Kisah Para Rasul 27
27
At Paulus o Roma wariog ulug ikma so fam kebahon wene
27:1-12
1Eke fobik it ninen og ninaplug o Italia wamag ulug wene baltuk atusareg, at Paulus inim eke it nin hele warehon epmano inim, at Yulius it Roma ap Kaisar inowe sehen senehon misig etnowen og ninaplug wamag ulug og itusa. 2Og ituk atusama, ikma so misig o Adramitium etnowen o Asia ik ayegma wariog ulug weregma, nit kuruk atukukseg waharukuk. Waharuk wilil, at Aristarkhus o Makedonia, Tesalonika ap etno ninim waharukuk. 3Waharuk atukukseg, kwalema so fam noholug, o Sidon etno waharukuk. Waharuk atukukseg weregma, at Yulius etnowen Paulus obam ahien haruk wilil, hat so famen homini inambeg wilip atlug, iren yi angge di angge og hemagsoho lamihin-o ulug yig ituk atisimu, inambeg laruk atisireg, nit at etno ninim fobik so fam kurukuk. 4Kuruk atukukseg larukmu, hiahne etno fil ha waharuk atisimu, so ambian nomogsoho o ik anggenma Siprus etno apma fil hiahne elegma waharukuk. 5Waharuk atukukseg, o Kilikia Pamfilia inim ninilanggen yet heheg sohorep isalug, o Mira Likia etno waharukuk. 6Waharuk atukukseg weregma, it Roma ap inowe etnowen so misig o Aleksandriaen Italia wariog ulug surukmu heaharuk atisireg, aren so etno fam kolap ninaptisi. 7Kolap ninaptuk atisireg, so etno hiahneyen ambian muliltuk heheg orog-at so etno fam nohokeg sil o Knidus waharukuk. Waharuk atukukmu, o hiahne etno so ambian fam fil ha waharuk haruk atukukseg, o ik anggenma inuk Kreta etno hiahne eleg, fil luog ulug dom Salmone alemke waharukuk. 8Waharuk atukukseg, ik liluk waharuk wilil, so fam ninoag weregsoho waharuk atukukseg, o Lasea horog misig inuk Aplohok Eleg etno waharukuk. 9Waharuk atukukseg, nininggik anggolo ninim epma welatukuk. Epma weregma, it Yahudi ap orom nenggeg eleg welatlug esetukon etno esetusareg naruk iseheg, it so unde epmano o misig luog ulug surukmu, so dahag suk nowen ulug at Paulus etnowen inesanggo watuk wilil, 10“Nomini-o, kidia nit dumen laruk nisalug, so dahagsoho dag atuk wilil, ninebe inim, eke yi angge di angge inim ikma belap ninabuk nowen, kidia lao hai hihi-o,” ulug at Paulusen inesanggo watision oke, 11eke Roma ap inowe etnowen ahla buruk wilil, “At Paulus apeleg-o. It so unde inim eke so watukon inim iniluk-o,” ulug ahla buruk atisi. 12Ahla buruk atisireg weregma, eke it so unde inim, eke it nin so yabuk surukon inimen uruk wilil, “O duma sohik wereg heheg nininggik anggolo welam hai-o. O Feniks etno welamuhuken kidia so fam luk-o,” ulug uruk atusareg, epma lalug o hibi aso welamuhuken-o, ulug uruk atusareg, O Feniks Kreta ik ayegma so fanoroho kuruk ambeg etno lahuken ulug urusa.
Ikma epmano larukmu hiahne suon fil ha wapahon wene
27:13-38
13Eke fobik o apma filen hiahne etno fil ha waharuk atisimu, it so unde epmanowen uruk wilil, “Nit bilin urukukon etno kidia luk-o,” ulug uruk atusareg, hele so senetukon ikma liloko belabehon etno lisuruk atusareg, o Kreta ik anggenma etno ik liluk orog-at waharusa. 14Waharukmu, hiahne misig o anduhun filen hetnogsoho fil ha waharuk atisireg, so etno filigsoho walug ik bulmu imbik kirisi. 15Ik bulmu imbik kuruk atisimu, niren fanoroho lulen ulug, so etno ambian motepfuog ulug suruk atukuk, hai atuk atisimu, so etno yuhun-at lawag ulug motuk sohorep isarukuk. 16Ariroho yuhun-at wilil, o ik anggenma inuk Kanda etno apma fil waharuk atukukmu, hiahne etno dot eleg atisi. Eleg atuk atisimu, so doron misig etno fikfag halepfuruk atukukseg, so suon etno fam kolapfurukuk. 17Kolapfuruk atukukmu, it epmanowen ninaso oag wereg amag ulug, so etno hele ariksoho homaharusa. Homahapfuruk atusareg, o Sirtis etno larukmu kwalem bulmuen ik ahum kwean horogma so ambian kweanma hundubuk nowen ulug, sum hiahneyen fil harukmu so walug larukon etno loleg wilil yinggiloko umburusa. Umburuk atusa ari, at hiahne etnowen so ebe akeleg-at fil harukmu lawag ulug yinggiloko umburusa. 18Yinggiloko umburuson oke, at hiahne etno oag weregsoho-at fil ha waharuk heheg, yi angge di angge so fam werehon epmano lisoko wilip isarusa. 19Wilip isaruk atusareg, noholug, yi angge di angge so faltukon epmano ininggiken senoko ikma wilip isarusa. 20Wilip isaruk atusareg, nininggik anggolo mo inim, soholoal inim ninilanggen heheg eleg weregma, at hiahne etno oag weregsoho fil ha waharuk atisimu, nit ninebe inim sebel ninabuhu ano, ulug ninahla buruk atukuk. 21Ariroho ninahla buruk atukukseg, nininggik anggolo orom nenggeg eleg welatukukseg, at Paulus etno minatlug yig isaruk wilil, “Nomini-o, hit an nune holtepsehen, o Kreta epmen watlep fugmen, yi angge di angge eleg atision epmano eleg atlep fug-o. 22Eke kidia hit hinakol ha nowen ulug yig hisaruk ahi-o. So ebe dag aruhu oke, aphe hinebe hag waramuhup fug-o. 23Eke o sono an nohorukmu, At Ninikni Allah une waruk ahion etno o malaikat misig nambeg waharisireg, 24yig nituk wilil, ‘Paulus wai, hat hakol ha fug-o. Hat fobik at Kaisar il fam minaruhun-o. Minaruhun ari fam, At Allahen hinabua hisaruk heheg, it obog so du fam hinim laruk ahebon epmano waramuhup fug-o,’ ulug at malaikat etnowen yig nitisi. 25Ari halug, nomini-o, hit hinakol ha fug-o. At Allahen yig nitision etno ilitoho suhu ulug nindi ebetuk ahi-o. 26Eke nit hag, iken og ninaplug o ik anggenma misig ik ayegma ninombisahaku buruk ahi-o,” ulug at Paulusen yig isarisi. 27Yig isaruk atisimu, nininggik empat belas fam hiahneyen og ninaplug ik yenggeleg inuk laut Adria etno fam waharukuk. Waharuk atukukseg weregma, hubanggo homanoho ilimbul it ikma so watukon epmanowen uruk wilil, “Wi ik dia kwean horog ambeg wahe-o,” ulug uruk atusareg, 28ik namut yat ambeg niniluk amag ulug, hele tiga puluh tujuh meter wal haruson oke, eke fobik dua puluh tujuh meter wal harusa. 29Wal haruk atusareg, ikma helep misig anggintoho ulug helep liloko ik namutmu belapfurusa. Belapfuruk atusareg, bilin weregma helep du fam ninaso fanggog uruk wilil dag arikon ano? ulug inakolen suruk atusareg o witawag ulug sembahyang urusa; eke so senebukag ulug hele empat so atog filen liloko ikma belapfurusa, belapfuruk atusareg, 30it so watukon epmano herako wilip amuog ulug, so doron etno ikma belapfuruk atusareg, inenggal uruk wilil, so ambian fil senebukag ulug hele liluog ulug suruk ahe-o, ulug uruk atusama, 31at Paulusen it ap sehen senehon etno inowesi inim yig isaruk wilil, “Eleg-o, it so watukon epmano herako wilip atuk isalug, hit obog iken sohorep hisahaku fug-o,” ulug yig isaruk atisimu, 32it ap sehen senehon etnowen so doron lilihon ahele etno baloko belapfuruk atusareg, sohorep isarusa. So doron etno sohorep isaruk atusama, 33o witiog ulug surukmu, at Paulusen it obog orom nawag ulug yig isaruk wilil, “Hit hininggik empat belas fam wilil orom nenggeg eleg welatikipseg fam, 34kidia hinineroho welatlihiben orom nawag ulug yig hisaruk ahi-o. Eke hit hinebe iken war hinabikon fug-o,” 35ulug yig isaruk atisireg, at Paulus etno orom roti inggikmu waruk atisireg, it obog inil fam Allah wa ulug sembahyang uruk atisireg kuroko naruk atisimu, 36-37fobik it inebe dua ratus tujuh puluh enam so fam werehon epmano obog inakol eleg atlug 38inahumsoho naruk atusareg, so ebe abutse amag ulug orom roti inim, gandum inim obog so famen hik isa wilip atusa.
So etno dag atuk apareg aphe obog ikma bule ambebahon wene
27:39-44
39Eke fobik o witaruk atisimu, it ap so watukon etno o epma inapelehon oke, so kuruk ambeg ik ayegma lealeg ambeg etano inilanggen yet haruk atusareg inahla buruk wilil, “Nit lulteg lealeg ambeg etlea ninaso imbik lul,” ulug inahla burusa. 40Ariroho inahla buruk atusareg, hele so senetukon etno baloko sohorep isalug, eke hele misig so motoho walug larukon ulug lilohon etno loloko umburusa. Loloko umburuk atusareg, hiahneyen so motoho walug lawag ulug sum so ambianma yinggiloko umburuson etno motoho halepfuruk atusareg, so etno fam ik lealeg ambeg etano wamuog ulug surusa. 41Wamuog ulug suruson oke, so etno ambian ik namut kwean horogma hundutuk atisireg, bok atisi. Bok atisireg weregma, ik etno oag weregsoho lek hondo suruk wilil, so atog etno yumbuk sirisi. 42Yumbuk suruk atisimu, it ap sehen senehon epmanowen uruk wilil, “Aphe inebe hele warehon epmano ik lialegke wilik watlug hite la nowen obogsoho war inabuk-o,” ulug uruk atusama, 43it inowe etnowen at Paulus ebe ili wiog ulug, aren war inabuk fug ulug osi epmano inesanggo watuk atisireg, it aphe obog so fam werehon epmano yig isaruk wilil, 44“Hit nin kume hinilukon halug, bilin so famen ikma ambulug kume ik lealeg ambeg etlea aliek-o. Eke hit nin kume hinapelehon halug, e so faleg welahowon yumbuk sehekon epma fam hinahumu umbulug orog-at aliek-o,” ulug yig nisaruk atisimu, nit ninebe obog-at ik lealeg ambeg etano waharukuk.
Currently Selected:
Kisah Para Rasul 27: yac
Highlight
Share
Compare
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in