Maafîu 24
24
Zîsɛ è lòno é pîlaŋ Ŋ̀âla-pɛrɛ Kɛ́tɛi wólo-mɛni ma
(Mâki 13:1, 2; Lûu 21:5, 6)
1Zîsɛ è kùla Ŋ̀âla-pɛrɛ Kɛ́tɛi mu gɛ li. Nya ƃe ŋɔpôlu-ƃelai dí pà bɔ a gɛɛ dí Ŋ̀âla-pɛrɛ Kɛ́tɛi ŋɔkóraŋ su-pɛrɛ-ŋai lɛ ma. 2Kɛ́lɛ, è díwoo su tòo, ǹyɛɛ diai, “Káfe zãâi ŋí kélee kâai? Ŋa tɔ̃yâ ƃoi kâa, kɔni tɔnɔ kpîŋ fé pâi lɛɛ̂i ƃɛ gîe mɛi. Da pâi díkelee dí toôi ǹɔii ma.”
Mɛni kpɔ̂lu da kpɔara káa pâi
(Mâki 13:3-13; Lûu 21:7-19)
3Gɛ́ɛ seêni Ŋulɔ-wuru Yeei mai, ŋɔpôlu-ƃelai dí pà bɔ dítee-tee-kwaa ma. Díyɛɛ mai, “M̀ó kûa le-tãi ƃe mɛni-ŋai ŋí da pâi kɛ̂i lai, da le-ŋɛi-kɛ-maa ƃe gáa ípa-mɛni ma da ŋ̀éniɛi kpɛɛ-ŋai?” 4Nya ƃe Zîsɛ è díwoo su tòo, ǹyɛɛ diai, “Ka kámɛi káa a gɛɛ núu da fé kápɛ̀lɛ. 5Kpɛ́ni fêi, núu támaa da pâi pâi ńaai su, díkɛ mo, dîyɛɛi, ‘Ńyãa ƃa Kôrai,’ ǹyaŋ da pâi núu tamaa pɛlɛ̂i. 6Ka pâi kɔ́-kɔ-mɛni-ŋa mɛnîi da kɔ-tuŋ-ŋa. Kɛ́lɛ, kálii fé sɛlɛŋ. Kpɛ́ni fêi, fɛ̂ɛ mɛni-ŋai ŋí kélee dí tɛɛ, kɛ́lɛ vé pâi kɛ̂i a ŋ̀éniɛi kpɛɛ-ŋa. 7Kpɛ́ni fêi, lɔii-ŋuŋ a pâi tɔɔ̂i lɔii-ŋuŋ ma. Kâloŋ-laa kɛ́ tɔɔ kâloŋ-laa ma. Puru a pâi toôi, ǹɔii kɛ́ kpɛ̃liŋ kwaa támaa ma. 8Kɛ́lɛ, mɛni-ŋai ŋí kélee káa nɔ́ a mɛni-soli-kaa kɔ́ɔ pîlanii.
9“Gɛ̀ ní, da pâi kápilîi mɛni kpɔ̂lu támaa su, dí kápaa. Ŋ̀éniɛi su-ƃela kélee da pâi kákpɔarâi ńaai mɛni ma. 10Núu támaa da pâi toôi pôlu, díkɛ díkîe-ni maa nyáma lɔ, dí tela díkîe-ni kpɔara. 11Ɣâla maa-wôya lóno-kɛ-ƃela támaa da pâi siɣêi dí tɔɔ dí núu támaa pɛlɛ. 12Wɛli-kɛ-maa su a pâi saâi núu támaa kponôi, kpɛ́ni fêi, mɛni nyɔ́mɔɔ kɛ́ɛ a pâi ƃɔlɔ̂i. 13Kɛ́lɛ, ǹúui a ǹíi kpèle é lɛ́ɛ zu gbɛɛ ŋá-tãi é sérii, a pâi ƃálôi. 14Gâloŋ-laai maa-tuŋ lɛ́lɛɛi ŋí a pâi ƃôi ǹɔii kwaa kélee a sêre-faa sîi kélee mɛni ma. Gɛ̀ ní, ŋ̀éniɛi kpɛɛ ŋá a pâi pâi.
Zɛŋ Nyɔ́mɔɔ Kɛ́tɛi pá mɛni
(Mâki 13:14-23; Lûu 21:20-24)
15“Mɛni ma, tãi ka m̀ilisii-kpalo mɛnii kàa la, nyii Ɣâla ŋɔlóno-kɛ-nuui Danîa è mò gɛ́ɛ tɔɔ̂ni gwaa ma maa waai mai (tɔɔ ǹúui a ǹónoi é táre zu), 16tɔɔ diai díkaa Zudai, dí pu dí li ǹyée-ŋai ma. 17Tɔɔ ǹúui gáa ŋɔpɛ́rɛi kɔŋ mai, ve pîlaŋ a gɛɛ é zãâi kúla ŋɔpɛ́rɛi mu. 18Tɔɔ ŋɔ́nɔ ǹúui gáa gbâlaŋ ŋái vé lí pôlu a gɛɛ é ŋɔseɣei síɣe. 19Kɛ́lɛ, kpalo ƃélaâi dîa diai díkoo a pâi kɛ̂i dîa, da diai pâi kɛ̂i ŋíni tɛ̀ɛ dílônii pɔ a ŋele-ŋai tíi! 20Ka Ɣâla fɛli a gɛ́ɛ kásiai fé kɛ́ a sama-ɣele, kpaa máŋ a fii-tɔɔ-ɣele. 21Kpɛ́ni fêi, maa-tãi tí mɛni-kpɔ̂lu kɛ́tɛ a pâi kɛ̂i é tɛ́ɛ m̀ɛni-kpɔ̂lui kélee ḿâ a wɔ́lɔ kɛ́ é síɣe ŋ̀éniɛi kɔɔ pîlaŋ tãi ma é séri tãi ŋí mai. Mɛni-kpɔ̂lu fé pâi kɛ̂i ŋɔ́nɔ a gɛ́tɛ é tɛ́ɛ nyiŋi ma. 22Eêi kɛ̀ ŋele-ŋai tí su eêi wàla kpua, núu-kpune fêi ƃalo. Kɛ́lɛ, zu-ɣɛɛ-ƃelai mɛni ƃe ŋele-ŋai tí su a pâi kpuâi la. 23Mɛni ma núu da kélee à mò kâa, ǹyɛɛi, ‘Tɔɔ, Kôrai, ká ŋí!’ Kpaa, ‘Ǹyaa ká tí!’ Káfe laa la. 24Kpɛ́ni fêi, lɛ́ɛ-Kôrai-ƃela da Ɣâla-maa-wôya lono-kɛ-ƃela da pâi siɣêi dí tɔɔ, díkɛ ŋɛ́i-kɛ-maa kpaya-kpaya lɛ da mɛni kpaya-kpaya a gɛɛ, pɔ̂ri à kɛ̀ naa, dí díyee laa zu-ɣɛɛ-ƃelai dîa máŋ. 25Ka gáa, ŋa m̀ôi káa naa tuɛ.
26“Mɛni ma da mò kâa, ‘Ka gáa, gáa vɛ̃ɛ-kpâlaŋ su,’ Káfe lí naa. A kɛ̀ ŋɔnɔ da mò, ‘Ka gáa, gáa loŋpoi zu-pere ŋɔi su.’ Káfe laa la. 27Kpɛ́ni fêi, berei tí ŋ̀ele-kpâna ŋɔmãla-mãla a kûla la voloi ƃelai-pere ŋɔfóloi é séri voloi liî-perei, bere nɔ ƃe núu-kpune Ǹóŋ pá-pere a pâi kɛ̂i la.
28“Ƃɛ́i poma káa naai, ǹaa ƃe gɔ̃ɔ-ŋai da díŋaa tɛ̂i naa gîe ma.
Núu-kpune Ǹóŋ pá mɛni
(Mâki 13:24-27; Lûu 21:25-28)
29“Ǹyaŋ a maa félaa kpɔ́ ŋele-ŋai tí su-mɛni-kpɔ̂lui pôlu ma, voloi su a pâi kpínîi. Ŋ̀áloŋ fé pâi ŋɔnɔ fólôi. Bɛmɛlɛŋ-kao-ŋai da pâi kulâi ŋelei su dí too. Ŋ̀elei su-wala-wala-ŋai da pâi kpɛ̃lini. 30A kɛ̀ tí, Núu-kpune Ǹóŋ maa ŋɛi-kɛ-maai a pâi kulâi ŋelei su. Nuu -si kélee a pâi wɔ́lɔ̂i ŋ̀éniɛi ŋí su, ǹyaŋ da pâi Núu-kpune Ǹóŋ kâai gɛ pa ŋele-kɔlɔŋ kole-ŋai su a wala-wala-laa da fólo-laa kɛ́tɛ. 31Gɛ̀ ní, a pâi Ŋɔɣâla-taa-kela-ŋai tɛɛ̂i dí tóli ƃó a túru-woo su kɛ́tɛ. Da pâi ŋɔsu-ɣɛɛ-ƃelai ŋá tɛ̂i gîe ma dí kúla ǹɔii-mela náaŋ su, é síɣe ŋele-kɔlɔŋ m̀éla tɔnɔ ma é tóo gbélii ma.
Fîi-wuruii ŋɔsɛŋ lɛɛi
(Mâki 13:28-31; Lûu 21:29-33)
32“Ka ŋúrii da kɛ̂ ma fîi ŋɔsɛŋ-lɛɛi maa kɔ́ri. Tãi ŋoŋo à kɛ̀ la a dɔ́ɔ, ǹáa kɛ́ tɛ̀nîŋ, ka gɔ́lɔŋ a gɛɛ fólo-laa-ƃoɔ tãi a lɛɣɛ. 33Bere nɔ́ ƃe gáa la a káa, tãi ka mɛni-ŋai ŋí kélee kàa kɛ̂i lai, ka gɔ́lɔŋ a gɛɛ a nâa lɛɣɛ góraŋ lá. 34Ŋa tɔ̃yâ ƃoi káa, ŋ̀éniɛi ŋí su-ƃelai dífe pâi kpɛɛ̂i é lɛ́ɛ la zu m̀ɛni-ŋai ŋí kélee dí kɛ́. 35Ŋelei da ǹɔii da pâi kpɛɛ̂i, kɛ́lɛ, ŋáwooi fé pâi wɔ́lɔ kpɛɛ̂i.
Núu da fé ŋ̀ele-kûui kɔ́lɔŋ da maa aƃai
(Mâki 13:32-37; Lûu 17:26-30, 34-36)
36“Maa ɣele-kuui tí da aƃai núu da kélee fé gɔlɔŋ. Ŋ̀âla-taa-kela-ŋai kpîŋ dífe gɔlɔŋ. Kpaa máŋ Nòŋ-nuui, fɛ̂ɛ nɔ Nàŋ-nuui. 37Ǹyaŋ bere nɔ́ è kɛ̀ la a Nôa ŋɔɣele-ŋai, bere nɔ́ ƃe núu-kpune Ǹóŋ pa-pere a pâi kɛ̂i la. 38Kpɛ́ni fêi, yɛ̂ɛ berei nɔ́ è kɛ̀ la ŋele-ŋai tí nyii-ŋai kɛ̀ ǹyá-fɛɛi tuɛi. Ǹûai dí kɛ̀ dílaa miî, díkɛ díkpele, surɔ̂ŋ kɛ́ nɛnî kùla, kpaa máŋ nɛnî kɛ́ surɔ̂ŋ kùla, é lɛ́ɛ la zu Nôa é tɛ́ ǹyá ŋá-keleŋ su. 39Dífe kɛ́ ní a gɔ́lɔŋɔɔ é lɛ́ɛ la zu ǹyá-fɛɛi é pá é lí a díkelee. Bere nɔ́ ƃe núu-kpune Ǹóŋ pa-pere a pâi kɛ̂i la. 40Maa tãi ti su, sinâa feerɛ da pâi kɛ̂i kpâlaŋ ŋá, da pâi dɔnɔ siɣêi, dɔnɔ é lɛ́ɛ naa. 41Nɛnî feerɛ da kɛ̀ mɔlɔŋ siâi, da pâi dɔnɔ siɣêi, dɔnɔ é lɛ́ɛ naa. 42Mɛni ma, ka kámɛi káa, kpɛ́ni fêi, káfe ŋelei kɔlɔŋ Kúnuu-namui a pâi lai. 43Kɛ́lɛ, nyiŋi é lɛ́ɛ kákili ŋá a gɛɛ bɛ́rɛ-namui eêi kɛ̀ a aƃai kɔlɔŋɔɔ ŋuma-nuui a pâi lai, eêi ŋɔpɛ́rɛi mɛi káa. Vêi nɛ̀ɛ naa ŋuma-nuui é ŋ̀ólo 44Mɛni ma, kaa máŋ ka kákpîŋ kpɛtɛ, kpɛ́ni fêi, aƃai kákili fé mai, zu ƃe núu-kpune Ǹóŋ a pâi pâi la.
Ǹyée mu-nuu tenîŋ-ƃôɔi kpaa nyii vé tenîŋ ƃô-nii
(Lûu 12:41-48)
45“Gbɛ̂ɛ ŋaŋ ƃa ǹyée-mu-nuu sãa táreɛɛ̂i, nyii ŋɔnuu-namui è zèe ŋɔpɛ́rɛi mu-ƃelai mɛi a gɛɛ é díŋa kɔ́ŋ tãi mai? 46Lûwa káa ǹyée-mu-nuui tí ma, nyii ŋɔnuu-namui à pà, a pâi gáâi mɛnii ŋí kɛ̂i. 47Ŋa tɔ̃yâ ƃoi kâa, a gɛɛ a pâi zeêi gɔ̃liŋ kélee mɛi. 48Kɛ́lɛ, à kɛ̀ ǹyée-mu-nuu sɔŋ nyɔ́mɔɔi tí à mò ǹíi su, ǹyɛɛi, ‘Ŋánuu-namui a tãi támaa siɣêi,’ 49gɛ̀ nâa pɛ̀lɛ m̀arâa yée-mu-ƃelai lókwaa ma, gɛ ǹáa mii da nɔɔ-kpele-ƃelai díkɛ lɔɔ kpele, 50maa yee-mu-nuui tí ŋɔnuu-namui a pâi pâi a ŋele-kuui da aƃai nyii gili fé kɛ́ ni ma a pâi lai. 51A kɛ̀ tí ŋɔnuu-namui a pâi zu tée-teei. Gɛ̀ ní, ŋɔkɛ-ɣeniɛi kɛɛ̂i a pâi kɛ̂i a giri-ƃelai díkɛ-ɣeniɛi kɛ́ pere. Ǹaa ƃe a pâi kɛ̂i naa gɛ̀ wɔlɔ, gɛ́ ǹyíŋ-ŋa-mii.
Currently Selected:
Maafîu 24: KWB
Highlight
Copy
Compare
Share
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
Maafîu 24
24
Zîsɛ è lòno é pîlaŋ Ŋ̀âla-pɛrɛ Kɛ́tɛi wólo-mɛni ma
(Mâki 13:1, 2; Lûu 21:5, 6)
1Zîsɛ è kùla Ŋ̀âla-pɛrɛ Kɛ́tɛi mu gɛ li. Nya ƃe ŋɔpôlu-ƃelai dí pà bɔ a gɛɛ dí Ŋ̀âla-pɛrɛ Kɛ́tɛi ŋɔkóraŋ su-pɛrɛ-ŋai lɛ ma. 2Kɛ́lɛ, è díwoo su tòo, ǹyɛɛ diai, “Káfe zãâi ŋí kélee kâai? Ŋa tɔ̃yâ ƃoi kâa, kɔni tɔnɔ kpîŋ fé pâi lɛɛ̂i ƃɛ gîe mɛi. Da pâi díkelee dí toôi ǹɔii ma.”
Mɛni kpɔ̂lu da kpɔara káa pâi
(Mâki 13:3-13; Lûu 21:7-19)
3Gɛ́ɛ seêni Ŋulɔ-wuru Yeei mai, ŋɔpôlu-ƃelai dí pà bɔ dítee-tee-kwaa ma. Díyɛɛ mai, “M̀ó kûa le-tãi ƃe mɛni-ŋai ŋí da pâi kɛ̂i lai, da le-ŋɛi-kɛ-maa ƃe gáa ípa-mɛni ma da ŋ̀éniɛi kpɛɛ-ŋai?” 4Nya ƃe Zîsɛ è díwoo su tòo, ǹyɛɛ diai, “Ka kámɛi káa a gɛɛ núu da fé kápɛ̀lɛ. 5Kpɛ́ni fêi, núu támaa da pâi pâi ńaai su, díkɛ mo, dîyɛɛi, ‘Ńyãa ƃa Kôrai,’ ǹyaŋ da pâi núu tamaa pɛlɛ̂i. 6Ka pâi kɔ́-kɔ-mɛni-ŋa mɛnîi da kɔ-tuŋ-ŋa. Kɛ́lɛ, kálii fé sɛlɛŋ. Kpɛ́ni fêi, fɛ̂ɛ mɛni-ŋai ŋí kélee dí tɛɛ, kɛ́lɛ vé pâi kɛ̂i a ŋ̀éniɛi kpɛɛ-ŋa. 7Kpɛ́ni fêi, lɔii-ŋuŋ a pâi tɔɔ̂i lɔii-ŋuŋ ma. Kâloŋ-laa kɛ́ tɔɔ kâloŋ-laa ma. Puru a pâi toôi, ǹɔii kɛ́ kpɛ̃liŋ kwaa támaa ma. 8Kɛ́lɛ, mɛni-ŋai ŋí kélee káa nɔ́ a mɛni-soli-kaa kɔ́ɔ pîlanii.
9“Gɛ̀ ní, da pâi kápilîi mɛni kpɔ̂lu támaa su, dí kápaa. Ŋ̀éniɛi su-ƃela kélee da pâi kákpɔarâi ńaai mɛni ma. 10Núu támaa da pâi toôi pôlu, díkɛ díkîe-ni maa nyáma lɔ, dí tela díkîe-ni kpɔara. 11Ɣâla maa-wôya lóno-kɛ-ƃela támaa da pâi siɣêi dí tɔɔ dí núu támaa pɛlɛ. 12Wɛli-kɛ-maa su a pâi saâi núu támaa kponôi, kpɛ́ni fêi, mɛni nyɔ́mɔɔ kɛ́ɛ a pâi ƃɔlɔ̂i. 13Kɛ́lɛ, ǹúui a ǹíi kpèle é lɛ́ɛ zu gbɛɛ ŋá-tãi é sérii, a pâi ƃálôi. 14Gâloŋ-laai maa-tuŋ lɛ́lɛɛi ŋí a pâi ƃôi ǹɔii kwaa kélee a sêre-faa sîi kélee mɛni ma. Gɛ̀ ní, ŋ̀éniɛi kpɛɛ ŋá a pâi pâi.
Zɛŋ Nyɔ́mɔɔ Kɛ́tɛi pá mɛni
(Mâki 13:14-23; Lûu 21:20-24)
15“Mɛni ma, tãi ka m̀ilisii-kpalo mɛnii kàa la, nyii Ɣâla ŋɔlóno-kɛ-nuui Danîa è mò gɛ́ɛ tɔɔ̂ni gwaa ma maa waai mai (tɔɔ ǹúui a ǹónoi é táre zu), 16tɔɔ diai díkaa Zudai, dí pu dí li ǹyée-ŋai ma. 17Tɔɔ ǹúui gáa ŋɔpɛ́rɛi kɔŋ mai, ve pîlaŋ a gɛɛ é zãâi kúla ŋɔpɛ́rɛi mu. 18Tɔɔ ŋɔ́nɔ ǹúui gáa gbâlaŋ ŋái vé lí pôlu a gɛɛ é ŋɔseɣei síɣe. 19Kɛ́lɛ, kpalo ƃélaâi dîa diai díkoo a pâi kɛ̂i dîa, da diai pâi kɛ̂i ŋíni tɛ̀ɛ dílônii pɔ a ŋele-ŋai tíi! 20Ka Ɣâla fɛli a gɛ́ɛ kásiai fé kɛ́ a sama-ɣele, kpaa máŋ a fii-tɔɔ-ɣele. 21Kpɛ́ni fêi, maa-tãi tí mɛni-kpɔ̂lu kɛ́tɛ a pâi kɛ̂i é tɛ́ɛ m̀ɛni-kpɔ̂lui kélee ḿâ a wɔ́lɔ kɛ́ é síɣe ŋ̀éniɛi kɔɔ pîlaŋ tãi ma é séri tãi ŋí mai. Mɛni-kpɔ̂lu fé pâi kɛ̂i ŋɔ́nɔ a gɛ́tɛ é tɛ́ɛ nyiŋi ma. 22Eêi kɛ̀ ŋele-ŋai tí su eêi wàla kpua, núu-kpune fêi ƃalo. Kɛ́lɛ, zu-ɣɛɛ-ƃelai mɛni ƃe ŋele-ŋai tí su a pâi kpuâi la. 23Mɛni ma núu da kélee à mò kâa, ǹyɛɛi, ‘Tɔɔ, Kôrai, ká ŋí!’ Kpaa, ‘Ǹyaa ká tí!’ Káfe laa la. 24Kpɛ́ni fêi, lɛ́ɛ-Kôrai-ƃela da Ɣâla-maa-wôya lono-kɛ-ƃela da pâi siɣêi dí tɔɔ, díkɛ ŋɛ́i-kɛ-maa kpaya-kpaya lɛ da mɛni kpaya-kpaya a gɛɛ, pɔ̂ri à kɛ̀ naa, dí díyee laa zu-ɣɛɛ-ƃelai dîa máŋ. 25Ka gáa, ŋa m̀ôi káa naa tuɛ.
26“Mɛni ma da mò kâa, ‘Ka gáa, gáa vɛ̃ɛ-kpâlaŋ su,’ Káfe lí naa. A kɛ̀ ŋɔnɔ da mò, ‘Ka gáa, gáa loŋpoi zu-pere ŋɔi su.’ Káfe laa la. 27Kpɛ́ni fêi, berei tí ŋ̀ele-kpâna ŋɔmãla-mãla a kûla la voloi ƃelai-pere ŋɔfóloi é séri voloi liî-perei, bere nɔ ƃe núu-kpune Ǹóŋ pá-pere a pâi kɛ̂i la.
28“Ƃɛ́i poma káa naai, ǹaa ƃe gɔ̃ɔ-ŋai da díŋaa tɛ̂i naa gîe ma.
Núu-kpune Ǹóŋ pá mɛni
(Mâki 13:24-27; Lûu 21:25-28)
29“Ǹyaŋ a maa félaa kpɔ́ ŋele-ŋai tí su-mɛni-kpɔ̂lui pôlu ma, voloi su a pâi kpínîi. Ŋ̀áloŋ fé pâi ŋɔnɔ fólôi. Bɛmɛlɛŋ-kao-ŋai da pâi kulâi ŋelei su dí too. Ŋ̀elei su-wala-wala-ŋai da pâi kpɛ̃lini. 30A kɛ̀ tí, Núu-kpune Ǹóŋ maa ŋɛi-kɛ-maai a pâi kulâi ŋelei su. Nuu -si kélee a pâi wɔ́lɔ̂i ŋ̀éniɛi ŋí su, ǹyaŋ da pâi Núu-kpune Ǹóŋ kâai gɛ pa ŋele-kɔlɔŋ kole-ŋai su a wala-wala-laa da fólo-laa kɛ́tɛ. 31Gɛ̀ ní, a pâi Ŋɔɣâla-taa-kela-ŋai tɛɛ̂i dí tóli ƃó a túru-woo su kɛ́tɛ. Da pâi ŋɔsu-ɣɛɛ-ƃelai ŋá tɛ̂i gîe ma dí kúla ǹɔii-mela náaŋ su, é síɣe ŋele-kɔlɔŋ m̀éla tɔnɔ ma é tóo gbélii ma.
Fîi-wuruii ŋɔsɛŋ lɛɛi
(Mâki 13:28-31; Lûu 21:29-33)
32“Ka ŋúrii da kɛ̂ ma fîi ŋɔsɛŋ-lɛɛi maa kɔ́ri. Tãi ŋoŋo à kɛ̀ la a dɔ́ɔ, ǹáa kɛ́ tɛ̀nîŋ, ka gɔ́lɔŋ a gɛɛ fólo-laa-ƃoɔ tãi a lɛɣɛ. 33Bere nɔ́ ƃe gáa la a káa, tãi ka mɛni-ŋai ŋí kélee kàa kɛ̂i lai, ka gɔ́lɔŋ a gɛɛ a nâa lɛɣɛ góraŋ lá. 34Ŋa tɔ̃yâ ƃoi káa, ŋ̀éniɛi ŋí su-ƃelai dífe pâi kpɛɛ̂i é lɛ́ɛ la zu m̀ɛni-ŋai ŋí kélee dí kɛ́. 35Ŋelei da ǹɔii da pâi kpɛɛ̂i, kɛ́lɛ, ŋáwooi fé pâi wɔ́lɔ kpɛɛ̂i.
Núu da fé ŋ̀ele-kûui kɔ́lɔŋ da maa aƃai
(Mâki 13:32-37; Lûu 17:26-30, 34-36)
36“Maa ɣele-kuui tí da aƃai núu da kélee fé gɔlɔŋ. Ŋ̀âla-taa-kela-ŋai kpîŋ dífe gɔlɔŋ. Kpaa máŋ Nòŋ-nuui, fɛ̂ɛ nɔ Nàŋ-nuui. 37Ǹyaŋ bere nɔ́ è kɛ̀ la a Nôa ŋɔɣele-ŋai, bere nɔ́ ƃe núu-kpune Ǹóŋ pa-pere a pâi kɛ̂i la. 38Kpɛ́ni fêi, yɛ̂ɛ berei nɔ́ è kɛ̀ la ŋele-ŋai tí nyii-ŋai kɛ̀ ǹyá-fɛɛi tuɛi. Ǹûai dí kɛ̀ dílaa miî, díkɛ díkpele, surɔ̂ŋ kɛ́ nɛnî kùla, kpaa máŋ nɛnî kɛ́ surɔ̂ŋ kùla, é lɛ́ɛ la zu Nôa é tɛ́ ǹyá ŋá-keleŋ su. 39Dífe kɛ́ ní a gɔ́lɔŋɔɔ é lɛ́ɛ la zu ǹyá-fɛɛi é pá é lí a díkelee. Bere nɔ́ ƃe núu-kpune Ǹóŋ pa-pere a pâi kɛ̂i la. 40Maa tãi ti su, sinâa feerɛ da pâi kɛ̂i kpâlaŋ ŋá, da pâi dɔnɔ siɣêi, dɔnɔ é lɛ́ɛ naa. 41Nɛnî feerɛ da kɛ̀ mɔlɔŋ siâi, da pâi dɔnɔ siɣêi, dɔnɔ é lɛ́ɛ naa. 42Mɛni ma, ka kámɛi káa, kpɛ́ni fêi, káfe ŋelei kɔlɔŋ Kúnuu-namui a pâi lai. 43Kɛ́lɛ, nyiŋi é lɛ́ɛ kákili ŋá a gɛɛ bɛ́rɛ-namui eêi kɛ̀ a aƃai kɔlɔŋɔɔ ŋuma-nuui a pâi lai, eêi ŋɔpɛ́rɛi mɛi káa. Vêi nɛ̀ɛ naa ŋuma-nuui é ŋ̀ólo 44Mɛni ma, kaa máŋ ka kákpîŋ kpɛtɛ, kpɛ́ni fêi, aƃai kákili fé mai, zu ƃe núu-kpune Ǹóŋ a pâi pâi la.
Ǹyée mu-nuu tenîŋ-ƃôɔi kpaa nyii vé tenîŋ ƃô-nii
(Lûu 12:41-48)
45“Gbɛ̂ɛ ŋaŋ ƃa ǹyée-mu-nuu sãa táreɛɛ̂i, nyii ŋɔnuu-namui è zèe ŋɔpɛ́rɛi mu-ƃelai mɛi a gɛɛ é díŋa kɔ́ŋ tãi mai? 46Lûwa káa ǹyée-mu-nuui tí ma, nyii ŋɔnuu-namui à pà, a pâi gáâi mɛnii ŋí kɛ̂i. 47Ŋa tɔ̃yâ ƃoi kâa, a gɛɛ a pâi zeêi gɔ̃liŋ kélee mɛi. 48Kɛ́lɛ, à kɛ̀ ǹyée-mu-nuu sɔŋ nyɔ́mɔɔi tí à mò ǹíi su, ǹyɛɛi, ‘Ŋánuu-namui a tãi támaa siɣêi,’ 49gɛ̀ nâa pɛ̀lɛ m̀arâa yée-mu-ƃelai lókwaa ma, gɛ ǹáa mii da nɔɔ-kpele-ƃelai díkɛ lɔɔ kpele, 50maa yee-mu-nuui tí ŋɔnuu-namui a pâi pâi a ŋele-kuui da aƃai nyii gili fé kɛ́ ni ma a pâi lai. 51A kɛ̀ tí ŋɔnuu-namui a pâi zu tée-teei. Gɛ̀ ní, ŋɔkɛ-ɣeniɛi kɛɛ̂i a pâi kɛ̂i a giri-ƃelai díkɛ-ɣeniɛi kɛ́ pere. Ǹaa ƃe a pâi kɛ̂i naa gɛ̀ wɔlɔ, gɛ́ ǹyíŋ-ŋa-mii.
Currently Selected:
:
Highlight
Copy
Compare
Share
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in