ y'adzoowu̶ ajku̶xy: “N'ixy'ajtypyu̶ch je̱'e̱ Jesús, y nnejwu̶u̶ybyu̶ch pu̶n Pablo'ajtpu̶ñ; peru̶ miich ajku̶xy, ¿pu̶n miich ajku̶xy?”
16Chi je̱'e̱ ja'ay mu̶k'eemby mu̶dyiibu̶ najty ka'a'oybyu̶mu̶u̶d tyu̶jpu̶'ky ma je̱' ajku̶xyu̶ñ, y ñajtztiju̶u̶ydyaayu̶gu̶xy janch mu̶k y ju̶bu̶k axu̶u̶g nigu̶xyu̶ tyuunu̶gu̶xy, y chi ni'iwa'adz u̶xwa'adz kye̱e̱ktaaygyu̶xy ma je̱'e̱ tu̶jku̶ñ y agu̶ tzu̶chu̶'u̶. 17Ku̶xyu̶ je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ najty jim Éfeso tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ, judío ja'ay y ka'pu̶ jyudíoja'ayu̶ch ajku̶xy, ñejwu̶u̶ydyaaygyu̶x je̱'e̱ du'un, chi chu̶gu̶u̶ybyu̶jkku̶xy. Y du'un najty je̱'e̱ Windzú̶n Jesús xyu̶u̶ nigapx nimu̶dyaakku̶xnu̶ y ku'umaaygyu̶xnu̶.
18Nandu'un ku̶xyu̶ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Jesús y'ayuuk tyu̶y'ajt najty tu̶ mu̶bu̶jkku̶xyu̶ñ miingu̶xp najty je̱' nigapxtaaygyu̶xy je̱'e̱ ñu̶u̶ pyoky mayjya'ayjyooty je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ najty jékyu̶p tu̶ tuungu̶xyu̶ñ, 19y nimay je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ kuxu̶u̶'adu̶u̶ winma'añ najty tu̶ ni'u̶xpu̶gu̶u̶ygyu̶xy je̱'e̱ lyibro ku̶xyu̶ mu̶miindaaygyu̶xy y ni'ino'ktaaygyu̶xy mayjya'ay winduuy. Y chi je̱'e̱ choo payo'oyu̶ ajku̶xy, y jii je̱'e̱ maylibro tzoo da'a ku̶xyu̶ pyu̶dzu̶u̶my juxytyikxy majk mil platu̶ meeñ. 20Y du'un je̱'e̱ Windzú̶n Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt najty ni'igyu̶ wya'kx'adu̶'u̶ch y yajni'igu̶xu̶'k'adu̶'u̶ch je̱'e̱ myu̶k'ajt.
21Ko najty ada du'un tu̶ y'oktúñ y'okjadyii, chi je̱'e̱ Pablo wyinmaay ko je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk nu̶kxy ku'ix mu̶gapxa'añ jim Macedonia y Acaya, y jyaktimyñu̶kxa'añ jim Jerusalén. Y nandu'un najty myu̶na'añ ko naty jim Jerusalén tu̶ y'ok'oy mu̶'it najty jim Roma nandu'un jyaktimyñu̶kxa'añ. 22Mu̶'it je̱'e̱ pyube̱jtpu̶du̶jk me̱tzk kejxy jim Macedonia, je̱'e̱ Timoteo mu̶u̶d je̱'e̱ Erasto, y chi jim Asia jeky jyakwu̶'u̶my.
Kapxy ayuuk jyajtu̶ jim Éfeso
23Je̱'e̱ mu̶'it tiempo je̱'e̱ tzip ma'ad jim Éfeso jyajtu̶, je̱' gyu̶xpu̶ ko najty je̱'e̱ jembyu̶ Dios ñu̶u̶ tyu'u jim yajkapxwa'kxy, 24je̱' ko je̱'e̱ plateru̶ mu̶dyiibu̶ najty Demetrio xu̶u̶'ajtpu̶ñ, janch yajkojy agu̶ platu̶ je̱'e̱ dios Artemisa#19.24 Artemisa: Diana nandu'un xyu̶u̶'áty, y nan wiingjáty je̱'e̱ tzo'og'ajtu̶ñ ijty mu̶daty y nan wiing je̱'e̱ wyiin jyu̶jp ijty mu̶daty mu̶u̶d je̱'e̱ wiingpu̶ Artemisa je̱'e̱ griego ja'ay dyios ajku̶xy. chajptu̶jk'úng, y du'un je̱'e̱ Demetrio y je̱'e̱ tyuumbu̶du̶jk najty jyanchkumeeñygyojku̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ du'umbu̶ tuung. 25Chi je̱'e̱ Demetrio tyuumbu̶du̶jk woomujky kipxy mu̶u̶d je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ du'umbu̶ tu̶gu̶'u̶ najty tuung'ajtku̶xpu̶ñ, y nu̶maaygyu̶xy: “mu̶gu'uktu̶jk, miich mnejwu̶u̶ygyu̶xypy ko mu̶u̶d adayaaba tuung jootkujk ndzu̶naay njugy'ajtu̶mb ajku̶xy. 26Peru̶ m'ijx mnejwu̶u̶ygyu̶xypy miich ko je̱'e̱ Pablo jyanchyaj'u̶xpú̶ky ko je̱'e̱ dios mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ ja'ay yajkojku̶xypyu̶ñ ka'p je̱'e̱ dyiósu̶ch, y tu̶ je̱'e̱ ja'ay may yajkapxykyu'ubú̶ky, ka'p yaayu̶ju̶ch ya Éfeso, nan tu̶ jim du'un y'adu̶'u̶ch ma je̱'e̱ Asia naaxjooty kú̶xyu̶ju̶ñ. 27Mu̶j adaa xyajtu̶goyaanu̶m ma je̱'e̱ n'adogu̶u̶ ajtu̶m ajku̶xyu̶ñ, y nandu'un je̱'e̱ mu̶jpu̶ dios Artemisa chajptu̶jk tyu̶góyu̶ch, ka'p je̱'e̱ pu̶n okkapxpaatnu̶ch, y du'un je̱'e̱ myu̶j'ajtu̶ñ yaj'u̶xtijnu̶ch je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ mayjya'ay cham ku̶xyu̶ y'o'owu̶dajtku̶xypyu̶ñ ya Asia naaxjooty y ma je̱'e̱ naaxwiimbu̶ kú̶xyu̶ju̶ñ.”
28Ko ada du'un mu̶doogu̶xy, chi jyootma'ttaaygyu̶xy y yaaxtu̶gu̶u̶y jyojktu̶gu̶u̶ygyu̶xy, myu̶naangu̶xy: “¡Ku'umáy je̱'e̱ Artemisa, je̱'e̱ efesio ja'ay dyios ajku̶xy!”
29Chi je̱'e̱ kajptja'ay ku̶xyu̶ yajwinma'añdyu̶gooydyaaygyu̶xy y majtzku̶xy je̱'e̱ Gayo mu̶u̶d je̱'e̱ Aristarco mu̶dyiibu̶ Macedonia tzóngu̶xpu̶ñ, me̱tzk je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Pablo najty jaymyu̶dajtku̶xpu̶ñ, oy yajtzóngu̶xy pawich papo'oty; chi yajnú̶kxku̶xy ma je̱'e̱ agujktu̶jku̶ñ. 30Chi je̱'e̱ Pablo mayjya'ayjyooty jya'atu̶gu̶'u̶waañ, mu̶dkapx mu̶dmu̶dya'aga'añ je̱'e̱ mayjya'ay najty, peru̶ ka'p je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk du'un ku'ubu̶jkku̶xy nu̶kxy jiiby tyu̶gu̶'u̶y. 31Nan nije̱' je̱'e̱ Asia mu̶jtuungmu̶u̶dpu̶ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Pablo najty mu̶u̶d oy ñaymyu̶gu'ug'adyii ayuuk yajnigue̱jxu̶ ko ka'p mu̶baad tyu̶gu̶'u̶y jiiby ma je̱'e̱ ja'ay najty tu̶ ñaymyujku̶gu̶xy. 32Y ma je̱'e̱ ja'ay najty tu̶ ñaymyujku̶gu̶xy du'un je̱'e̱ najty y'ok'yaax y'okjojku̶xnu̶, tu'ug najty wiing myu̶na'añ y je̱'e̱ ja'adu'ukpu̶ nan wiing je̱'e̱ najty myu̶na'añ, ka'p je̱'e̱ y'ayuuk tyu'ugu̶u̶ygyu̶xy y je̱'e̱ jakmaybyu̶ ka'p najty je̱'e̱ nejwu̶u̶ygyu̶xy tii najty ko tu̶ ñaymyujku̶gu̶xy. 33Peru̶ nije̱' je̱'e̱ ja'ay ajku̶xy mu̶dyiibu̶ najty mayjya'ayjyooty je̱'e̱ Alejandro yajmu̶dmu̶dyaaktaaygyu̶xy tii najty tuunu̶p jajtu̶p, mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ judío ja'ay mayjya'ayjyooty najty tu̶ tijpu̶dzu̶u̶mgu̶xyu̶ñ. Chi je̱'e̱ Alejandro kyu̶'u̶ yujkxaju̶'ky, je̱' tu̶y'ajt ko wan amoongu̶xy y ni'igapxtu'uda'añ je̱'e̱ judío ja'ay najty ajku̶xy mayjya'ayjyooty. 34Peru̶ ko oy du'un nejwu̶u̶ygyu̶xy ko je̱'e̱ Alejandro najty jyudíoja'ayu̶ch, chi nigu̶xyu̶ me̱jtzhooru̶ yaaxku̶xy jyojku̶xy myu̶naangu̶xy: “¡Ku'umáy je̱'e̱ Artemisa, je̱'e̱ efesio ja'ay dyios ajku̶xy!”
35Chi je̱'e̱ kajptja'ay y'escribaanu̶, ko najty je̱'e̱ ja'ay we̱e̱nu̶ tu̶ yaj'amoongu̶xy, myu̶naañ: “Éfeso ja'ay ajku̶xy, ku̶xyu̶ je̱'e̱ naaxwiiñjya'ay nejwu̶ydya'ay ko adaa Éfeso kajpt, je̱' je̱'e̱ kweentu̶'ajtp je̱'e̱ Artemisa chajptu̶jk y nan kweentu̶'áty je̱'e̱ mu̶jpu̶ Artemisa y'awinnax mu̶dyiibu̶ tzajpjooty ka'awu̶ñ.#19.35 Je̱'e̱ dios Artemisa mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ efesio ja'ay najty wyindzu̶gu̶u̶ygyu̶xypyu̶ñ, du'un najty je̱'e̱ nigapx nimu̶dyaakku̶xy ko najty tzajpjooty tu̶ kya'ay. 36Je̱' ko ka'p mu̶baad ni pu̶n myu̶na'añ ko ka'p jyaanchu̶ch, amoongu̶x, y ka'p tii mduungu̶xy pu̶nu̶ ka'p naty jayu̶jp oy yajxón tu̶ mwinmaaygyu̶xy. 37Adaa ja'ay tu̶u̶bu̶ miich mwomiingu̶xy, ka'p adaa maa tu̶ tyuundu̶gooygyu̶xy ma je̱'e̱ ndzajptu̶jk ajtu̶m ajku̶xyu̶ñ nan ka'p ju̶bu̶k axu̶u̶g tu̶ nigapx tu̶ nimu̶dyaakku̶xy je̱'e̱ ndios Artemisa ajtu̶m ajku̶xy. 38Pu̶nu̶ je̱'e̱ Demetrio y pu̶njaty mu̶u̶d tyuñ, pu̶nu̶ myu̶u̶d je̱'e̱ xu̶'u̶wu̶ñ ajku̶xy mu̶u̶d pu̶n du'umbu̶, paady je̱'e̱ jueez y je̱'e̱ tu̶ydyuundaakt jyiiju̶ch; mu̶baad nigápxku̶xy ma je̱'e̱ tuungmu̶u̶dpu̶ju̶ñ y mu̶baad amíñ u̶xyu̶py ñayñi'igapxtuuttu̶gu̶xy. 39Y pu̶nu̶ wiingpu̶ kapxy wiingpu̶ ayuuk myaj'awingujku̶'u̶waangu̶xypy, wánu̶tz je̱'e̱ juntu̶ oy yajxón tyuunu̶ jyadu̶u̶ju̶ch. 40Ayo'onduum yam nyajpaatu̶m ajku̶xy ko nu̶kxy nyajxu̶'u̶wu̶m ajku̶xy ko cham mnaymyu̶wu̶dijtu̶gu̶xy mu̶u̶d adaa gyu̶xpu̶ neby yam tyuñyii jyadyiiju̶ñ, y ni tii tu̶y'ajt nga'anejwu̶u̶yu̶m ajku̶xy neby n'adzoowu̶mu̶chu̶ñ ajku̶xy, pu̶nu̶ jii naty xyajtu̶u̶wu̶m ajku̶xy tii je̱'e̱ ja'ay ko cham yaaxku̶xy jyojku̶xyu̶ñ.” 41Ko du'un kyapxtaay myu̶dyaaktaay, chi yo'oywya'kxku̶xnu̶ ma je̱'e̱ juntu̶ najty jyadyiiju̶ñ.

Currently Selected:

Hechos 19: MIXE

Highlight

Copy

Compare

Share

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in