MATI 26
26
Jisume Míírí Míínyo Bomname
(Mk 14:1-2; Lk 22:1-2; Jn 11:45-53)
1Jisu bí sim takamsim poyin yédem, bíkkíng luyilsuna kídídem poto, 2“Nolu kéndung, Gíbong gíídí loonyiko dungadape Tanike Uem pansaadope melíkyé.”
3Delokrongem mirí ríne kídíde delokke Kaiapha emnam ríne ruutum kebang ekumlo dumsuna miro kídíe, 4Jisume umsupla petpe emla pínbomkai. 5Bulu pokai, “Doman longelo imangkom; depe imílo ami kídíe ebínpe ibomyé.”
Bethanilo Jisume Tél Nyooname
(Mk 14:3-9; Jn 12:1-8)
6Jisuke Bethanilo, tííd gena Simon emnam ami ekumkolo duudungem 7mimekone tema bíínakope arekana delokke nampona télko bomla Jisu bí dola duudungem bíkke dumpolo pílíkto. 8Luyilsuna kídíde dem kaayédem, bulu kangkie ito, “Kapei sikepe pípakdune” emla bulu tatkíto. 9“Sim nampona atí sim are kadope kola, murkongem opan kídílo bilatuai,” emkai.
10Jisu bí bulum potumdola poto, kénsu topíam, “Nolu kapeila sim mime sim kangkikane? 11Opande nolum agínpe duuyar bosuyé idakkom nolu ngom agínpe duubo suyimayé. 12Bíkke sim nampona tél sim ngokke amílso pílík namde, bí ngom yupenamem iruutung. 13Ngo nolum aruem podung, ingkolo sim tatpona ngiitom sim tani among tabuso pogooyédí bíkke itonam simkom bím míípang sunape pobiyé.”
Judaske Jisume Mirulo Yadlíkpe Emla Tolíksuname
(Mk 14:10-11; Lk 22:3-6)
14Delokrongem midum íying kolang annyi lokke akonde Judas Iskariot emnamde miri ríne kídílo gíla 15pokai, “Ngo bím nolukíng melíkmílo nolu ngom ingkoko biyéne?” Delo bulu bím balying angumko bipe emla lubosuto. 16Delokke ilangala Judas bí bím mirulo yadlíkpe emla míílenkai.
Jisuke Luyilsuna Kídíem Gíbong Gíídílo Dotké Dobosuname
(Mk 14:12-21; Lk 22:7-14,21-23; Jn 13:21-30)
17Siiyé líkmanam ettíng gíídí longedelo luyilsuna kídíde Jisukíng aala, íngkíto, “Ingkolo no ngolum nom gíbong gíídí aran dobo supekuem irung sarudope míídon?”
18Bí poyansukai, “Taonlo amikolo gíkala bím potoka, ‘Babue podung: Ngokke moodíe píídakbong. Ngo nokke ekumlo ngokkelo luyilsuna kídíem lekope Gíbong gíídí aranem ipe.’” 19Dekepe iname Jisuke pokampe luyilsuna kídíe gíla Gíbong gíídí aranem iruuto.
20Yume iyédelo, Jisu bí íying kolang annyi dem tébullo dotké dobo sudungai. 21Delo buluke dobo sudungem, bí pokai, “Ngo nolum aruem podung, nolu akone ngom mirulo yadlíkyé.”
22Bulu buulínge ito delokke mipile bím pokai, “Ruutum ngom lumanía?”
23Jisu bí poyansuto, “Ngom ekulo ettíngem níngnyom bosuna demoko ngom yadpenade. 24Tanike Ue Kitablo atbinam kísape siyé. Idola Tanike Uem yadpena amide gérmang daklangka! Bím omatuamílo bíkkepe aiyatuai.”
25Delokrongem bím yadpena Judas bí “Babue de ngomangía?” emto.
Jisu bí “E, nomape” emto.#26:25: Demangkom “No agíe posudung”.
Probubuj
(Mk 14:22-26; Lk 22:14-20; 1 Kor 11:23-25)
26Buluke dobosudo delo, Jisu bí ettíngem laala, yidgepala, dem pento, delokrongem dem bíkkíng luyilsuna kídíem sikepe podola bulum orto, “Laala dolangka, si ngokke amíl adíne.”
27Delokrongem bí batiem laala yidgeto delokrongem dem sikepe podola bulum orto, “Nolu takame sok tíílangka. 28Si paab kídíem maab bikunape takamlo pílík binam ngokke daapong iyyie.#26:28: Ayokon agome “Aní daapong”. 29Ngo nolum podung, ngokke Abuke amolo anípe nolum tííbo sudíku longe píímang tetengem ngo supak kelokke sim onggur alang sim tíípong yimayé.”
30Bulu miriko gokto, delokrongem Olib díítelo gílento
Pitorke Possunamem Jisuke Pokan Biname
(Mk 14:27-31; Lk 22:31-34; Jn 13:36-38)
31Delokrongem Jisu bí bulum poto, “Siyumke yume so ngokke legalo nolu takame dukpansuyé, sim sikepe attung: ‘Ngo mér sobén kaabomnem demyé, delokke mér bénbamde dukpansuyé.’ #Jek 13:7
32“Idakkom ngokke gerep rongkuem, ngo noluke kerape Galillo gíto suyéku.”
33Pitor bí poyansuto, “Nokke legalok takame dukpan sudokom, ngodan depe edílokom imayé.”
34Jisu bí poyansuto, “Ngo nolum aruem pobidung, siyoh peroge kokmang adape, no ngom lengum kokai kénmang emla possuyé.”
35Idakkom Pitor bí poyansukai, “Ngo nom sibo sudokom, ngo dekepe pomayé.” Delo luyilsuna abíd takam deteng akampe poto.
Jisuke Gethsemanilo Kumsuname
(Mk 14:32-42; Lk 22:39-46)
36Delokrongem Jisu bí bíkkelo luyilsuna kídíem gíbosula Gethsemani emnam amongkolo gíto, delo bí bulum poto, “Ngo elo gíla kumdungem so duupotoka.” 37Bí Pitor melang delokke Jebedike oo annyiem lekope gíbosuto delokke buulínge ila míídírsue ilenkai. 38Delo bí bulum sikepe posukai, “Ngokke ainasi buulínge séngéé dune bengale sita simang idung. So duula nolu ngom darbo sulangka.”
39Anyongko gígeyéla, bíkke mingmue amolo gubala kumto, “Ngokke Yayie, paklayémílo, sim bati sim ngokke lokke langgé toyika. Depe idokom ngokke míínammang, nokke míínam emino.”
40Delokrongem bí bíkkelo luyilsuna kídílo aalat kuname bulum iptapdupe kaato, “Nolu gonta atel emte ngom darbo sulamanía?” emla bí Pitorme luto. 41“Dardula kumtola demílomin nolu ikang darkaalo olíkmayéne. Aidde míídungai idakkom amíle bengaldung.”
42Bí lennyinape gílangkula sikepe kumto, “Ngokke Yayie, sim bati sim ngo tíímadope laabín kanmamílo nokke míínampe idak langka.”
43Bí gílangkula kaaname, bulum iptap dokupe kaato kukéng, kapeila buluke amig kídare tebege idungai. 44Dekepe iname bí bulum mepala lekoda gílangkula lengumnape kumnam atelem kumtoku. 45Delokrongem bí bíkkelo luyilsuna kídídelo gílat langkula bulum luto, “Nolu supakpete ipman dooman dunía? Kaatola, moodíe anínkai, delokke Tanike Uem paabna ami kídílo yadlíkdak. 46Dareptola, gílape! Sina ngom yadpene píídune!”
Jisume Umname
(Mk 14:43-50; Lk 22:47-53; Jn 18:3-12)
47Bíkke pongo dungadape, midum íying kolang annyi lokke akon Judas bí píído. Bím gíbosune, rínekídí elang mirokídí melíknam gíníng yoksa bomna mibamko. 48Delo yadnade bulum ruuyilbito; “Ngokke gomrík sunam ami simoko; bím umtopíam.” 49Jisukíng jonnampe aasémla, Judas bí poto, “Babue, salam!” delo bí bím gomríksuto.
50Jisu bí poyansukai, “Angong kídía, nolu ingkuem aabomdudí ilangka.”#26:50: Demangkom, “Ajone, no kapeila aadune?”
Delo ami kídíde gíala Jisume umla alagem yééto. 51Delo Jisukíng yémín gena akone yoksem satsula miri rínelokke béérang nyorungem papakto. 52Jisu bí pana amidem luto, “Yoksadem sobuklo íklík sutolangku, kapeila yoksem satsula beleena takamde yoksalo siyéku. 53Ngo ngokke Abuem tomla, delo bí íying kolang annyi teyong kotoki sipayingem bojéyangko ngom menape mopít dokupe ilamang emla míídunía? 54Idakkom depe imílo, si sikepe iyérung emla dooying kitablo atnam si kape kísa aroyéne?”
55Depe iduem Jisu bí mibamdem luto, “Ngo ebín agér gérbonakua nolu yoksa gela, singgil bomla ngom umkape aadune? Loodí mipíem ngo kumkeng ekumlo luyil poyilla duuboto, delo nolu ngom ummang. 56Idakkom si takam si kaaluna miri kídíke atname apíídope ikai.” Delo luyilsuna kídí takame bím mepaktola duknyok gekai.
Jisuke Kebalo Dakname
(Mk 14:54-65; Lk 22:54-55,63-71; Jn 18:13-14,19-24)
57Jisume umna kídíde bím ukil kídí kelang miro kídíke dumsuko, ríne ruutum Kaiaphakíng bomato. 58Depe iduem Pitor bí mootepe bíkkíng gímín gela, ríne ruutum gurang deloope píímín geto. Bí aala sontori dungko delo kapepak iyédí dem kaape emla duuto. 59Ríne kídí delang kebang baane tabude Jisume petdope menamlok bím aknape emla hakii agom matadungai. 60Deddíne menamlok hakii bina amie kerang kerang aatuai, idakkom bulu atírung akpenam paamang, Méélam yalumpe ami annyiko lenla 61pokan lento, “Si ami si sikepe potuai, ‘Ngo Shédíke kumkeng ekum sim benpak geyéla sim longumlok moladoku.’ ”
62Delo ríne ruutumde darepla Jisume poto, “No poyan subi mayénía? Sok amikídí sokke nokkíng ajéng luket líknam si ingkue?” 63Idakkom Jisu bí agom poyan sumang. Delo ríne ruutumde pokai, “Ngo turna Shédíkíng pésudola nom ludung. No Shédíke Oo Kristomílo ngolum posutola.”
64“E, de nokke ponamde” emla Jisu bí poyansudola pokai, “Idakkom ngo nolum takamem pokandung; yépenam longelo Tanike Uem Ralna Shédíke lakbíklo duudope delokke bím taleng telo doomuglok aadak kupe nolu kaayé.”
65Delokrongem ríne ruutumde marlílok agí egem bédsudola pokai, “Bí Shédíme lungilnam agomem podung! Ngolu ingkona hakii yangko míídun? Tatsutola, nolu supak Shédíme lukaa namem tattobong. 66Nolu kape míídun?”
“Bí sibadung” emla bulu poto.
67Delokrongem mingmolo bulu takil suklum pala Jisume demto. Abíde bím pidola 68pokai, “Kristo, ngolum posutola, séko nom kíttone?”
Pitorke Possuname
(Mk 14:66-72; Lk 22:56-62; Jn 18:15-18,25-27)
69Supak Pitor bí gíídanglo dungai. Depe iduem mime béérang annyiko bíkkíng aala poto, “Nokom Galillo duuna Jisukíng yémín geto.”
70Idakkom bí buluke takam keralo de mename emsuto. “No ingkuem podudí ngo kénmang” bí emto. 71Delokrongem bí etor eyab delo gílen dakkuem mimekonko bím kaala delo yéna ami kídídelo pokanbito, “Si ami si Najareth lo duuna Jisume yébo sudungai.”
72Bí pésudola possu tokukéng, “Ngo dem amidem kénmang!”
73Anyongko doorongem, delo dakna kídíde Pitorkíng gínínla pokai, “No buluke aralokke akonrunge, kape ila nokke gomukde nom tanngu sumodung.”
74Delokrongem bí agíem pélík sudola buluke keralo poto, “Ngo dem amidem kénmarung!”
Dekepe idopagem peroge kokkai. 75Delo Pitor bí Jisuke sikepe pobitonam agomdem míípang sutoku: “Perok kokmang adape no ngom lengum kokai possuyé.” Delokrongem bí luyulo gílen langkula ríríng emla kapsutoku.
Currently Selected:
MATI 26: adiBSI
Highlight
Share
Compare
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
Adi (Re-edited) Bible - Deena Baibél
Copyright © Bible Society of India, 2012.
Used by permission. All rights reserved worldwide.
