Minä pakičen teid, kal՚hed velled, ked elät tulijoiden kartte verhas mas: algat antkoi valdad hibjan himoile, kudambad toradaba hengenke. Elägat hüvin Jumalad tundmatomiden rahvahiden keskes, i hot՚ hö erašti lajiškandeba teid kuti pahantegijoid, no konz nägištaba teiden azjoid, ka zavodiba ülenzoitta Jumalad sil päiväl, konz hän tuleb sudimaha mirud.