YouVersion Logo
Search Icon

San Lucas 24

24
Eta máechepusirahi ema Jesús te máecari
(Mt 28.1-10; Mr 16.1-8; Jn 20.1-10)
1Te apanapa sache, te tijara­ra­hi­chichapa eta lumíncu­quenehi, tiyananapa ena esenana tayehe eta máecari. Námapaipa eta perfumeana náicure­vanahi, nacacha­ne­va­capaipa ena apamuriana esenana. 2Te títeca­panapa tayehe eta ecari, náimaha­rinehi eta ticheyarame mari tajihainihi eta ecari, téquehe­pui­chavaipa. 3Tisiapanapa éna, náejiacainehi eta máquehe ema Viáquenu Jesús. Májina­ripahi. 4Tiárame­ca­na­rinehi eta náejiasirahi. Váipa náimatie­que­ne­hahini tájaha­hipuca eta máichara­ra­cavahi. Tásiha, tiárami­carepa náimahahi ena apinana ajairana titupi­hanahi te nachacaya. Tijanu­nu­ca­vacahi eta namuirihana. 5Eta nárame­sirahi éna, tétipai­mu­ri­hanapa. Énasera ena ajairana náimaha­que­neanahi náichapa:
6-7—Éti ímija­chai­papuca manasihi tépenahi ema Jesucristo, Manere­jiruhi ema Viya. Májinaripa, tichava­ripahi títareca. Échava­ri­chu­hipuca eta macaye­ma­que­neanahi te achane­richaha te manasi­que­ne­richaha te Galilea. Macahehi eta máechaji­ri­ruvahi eta nacara­ta­si­ra­yarehi ena ticatia­na­canahi éma, náetata­si­ra­ya­rehiva te crusu. Téchepu­ca­ya­re­hisera te mapana­que­nénapa sache —nacahepa ena ajairana.
8Tacahe éna, enuru­ji­rinehi náechavane eta máechaji­ri­ru­vanahi ema Jesús. 9-10Te tichavanapa te napena, nametacapa ena óncequeneana apóstoleana, énapa ena apamuriana nachamu­rianahi. Te nataracu ena esenana tímahanahi ena ángeleana, sutiari­hipahi esu María Magdalena, esu Juana, ésupa esu apanavare María, máenahi ema Jacobo. 11Énasera ena apóstoleana vahi nasuapahini, náimija­chaichucha náepiya­hi­raivahi namauri­shivahi ena esenana.
12Tiyana­va­ne­pasera ema Pedro tayehe eta ecari. Tijuna­pa­paipahi. Te títecapapa, máimahapa tacarinehi eta sávana. Mapane­re­que­ne­hainehi eta juca táichara­ra­cavahi. Tacahe, tichava­varepa.
Tímerecavapa ema Jesús nayehe ena apinana máimitureana te táchehu ticaijuhe eta avasarechicha Emaús
(Mr 16.12-13)
13Étarichu te jena sáchequenehi, tipaica­napahi te achene ena apinana máimitureana ema Jesús. Násihahi éna te Jerusalén nacaiju­he­yarehi eta avasa­rechicha Emaús. Once kilometro eta tayere­hivahi. 14Eta napaisi­rapahi nacasa­mu­re­paipahi eta nasamai­ri­riruhi. Téchaji­ri­ca­va­napaipa. 15Eta náechaji­si­hai­rapahi eta juca táichara­ra­ca­vanahi, tiárami­carepa macapa­ya­mu­rihapa ema Jesús, macacha­ne­va­capaipa. 16Énasera vahi náimatihini, taicha éma vahi máisapahini náimati. 17Tacahe, ema Jesús mayase­re­ca­vacapa:
—¿Tájahasica eta juca échaji­si­hapahi eta epaisi­rapahi? ¿Tájaha eta tímipa­ne­re­re­ca­hepahi? —máichavacapa.
18Ema émana ticaijarehi Cleofas majicapapa:
—Namutu ena achaneana náechahi eta juca táichara­ra­cavahi te Jerusalén puiti juca sácheanahi. ¿Picari­chu­hipuca píti vahi péchahini eta juca, eta piávihairahi te Jerusalén?
19Éma máichavarepa:
—¿Tájahasica eta téchacarehi?
Éna náichapa:
—Émara véchaji­si­hapahi eta máichava­que­névahi ema Jesús Nazareno, ema profeta máurique­nehini nayehe ena achaneana. Tamutuinihi tiuri eta máimitu­rapiana, tétávi­ca­va­hivare eta máitupa­ji­jia­si­ravahi taicha ema Viya, éma tíjaracahi tamutu. 20Énasera ena tuparai­rucana te viávasa, éna tíjara­re­canahi nayehe ena apava­sanana taicha navarahahi náimicapaca. Tásiha, náetatacapa te crusu. 21Víti ichapemuri eta vicasi­ña­vai­rainihi eta mayehe. Vicucha­pa­vainihi eta macatiu­chi­ra­ha­vi­yarehi vimutu viti israelítana. Tamapu­ru­ji­pasera puiti, taicha tépenapa éma. Puiti mapanaripa sache eta táetávi­si­ravahi eta juca. 22Icháque­nesera te yática­ra­hi­chichapa, ticara­me­ca­ha­vianapa ena esenana vichamu­rianahi eta nayati­ruirahi tiyanana tayehe eta máecari. 23Vaipa nachima­pahini eta máquehe. Májinaipahi. Te tichavanapa, timeta­ca­ha­vianaipa eta náimairahi ena apinana ángeleana. Nameta­ca­va­capaji eta machavi­raipahi títareca ema Jesús.
24Tásiha, tiyana­va­neanapa ena apamuriana vichamuriana tayehe eta ecari. Jéhesa­réinehi májinaipa ema Jesús, étarichuhi eta nacaye­ma­que­nea­napahi ena esenana —náichapa.
25-26Ema Jesús máichavacapa:
—Tétávi­cavapa tájinaira ácaicu­tia­ra­quenéna eti páureana. Váhiva­repuca ácaicu­tia­rahini eta náechaji­ri­ru­vanahi ena profetanaini tayehe eta tacahe­yarehi eta macata­ji­vai­ra­yarehi ema Cristo eta máepeni­ra­numaya, tásiha tichava­yarehi títareca. Váhiva­repuca ácaicu­tia­rahini eta tacahe­yarehi eta mápani­ra­yarehi tichava éma te mávasa anuma —máichavacapa.
27Tásiha, mameta­ca­va­ca­pasera tamutu eta táechaji­ri­ru­vanahi eta Sagrada Escritura, eta táechaji­si­hairahi éma. Tépanavapa tayehe eta májureanahi ema víyarahaini Moisés; étapa eta apamuriana nájureanahi ena profetanaini.
28Títeca­pa­nanecha tayehe eta avasa­rechicha nacaiju­he­que­nepahi. Mavarahapa ema Jesús majuni­ji­ca­va­ca­ya­rehini. 29Énasera nacumpi­rachapa máehica­va­cahini te napena. Náichapa:
—Pácaherine eta ani viyehe, taicha yátinapa eta jena —náichapa.
Tásiha, ema Jesús manasipa tisiapapa eta nayehe. 30Te tiúripa eta tinicacare, mavehapa eta pan, mahasu­lu­pa­yachapa ema Viya, mayuve­tucapa, máijara­ca­vacapa éna. 31Enéva­ne­rinehi náimati­vanepa éma. Émasera tíjahú­chavapa témitiacahi te namirahu. 32Téseni­ji­ri­ca­canapa éna. Tásiha, nacahepa:
—¿Tájaha tacayema eta vahi vímati­va­nehini ichaquene te achene te ticapa­ya­ca­havipa éma? Étapa eta vicacha­ne­rapahi, váhivare vímatia­ca­va­nehini, véjapu­sa­mu­re­cha­pai­pa­hinéni eta visami­ravahi eta máimitu­si­ra­ha­vipahi tayehe eta Sagrada Escritura —nacahepa.
33Tacahe, enévanepa téqueque­ca­vanahi tichavana te Jerusalén. Te títeca­panapa, tisiapanapa tayehe eta návihahi ena óncequeneana apóstoleana énapa ena apamuriana nachamuriana. 34Ánaqui ticame­ta­ca­sia­na­ri­pavare éna. Nacahe­varepa ena apóstoleana:
—Yátupi eta máechepu­siraipa ema Viáquenu. Máimaharipa ema Pedro —nacahepa.
35Ena apinana najica­pa­varepa:
—Éneri­chuvare víti vímahai­pavare éma, te achene eta vipaisi­rapahi. Váhisera vímati­va­nehini. Tapaenumava te mayuve­tucapa eta pan, vímatipa éma —náichapa.
Tiápechavavare tímerecava ema Jesús nayehe ena máimitureana
(Mt 28.16-20; Mr 16.14-18; Jn 20.19-23)
36Tacahe, téchaji­ri­ca­va­na­richaha éna, tíjahú­cha­va­varepa tímerecava ema Jesús te namuri. Máechaji­ca­vacapa, ánipa macahe:
—Íchara­racava, nuchicha­naveana.
37Énasera tipica­na­richucha, náimija­chaichucha cunarehi éma. 38Émasera ema Jesús máichavacapa:
—Vahi ecupicanu. Étumecha eta esamureana. 39Ímaha eta juca nuvahuana étapa eta nívapeana. Émama­hacanu apaesa écha eta nútique­nérahi. Eta cunare, tájina táechena, tájinavare táperaina. Vahi tácutihini eta nucaque­herahi núti —máichavacapa.
40Tacahe, eta máichira­vacahi, ticaja­ru­vau­chavaipa eta mavahuana, étapa eta máivapeana. 41Vuíchahasera nasuapahini éna, tiúrisa­mu­rea­na­ri­pa­hinéni eta náimairahi, tacacha­ne­hisera eta napisirahi. Eta tacahe, máichavarepa:
—¿Jararihi nunica?
42Éna náijaracapa eta nájimaru jima, étasipa vasu eta mápama. 43Majaca­pa­vacapa éma, tinicapa te namirahu éna. 44Tásiha, máechaji­ri­ca­vacapa:
—Eta juca níchava­que­nevahi, étara eta numeta­ruhehi cape juca nucacha­ne­ji­ri­ca­héi­chahahi. Eta tacahe­yarehi eta táitauchi­ra­va­yarehi eta májucha­que­neanahi ema víyarahaini Moisés núti táechaji­si­ha­quenehi. Étapa eta nájucha­que­nea­na­hivare ena profetanaini, étapa eta Salmo.
45Máemecha­va­caipahi eta táechaji­ri­ruvana eta Sagrada Escritura. 46Tásiha, máichavarepa:
—Étara eta juca tacaju­que­neanahi eta népeni­ra­yarehi nuti Cristo. Néchepu­ca­ya­re­hisera tayehe eta nécari te mapana­quenepa sache. 47Étaya­réi­chu­hivare iámapi­cayare eta níjare eta ímitu­re­siraya ena achaneana ticava­sanahi te tamutu avasareana. Étaripa te juca Jerusalén, emeta­ca­va­cayare ena achaneana eta náeneuchi­ravaina apaesa macaepaha ema Viya eta napeca­turana. 48Éti, nutupa­ra­ruheya eta ímitu­re­siraya eta júcana. 49Enasi­ya­re­cha­hasera ani te juca Jerusalén. Tiámainucava te máiteca­pau­cha­he­vacapa ema Espíritu Santo nuvane­ruyare, máijara­ru­nu­yarehi ema Tata. Éma, tíjara­ca­heyare eta ítupa­ji­jia­si­ra­va­nayare —máichapa.
Eta mayapirahi ema Jesús te anuma
(Mr 16.19-20)
50Te títapi­ricapa eta máimitu­si­ra­vacahi, mámamu­rihapa te tachachacu eta avasare Jerusalén, te tachacayahi eta avasa­rechicha Betania. Macanu­quechapa eta mavahuana, mayuja­rau­cha­vacapa éna. 51Te títapi­ricapa eta mayuja­rau­chi­ra­vacahi, timutse­ra­ha­vapaipa ticanu­que­cha­vapaipa eta mayapirahi te anuma. 52Eta náimairahi éna eta macanu­que­chi­ra­va­paipahi, tépuyu­mu­ri­hanapa eta naneca­pa­ra­re­sirahi eta mayanirahi. Tásiha, tichavanapa tayehe eta Jerusalén. Tiúrisa­mu­rea­napaipa. 53Tájina vahi náejiaca­vahini tayehe eta Templo. Tiyuja­rau­cha­va­na­pa­racahi eta nacuna­chirahi ema Viya.
Tamutupa eta juca numeta­si­ravihi ­ puiti.

Currently Selected:

San Lucas 24: ign

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy