Apostoloin ruavot 24
24
Puavilua viäritetäh Feliksan ies
1Viijen päivän mendyy Kesarieh tuli ylimäine pappi Ananii yhtes erähien rahvahan vahnimienke da zakonantiedäjän Tertullanke. Hyö sanottih muaherru Feliksale, gu tahtotah viärittiä Puavilua. 2Sit kučuttih Puavilua, i Tertullu rubei viärittämäh händy. Häi sanoi: «Sinun vuoh, korgiesti počitoittu Feliks, myö jo kodvan elimmö rauhas, i sinun huolil tämän rahvahan elaigu koheni äijäl. 3Tämän myö sanommo kiittäjen sinuu kaikes, ainos i kaikkiel. 4No gu ei hätkie vaivata sinuu, tahton vai, gu olizit moine hyvä da kuundelizit meidy kodvazen. 5Myö näimmö: tämä mies on ku jumalanrubi. Häi kaikkiel, joga puolel muailmua, nostattau hälyy jevreilöin keskes. Häi on nazariettalazien joukon vahnin, 6i opii kai paganoittua jumalankoin, no myö otimmo händy kiini. [Tahtoimmo suudie händy meijän Zakonua myö, 7no piällikkö Lisii tuli sih da vägeh otti händy meijän käzis, vedi händy iäres 8da hänen viärittäjile käski tulla sinun edeh.] Kyzeltyy voit iče tiijustua hänel, mis myö händy viäritämmö.» 9Jevreitgi yhtyttih viärittämäh Puavilua da sanottih, kai oli juuri muga.
Puavil puolistau iččie
10Muaherru Feliks andoi Puavilale paginvuoron, i se rubei pagizemah: «Tiijän, sinä jo äijän vuottu olet tämän rahvahan sud՚d՚annu, sikse suremattah puolistan iččie sinun ies. 11Ei mennyh enämbiä kahtutostu päiviä sit aijas, ku tulin Jerusalimah molimahes – tämän voit iče tiijustua. 12Nämä miehet ei nähty minuu nikenenke kiistämäs, eigo nostattamas hälyy ni jumalankois, ni sinagougis, ni linnas. 13Hyö ei voija tovendua ni sidä, mis nygöi minuu viäritetäh. 14No sen sanon sinule: minä novvan sidä Dorogua#24:14 Dorogu oli hristianskoin kirikön enzimäine nimi., kudamua hyö sanotah sektakse, i nenga sluužin tuattoloin Jumalale da uskon kaikkeh sih, midä on kirjutettu Zakonas da Jumalan iänenkandajien kniigois. 15Juuri muga kui nämä täs, minägi nad՚eičemmos Jumalah, gu Häi nostattau kuollielois kui oigiet, mugai viärät. 16Sikse minä panen kai väit, gu minun hengi olis ainos puhtas Jumalan da rahvahan ies.
17Vuozien peräs tulin nygöi Jerusalimah tuomah omale rahvahale d՚enguabuu da vedämäh Jumalale žertvoi. 18Juuri nämis dielolois minuu nähtih jumalankois, olin puhtastunnuh, sie ei olluh rahvastu, eigo hälyy. 19No sie oldih erähät jevreit Aaziespäi; heil pidäs ičelleh olla täs sinun ies minuu viärittämäs, gu heil ollou midä minuu vastah. 20Libo sanottahes nämä täs, midä viärytty hyö nähtih minus, konzu seizoin N՚evvokunnan ies. 21Vai pannahgo minule viäryökse tämä yksi virkeh, kudaman minä kirgain heijän ies seizojes: ‘Kuolluzien nouzendan täh minä tänäpäi olen teijän suudittavannu’?»
22Feliks, kudai hyvin tiezi tämän Dorogan, jätti tämän dielon kačondan myöhembäh aigah. Häi sanoi: «Konzu piällikkö Lisii tulou, sit piätän teijän dielon.» 23Häi käski suanpiälliköle pidiä Puavilua tyrmäs, no andua hänele enämbi valdua da ei kieldiä uskovellii pidämäs hänes huoldu.
Puavil tyrmäs
24Erähän päivän mendyy Feliks tuli sinne oman akan Drusillanke, kudai oli jevreilöin roduu. Häi käski tuvva Puavilua da kuundeli, midä se saneli uskoh näh Iisussah Hristossah. 25No konzu Puavil rubei pagizemah tozioigies elaijas, oman ičen käzispidämizes da tulies suvvos, Feliks pöllästyi da sanoi: «Mene nygöi. Työnnän sinuu kuččumah, konzu minul roih aigua.» 26A iče vie nad՚eiččih, eigo Puavil andas hänele d՚engua, sikse puaksuh kučui Puavilua iččeh luo da pagizi hänenke.
27Kahten vuvven peräs Feliksan sijale tuli Portsii Festu, i ku Feliks tahtoi ugodie jevreilöile, häi jätti Puavilan tyrmäh.
Currently Selected:
Apostoloin ruavot 24: LIVVI
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
(c) Biblienkiännändyinstituuttu, Helsinki 2003
Apostoloin ruavot 24
24
Puavilua viäritetäh Feliksan ies
1Viijen päivän mendyy Kesarieh tuli ylimäine pappi Ananii yhtes erähien rahvahan vahnimienke da zakonantiedäjän Tertullanke. Hyö sanottih muaherru Feliksale, gu tahtotah viärittiä Puavilua. 2Sit kučuttih Puavilua, i Tertullu rubei viärittämäh händy. Häi sanoi: «Sinun vuoh, korgiesti počitoittu Feliks, myö jo kodvan elimmö rauhas, i sinun huolil tämän rahvahan elaigu koheni äijäl. 3Tämän myö sanommo kiittäjen sinuu kaikes, ainos i kaikkiel. 4No gu ei hätkie vaivata sinuu, tahton vai, gu olizit moine hyvä da kuundelizit meidy kodvazen. 5Myö näimmö: tämä mies on ku jumalanrubi. Häi kaikkiel, joga puolel muailmua, nostattau hälyy jevreilöin keskes. Häi on nazariettalazien joukon vahnin, 6i opii kai paganoittua jumalankoin, no myö otimmo händy kiini. [Tahtoimmo suudie händy meijän Zakonua myö, 7no piällikkö Lisii tuli sih da vägeh otti händy meijän käzis, vedi händy iäres 8da hänen viärittäjile käski tulla sinun edeh.] Kyzeltyy voit iče tiijustua hänel, mis myö händy viäritämmö.» 9Jevreitgi yhtyttih viärittämäh Puavilua da sanottih, kai oli juuri muga.
Puavil puolistau iččie
10Muaherru Feliks andoi Puavilale paginvuoron, i se rubei pagizemah: «Tiijän, sinä jo äijän vuottu olet tämän rahvahan sud՚d՚annu, sikse suremattah puolistan iččie sinun ies. 11Ei mennyh enämbiä kahtutostu päiviä sit aijas, ku tulin Jerusalimah molimahes – tämän voit iče tiijustua. 12Nämä miehet ei nähty minuu nikenenke kiistämäs, eigo nostattamas hälyy ni jumalankois, ni sinagougis, ni linnas. 13Hyö ei voija tovendua ni sidä, mis nygöi minuu viäritetäh. 14No sen sanon sinule: minä novvan sidä Dorogua#24:14 Dorogu oli hristianskoin kirikön enzimäine nimi., kudamua hyö sanotah sektakse, i nenga sluužin tuattoloin Jumalale da uskon kaikkeh sih, midä on kirjutettu Zakonas da Jumalan iänenkandajien kniigois. 15Juuri muga kui nämä täs, minägi nad՚eičemmos Jumalah, gu Häi nostattau kuollielois kui oigiet, mugai viärät. 16Sikse minä panen kai väit, gu minun hengi olis ainos puhtas Jumalan da rahvahan ies.
17Vuozien peräs tulin nygöi Jerusalimah tuomah omale rahvahale d՚enguabuu da vedämäh Jumalale žertvoi. 18Juuri nämis dielolois minuu nähtih jumalankois, olin puhtastunnuh, sie ei olluh rahvastu, eigo hälyy. 19No sie oldih erähät jevreit Aaziespäi; heil pidäs ičelleh olla täs sinun ies minuu viärittämäs, gu heil ollou midä minuu vastah. 20Libo sanottahes nämä täs, midä viärytty hyö nähtih minus, konzu seizoin N՚evvokunnan ies. 21Vai pannahgo minule viäryökse tämä yksi virkeh, kudaman minä kirgain heijän ies seizojes: ‘Kuolluzien nouzendan täh minä tänäpäi olen teijän suudittavannu’?»
22Feliks, kudai hyvin tiezi tämän Dorogan, jätti tämän dielon kačondan myöhembäh aigah. Häi sanoi: «Konzu piällikkö Lisii tulou, sit piätän teijän dielon.» 23Häi käski suanpiälliköle pidiä Puavilua tyrmäs, no andua hänele enämbi valdua da ei kieldiä uskovellii pidämäs hänes huoldu.
Puavil tyrmäs
24Erähän päivän mendyy Feliks tuli sinne oman akan Drusillanke, kudai oli jevreilöin roduu. Häi käski tuvva Puavilua da kuundeli, midä se saneli uskoh näh Iisussah Hristossah. 25No konzu Puavil rubei pagizemah tozioigies elaijas, oman ičen käzispidämizes da tulies suvvos, Feliks pöllästyi da sanoi: «Mene nygöi. Työnnän sinuu kuččumah, konzu minul roih aigua.» 26A iče vie nad՚eiččih, eigo Puavil andas hänele d՚engua, sikse puaksuh kučui Puavilua iččeh luo da pagizi hänenke.
27Kahten vuvven peräs Feliksan sijale tuli Portsii Festu, i ku Feliks tahtoi ugodie jevreilöile, häi jätti Puavilan tyrmäh.
Currently Selected:
:
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
(c) Biblienkiännändyinstituuttu, Helsinki 2003