Avaikaha hän teiden südäimen sil՚mäd, miše nägištaižit, miččehe nadejaha hän om teid kucnu, miččen suren da bohatan jäl՚gestusen hän andab jumalanuskojile, i mitte sur՚kulu om hänen vägi, kudamb radab meiš, uskojiš. I nece om-ki se sur՚ vägi, miččen hän om ozutanu Hristosas, konz eläbzoiti händast kollijoišpäi da ištuti ičeze oiktale kädele taivhiš, ülemba kaikid valdanpidäjid, pämehid, ižandoid da vägid i kaikuttušt nimed, mittušt johtutadas nügüdläižes dai tulijas mirus.