Ned, kudambad uskoba minei, tegeškandeba mugoižid tundmuztegoid: minun nimen vägel hö kükseškandeba pahoid hengid. Hö pagižeškandeba uzil kelil. Hö otaškandeba käzihe küid. I hot՚ hö joba sidä, mi voib rikta, ka se ei travi heid. Hö paneba käded läžujiden päle, i läžujad tervehtuba.»