YouVersion Logo
Search Icon

San Marcos 1

1
1-3Nupara­pe­naveana, puiti nuvaraha numetacahe eta máitare­sirahi ema Jesucristo, Machicha ema Viya, te títeca­pau­cha­havipa te vitaracu. Ichape­rinehi eta viúrica­ca­revahi puiti taicha eta mameta­si­ra­havihi eta táurina­quenehi máechaji­ri­ruvana ema Viya.
Ánaquia­pa­ripahi eta áñoana acane, ema Viya mametacapa ema víyarahaini profeta Isaías eta mapane­reruhi, eta mavane­si­rayare ema Machicha te juca apaquehe. Éma, tímitecahi ticatiu­ra­hi­yarehi. Éneri­chuvare matiari­hi­yareva ema apana achane máichuha­que­ne­yarehi ema Viya. Macame­ta­rai­ru­yarehi, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana, náinaji­si­ra­yarehi eta tamauri­queneana napane­reruana apaesa táuri eta najaca­pi­rayare ema Machicha ema Viya.
Ema Juan Tícachasiricarahi tépanavapa ticametarairu eta máechajiriruva ema Viya nayehe ena vámahicuruhana
(Mt 3.1-12; Lc 3.1-9, 15-17; Jn 1.19-28)
4Tiuri, te táequenepa eta juca, camuri­quenehi áñoana, tiúchucapa ema achane ticaijare Juan. Éma, máichuha­quenehi ema Viya eta macame­ta­rai­rui­rayare, máetupi­ri­ca­va­cayare ena achaneana. Tacahe, masuapahi eta matupa­rahahi. Tiyanapa vámahi­cu­ruhapa. Vaipa avasa­re­cu­ru­hainaini. Ticame­ta­rai­rupaipa nayehe ena macuti­queneana vámahi­cu­ruhana. Ánipa macahehi eta máimitu­re­sirahi:
—Ítsivacha eta epane­reruana. Éneuchava mayehe ema Viya, apaesa maperdo­nachahe eta epeca­turana. Te éneuchavapa, núti nícacha­si­ca­hénapa, apaesa etsecavaipa eta ejaca­pi­rayare ema Cristo —máichavacapa ema Juan.
5Tacahe, nárajapapa napaucha ena achaneana ticavasana eta te ichape avasare Jerusalén étapa eta apamuriana avasareana te táunavahi eta provincia Judea. Eta nametau­re­si­ravaipa ena achaneana, navarairaipa náinajica eta napeca­turana, ema Juan máicacha­si­ca­va­capaipa tayehe eta cajacure Jordán.
6Ema Juan, vanairucahi me Viya, profetahi éma. Eta macamui­ri­hairahi eta náitsameru tajiyaha eta náitatiquene ticaijare camello. Eta máitijuhe, vácapi jayumepi. Eta manica­sa­reanahi eta tsacara. Eta máitiverahi eta mápama. 7Ánivare macahe eta macame­ta­rai­ruirahi:
—Ávane­pai­pa­hisera mácani yátupiquene Cristo. Éma, tiápaju­pa­navahi nuyehe núti eta mapicau­cha­ca­révahi. Váiparinehi nácuti­sa­mimahi eta máitupa­ji­jia­si­ravahi. Váipari­ne­hivare nácaemu­ña­vaimahi macamu­su­ra­nuhini núti páuresami. 8Yátupi núti nícacha­si­cahehi te une, te éneuchavapa mayehe ema Viya. Émainapa, tícacha­si­ca­hé­na­varepa eti ecasi­ña­vanahi mayehe éma, tíjara­ca­hé­na­sarepa ema Espíritu Santo —macahepa ema Juan.
Eta macaicachasirahi ema Jesús
(Mt 3.13-17; Lc 3.21-22)
9Te jena sácheana eta mávihai­ra­richaha ema Juan te cajacure Jordán, títecapapa ema Jesús. Másihapahi te avasare Nazaret te tinapaica eta Galilea. Tásiha, ema Juan máicacha­sicapa ema Jesús. 10Te tamutupa, te tiúcupaicapa eta te une ema Jesús, tíjahú­chavapa máimaha téjiacahi eta anuma. Máimaha­varepa ema Espíritu Santo ticutipahi eta paluma. Máucupauchapa ema Jesús, mávahácapa éma. 11Tacahe, nasamapa eta mahu ema Viya tásiha­quenehi te anuma. Ani macahehi eta nasamirahi:
—Pítira nuchicha némuna­ruquene. Núrisa­murecha piyehe —macahepa.
Ema Váinaraji Satanás mavarahapa macaitsamaraji ema Jesús
(Mt 4.1-11; Lc 4.1-13)
12Tacahe, ema Espíritu Santo eta mávahá­sa­mu­re­chirahi, enurujipa máimitu­caipahi ema Jesús eta mayaniraya te mávapahi apaquehe. 13Eta mayerevahi ema Jesús cuarenta sácheana. Tásiha, ema Satanás macaitsa­ma­rajipa, mavaraha macaetema ema Jesús. Váhisera márata­hahini. Tatiari­hivare eta sárareana eta te mávihahi ema Jesús. Te tamutupa, ena ángeleana náechapa­ji­ricahi éma.
Ema Jesús tépanavapa ticametarairu
(Mt 4.12-17; Lc 4.14-15)
14Tacahe, te jena sácheana, nacara­tacapa ema Juan. Námapa te tiyerehi. Tacahe, tiyanapa tichavahi ema Jesús eta te provincia Galilea. Tépanavapa ticame­tarairu. Máichuha­vacapa ena achaneana náehica­yarhi ema Viya. 15Ánipa tacahehi eta mametarapi:
—Éneuchava mayehe ema Viya. Ítsivacha eta epane­reruana. Taicha puiti tíchuha­hénapa ema Viya. Tiánehipa eta sácheyare títeca­pau­cha­hénapa eyehe ema ticatiu­cha­heyare. Aquenu­cayare mavaneruhi ema Viya, éma téchaheyare. Ichape eta iúrica­ca­revaya te esuapa eta nímitu­rapiana —macahepa.
Ema Jesús máichuhavaca ena cuátroqueneana ténicarahiana, máimitureanayarehi
(Mt 4.18-22; Lc 5.1-11)
16Tacahe, eta mapaisi­rapahi ema Jesús te tachausi eta cáquiure Galilea, máimaha­vacapa ena apinana ajairana, ema émana ticaijarehi Simón Pedro émapa ema maparape Andrés. Eta náemata­nerepi ena nani, ténica­ra­hianahi. Náquijie­recahi eta nayutahe. 17Tacahe, ema Jesús máichavacapa éna:
—Yare, éhicanu. Núti níjara­caheya eta apana émata­ne­re­piyare. Éti ítuca­va­pa­racahi eta jímana; tacaheyare eta ítusi­ra­va­yareva ena achaneana, machane­ra­nayare ema Viya —máichavacapa.
18Enevanepa náinajicahi éna eta náenisirahi. Tiyananapa náehicapa ema Jesús.
19Ánaqui­pa­na­varepa máimaha­varepa ena apinana ticapa­ra­pe­ca­ca­navare ema Jacobo émapa ema Juan. Téjacanahi te napacure. Matiari­hi­hivare ema naiya Zebedeo. Náititi­ji­ricahi eta nayutaheana. 20Ema Jesús máichuha­varepa ena apinana. Tásiha, náehica­varepa. Najuni­jicapa ema naiya Zebedeo. Manasipa éma te pacure, macachanehi ena mamusurana.
Ema Jesús máimijunapa ema éreana tiávahácainihi ema achane
(Lc 4.31-37)
21Tacahe, títeca­panapa tayehe eta avasare ticaijare Capernaum. Eta juca sache sávaru­muhuhi, tiyanapa ema Jesús eta te naúruji­si­rareva ticaijarehi sinagoga. Máimitu­ca­vacapa ena tiúruji­ca­vanahi. 22Ichape náramihi ena achaneana eta máimitu­ra­pianahi táicha vahi nasama­sa­ré­nahini. Tétavi­cavahi eta máitusirahi mayuna­paicahi tamutu. Tétavi­cavahi eta tasuapa­ca­revahi eta máimitu­rapiana.
23Te nataracu ena náuruji­ru­vanahi, matiarihihi ema émana achane mávaháruhi ema éreana. Tipiara­recapa, ánipa macahe:
24—Núti nímativi. Pítira Sántoque­nevihi. Machicha­que­nevihi ema Viya. Pésami­ri­ca­ha­vipaini, piti Jesús Nazareno. Váhini picuesi­ru­ji­ca­havini. Pivara­hai­na­papuca pijara­re­ca­ha­viyare —macahepa ema achane.
25Tacahe, ema Jesús macajachapa ema éreana. Ánipa maicha:
—¡Pámatina! Piyana pijunijica ema maca achane —máichapa.
26Tacahe, ema achane tíjahú­chavapa tiáquipaicava, tiyaya­carepa. Tipiara­recapa muraca maicha ema éreana eta majuni­ji­si­ra­yarehi ema achane. 27Tásiha, náraminehi ichape ena natiari­hi­que­neanahi. Tiyase­re­ji­ri­ca­canapa, ánipa nacahe:
—¿Tájahasica tacayema eta juca? Ema maca Jesús, tétavicava eta máitupa­ji­jiá­si­ravahi, maratahahi máquijica ena éreanana. Tásiha, ichape eta napisirahi ema. Vahi nácapae­ma­chahini. Tamutupa arairu eta máimitu­ra­pianahi ema maca —nacahepa.
28Tacahe, nasamai­ri­ricapa namutu ena achaneana eta juca máichaque­neanahi ema Jesús. Énaripa ena ticava­sanahi te avasareana eta te táunavahi eta Galilea. ­
Ema Jesús macanaraca esu máimase ema Pedro
(Mt 8.14-15; Lc 4.38-39)
29Tacahe, te tiúchucanapa tayehe eta náuruji­si­rareva, tiyanapa ema Jesús te napena ema Pedro ema Andrés. Náehica­varepa ena apinana ema Jacobo émapa ema Juan. 30Sutiarihihi esu máimase ema Pedro. Sunasi­que­neipahi tívecahi, ticajumahi ésu eta muraca fiebre. Nametacapa ema Jesús eta sucaju­mairahi esu esena. 31Tásiha, mapauchapa. Macara­ta­vauchapa, macaeche­pucapa ésu. Táetavia­ca­va­neinehi eta fiebre. Tacahe, suéchapa­ji­ricapa ema Jesús, énapa ena máimitureana. ­
Camuriana ena macanararuanapahi ema Jesús
(Mt 8.16-17; Lc 4.40-41)
32Te jena cápere­hi­quénehi, te téricapa eta sache, ena achaneana námava­capaipa eta mayehe ema Jesús namutu ena nacaju­ma­queneana énapa ena návahá­ruanahi ena éreanana. 33Jéhesa­réinehi, namutu ena achaneana ticava­sanahi tayehe eta avasare tiúruji­ca­vanapa te tapaja eta peti. 34Camuriana ena macana­raruana tayehe eta apanapane jumareana. Mavera­navare ena váinarajiana máquiji­rua­napahi te náqueheana ena achaneana. Váhisera máisapahini náechaji­cahini ena éreanana, taicha náimatihi éna eta émairahi ema Cristo.
Tamutu avasareana te Galilea mapaica ema Jesús
(Lc 4.42-44)
35Tacahe, te tijara­rahipa, téchepu­ca­vanepa ena Jesús. Tiyanapa eta te mayuja­ra­sirare. 36Te téjamicapa ema Pedro, májinaripa ema Jesús. Tásiha, tiyananapa nacapa­yacapa éma eta te mayuja­ra­sirare eta te mávapahi apaquehe. 37Te náiteca­pauchapa, náichapa:
—Namutu ena achaneana titanu­ca­vianahi —náichapa.
38Tásiha, máichavacapa ema Jesús:
—¡Páureanasami! Nuvara­ha­pasera viyanayare tayehe eta apana avasareana apaesa nucame­tarairu taicha nutupa­ra­ca­si­vaichuhi níchuha­vacaya namutu ena achaneana náehica ema Viya —máichapa.
39Tacahe, ema Jesús tiyanapa tipaica tayehe eta avasareana te Galilea. Ticame­ta­rai­rupaipa eta te náuruji­si­ra­revana. Éneri­chuvare nayanau­chapaipa ena achaneana návahá­ruanahi ena éreanana, máquiji­ca­va­capaipa ena éreanana.
Ema Jesús macanaraca ema émana achane leproso
(Mt 8.1-4; Lc 5.12-16)
40Tacahe, te apanapa sache, títecapapa ema émana achane macaju­maquene eta lepra. Mapauchapa te mamirahu ema Jesús, máepuyu­mi­rauchapa. Tásiha, máichapa:
—Tata, nucasi­ñavahi eta piyehe, picana­ra­ca­nupaini —máichapa.
41Tacahe, ema Jesús tijimu­yainehi majapa­nuinehi. Manacapa eta mavahu. Máichapa:
—Nuvaraha nucana­racavi. Tájinapa píchiravaina puiti —máichapa.
42Enevanepa tinaraca. Vaipa leprósoi­nahíni. 43Tacahe, ema Jesús máevatacapa ema achane. Matupa­racapa ichape vahi macume­ta­jirica. Ánipa máicha:
44—Pímaha, piyana­ya­resera pímerecava nayehe ena tuparai­rucana, apaesa náimamacavi. Énainapa timeta­ji­ri­ca­nayare eta yátupirahi pinaraca, pipachihapa. Nacuijasera picume­ta­cavaca eta nútirahi nucana­racavi. Tásiha, piyana­yareva me Viya. Picama­va­hu­ya­repahi eta pihasu­lu­pa­ya­chi­rayare taicha eta macana­ra­si­ravihi —máichapa ema Jesús.
45Tacahe, tiyanapa ema achane. Timeta­ji­ri­ca­pai­pasera, mametacapa namutu ena achaneana eta máichava­que­nevahi. Eta tacahe, ema Jesús vaipa máimere­ca­vahini te avasareana taicha eneva­ne­yarehi náurujiaca ena achaneana tímara­hijiana. Tacarine tiyanahi tayehe eta nájinaricha achane­na­hichaini. Énasera ena achaneana tiyana­naichucha napauchahi. Tiásihana tayehe tamutu avasareana.

Currently Selected:

San Marcos 1: ign

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy