Apostoloin ruavot 16
16
Timofei yhtyy Puavilanke
1Puavil tuli Derbeh da sit Listrah. Listras eli Timofei-nimelline opastui. Timofein muamo oli Iisussah uskoi jevrei, a tuattah oli gretsieläine. 2Uskovellet Listras da Ikonies paistih Timofeis hyviä. 3Puavil tahtoi ottua händy iččehke matkah, sendäh ymbärileikkai händy. Sen häi luadii niilöis kohtis eläjien jevreilöin täh, ku kaikin tiettih, Timofein tuatto on gretsieläine. 4Konzu Puavil da Timofei käveltih linnas da linnah, hyö saneltih uskojile, mih mieleh tuldih Jerusalimas apostolat da uskojien kanzukunnan vahnimat, i käskiettih noudua niilöi mielii. 5I uskojien kanzukunnat lujettih uskos, päivy päiviä niilöih liženi rahvastu.
Puavilale ozuttahes unis Makedonien mies
6Hyö astuttih Friigies da Galaties poikki sendäh, ku Pyhä Hengi kieldi heidy sanelemas Jumalan sanua Aazies. 7Konzu tuldih Misien kohtale, opittih lähtie Vifinieh, vai Iisusan Hengi ei andanuh sidä ruadua. 8Sendäh hyö astuttih Misies poikki i tuldih Troadah.
9Yöl Puavilale oli nägy: hänele jiäviihes makedonielaine mies, kudai pokoroiččihes: «Tule meres poikki Makedonieh da avvuta meile.» 10Jälles tädä Puavilan nägyy myö kerras kerävyimmö matkah Makedonieh, ku ellendimmö: Jumal kuččuu meidy sanelemah heile jevangeliedu.
Lidijan ristindy Filippas
11Sit Troadaspäi myö lähtimmö da menimmö vetty myö kohti Samofrakieh, i siepäi tossupiänny Neapol՚ah. 12Neapol՚aspäi piäzimmö Filippah, riimalazien siirdokundah. Filippa oli Makedonien sen čupun piälinnu. Sinne jäimmö päiväkse toizekse.
13Suovattan myö lähtimmö da menimmö linnan veriän ulgopuolele joven rannale, kus smietiimmö oli molindukohtu. Myö istuimmokseh da rubeimmo pagizemah sinne kerävynnyzien naizienke. 14Oli meidy kuundelemas i yksi Lidija-nimelline jumalanvaruaju naine Tiatiraspäi, kumakan myöjy. Taivahalline Ižändy avai hänen sydämen, ku häi ottas iččeh Puavilan sanat. 15Konzu Lidija dai hänen pereh oli ristitty, häi kučui meidy: «Gu pidänettö minuu Ižändän uskojannu, läkkiä minun kodih da olgua minun luo.» Muga häi puašitti meidy.
Puavilua da Siilua pannah tyrmäh
16Kerran, konzu olimmo menemäs molindukohtah, meile tuli vastah käskylästyttö, kudamas oli ennustaihengi. Ennustandal tyttö sai äijän eluo omile ižändile. 17Häi astui Puavilale da meile jälles da kirgui: «Nämä rahvas ollah Ylimäzen Jumalan käskyläzet! Hyö sanellah teile, kui ristikanzu voibi piästä Jumalan uskoh.» 18Muga häi ruadoi äijän päiviä. A Puavil enämbi ei voinnuh tirpua, kiännäldih tyttöhpäi da sanoi sille ennustaihengele: «Iisusan Hristosan nimes minä käsken sinule: lähte iäre hänespäi!» Ennustaihengi hedi lähti tytöspäi iäre.
19Konzu tytön ižändät ellendettih, ku heil kadoi elontulendukohtu, hyö tavattih Puavilua da Siilua da ribaitettih linnan keskipihale valdumiehien luo. 20Konzu pandih heidy linnanherroin edeh, hyö sanottih: «Nämä miehet ei anneta rauhuttu linnale. Hyö ollah jevreit 21i opastetah rahvahii eländytaboih, kudamih meile ei suas opastuo da kudamii ei suas noudua, ku myö olemmo riimalazet.» 22Rahvasgi nostih heidy vastah. Piämiehet käskiettih kiškuo Puavilal da Siilal sovat piäl da lyvvä heidy keppilöil. 23Heidy äijäl lyödih da lykättih tyrmäh. Vardoiččii sai käskyn tarkah vardoija heidy. 24Tämän käskyn suaduu häi vedi heidy perimäzeh pimieh kammarih da pani heijän jallat jalgupuuloih.
25Puolen yön aigua Puavil da Siilu molittihes da malittuvirzilöil ylendettih Jumalua. Toizet kiiniolijat kuunneltih heidy. 26Ei ehtitty nimidä, gu mua rubei särizemäh muga äijäl, ga tyrmän aluskivet liikuttih. Kai tyrmän ukset šliehkahtettihes avvoi, i kaikkien čiepit pakuttih. 27Vardoiččii havačui. Konzu häi nägi tyrmän ukset kahtalleh, häi smietii, tyrmäsolijat pajettih. Sit häi vieldi miekan i tahtoi tappua iččie. 28No Puavil kirgai: «Älä luaji nimidä ičelles, myö kaikin olemmo täs!»
29Vardoiččii käski tuvva tulen, sit kiirehel juoksi tyrmän sydämeh da säristen painui Puavilan da Siilan edeh. 30Häi vedi heidy pihale da kyzyi: «Herrat, midä minul ruadua, ku piäzizin oigiekse?» 31Hyö vastattih: «Usko Ižändäh Iisussah, sit piäzet sinä dai sinun pereh.» 32Puavil da Siilu ruvettih sanelemah vardoiččijale da kogo hänen taloile Jumalan sanua. 33Sil yön čuasul vardoiččii otti heidy da pezi kibiet. Händy da kaikkie perehty ristittih ihan kerras. 34Sit häi toi heidy omah kodih, syötti heidy da oli hyväs mieles, ku yhtes kogo perehenke rubei uskomah Jumalah.
35Päivän tulduu piämiehet työttih käskyläzii vardoiččijan luo sanomah: «Piästä net miehet välläle.» 36Vardoiččii sanoi Puavilale: «Piämiehet työttih käsky ku piästiä teidy välläle. Voitto lähtie. Mengiä rauhas.» 37No Puavil sanoi käskyläzile: «Hyö suudimattah perrettih rahvahan ies meidy, Riiman ristikanzoi, da lykättih tyrmäh, a nygöi peitoči työttäs iäre. Ei, tuldahes iče ottamah meidy tiäpäi.» 38Käskyläzet viettih Puavilan vastavus piämiehile. Konzu net tiijustettih, miehet ollah Riiman ristikanzat, hyö äijäl pöllästyttih. 39Sit hyö tuldih tyrmäh, pakittih prosken՚n՚ua heil, tuodih pihale da pokoroittihes, ku hyö lähtiettäs iäre linnaspäi.
40Tyrmäs piästyy Puavil da Siilu mendih Lidijan kodih. Sie vastavuttih uskovellienke, kehitettih heidy pyzymäh lujannu da lähtiettih iäre.
Currently Selected:
Apostoloin ruavot 16: LIVVI
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
(c) Biblienkiännändyinstituuttu, Helsinki 2003
Apostoloin ruavot 16
16
Timofei yhtyy Puavilanke
1Puavil tuli Derbeh da sit Listrah. Listras eli Timofei-nimelline opastui. Timofein muamo oli Iisussah uskoi jevrei, a tuattah oli gretsieläine. 2Uskovellet Listras da Ikonies paistih Timofeis hyviä. 3Puavil tahtoi ottua händy iččehke matkah, sendäh ymbärileikkai händy. Sen häi luadii niilöis kohtis eläjien jevreilöin täh, ku kaikin tiettih, Timofein tuatto on gretsieläine. 4Konzu Puavil da Timofei käveltih linnas da linnah, hyö saneltih uskojile, mih mieleh tuldih Jerusalimas apostolat da uskojien kanzukunnan vahnimat, i käskiettih noudua niilöi mielii. 5I uskojien kanzukunnat lujettih uskos, päivy päiviä niilöih liženi rahvastu.
Puavilale ozuttahes unis Makedonien mies
6Hyö astuttih Friigies da Galaties poikki sendäh, ku Pyhä Hengi kieldi heidy sanelemas Jumalan sanua Aazies. 7Konzu tuldih Misien kohtale, opittih lähtie Vifinieh, vai Iisusan Hengi ei andanuh sidä ruadua. 8Sendäh hyö astuttih Misies poikki i tuldih Troadah.
9Yöl Puavilale oli nägy: hänele jiäviihes makedonielaine mies, kudai pokoroiččihes: «Tule meres poikki Makedonieh da avvuta meile.» 10Jälles tädä Puavilan nägyy myö kerras kerävyimmö matkah Makedonieh, ku ellendimmö: Jumal kuččuu meidy sanelemah heile jevangeliedu.
Lidijan ristindy Filippas
11Sit Troadaspäi myö lähtimmö da menimmö vetty myö kohti Samofrakieh, i siepäi tossupiänny Neapol՚ah. 12Neapol՚aspäi piäzimmö Filippah, riimalazien siirdokundah. Filippa oli Makedonien sen čupun piälinnu. Sinne jäimmö päiväkse toizekse.
13Suovattan myö lähtimmö da menimmö linnan veriän ulgopuolele joven rannale, kus smietiimmö oli molindukohtu. Myö istuimmokseh da rubeimmo pagizemah sinne kerävynnyzien naizienke. 14Oli meidy kuundelemas i yksi Lidija-nimelline jumalanvaruaju naine Tiatiraspäi, kumakan myöjy. Taivahalline Ižändy avai hänen sydämen, ku häi ottas iččeh Puavilan sanat. 15Konzu Lidija dai hänen pereh oli ristitty, häi kučui meidy: «Gu pidänettö minuu Ižändän uskojannu, läkkiä minun kodih da olgua minun luo.» Muga häi puašitti meidy.
Puavilua da Siilua pannah tyrmäh
16Kerran, konzu olimmo menemäs molindukohtah, meile tuli vastah käskylästyttö, kudamas oli ennustaihengi. Ennustandal tyttö sai äijän eluo omile ižändile. 17Häi astui Puavilale da meile jälles da kirgui: «Nämä rahvas ollah Ylimäzen Jumalan käskyläzet! Hyö sanellah teile, kui ristikanzu voibi piästä Jumalan uskoh.» 18Muga häi ruadoi äijän päiviä. A Puavil enämbi ei voinnuh tirpua, kiännäldih tyttöhpäi da sanoi sille ennustaihengele: «Iisusan Hristosan nimes minä käsken sinule: lähte iäre hänespäi!» Ennustaihengi hedi lähti tytöspäi iäre.
19Konzu tytön ižändät ellendettih, ku heil kadoi elontulendukohtu, hyö tavattih Puavilua da Siilua da ribaitettih linnan keskipihale valdumiehien luo. 20Konzu pandih heidy linnanherroin edeh, hyö sanottih: «Nämä miehet ei anneta rauhuttu linnale. Hyö ollah jevreit 21i opastetah rahvahii eländytaboih, kudamih meile ei suas opastuo da kudamii ei suas noudua, ku myö olemmo riimalazet.» 22Rahvasgi nostih heidy vastah. Piämiehet käskiettih kiškuo Puavilal da Siilal sovat piäl da lyvvä heidy keppilöil. 23Heidy äijäl lyödih da lykättih tyrmäh. Vardoiččii sai käskyn tarkah vardoija heidy. 24Tämän käskyn suaduu häi vedi heidy perimäzeh pimieh kammarih da pani heijän jallat jalgupuuloih.
25Puolen yön aigua Puavil da Siilu molittihes da malittuvirzilöil ylendettih Jumalua. Toizet kiiniolijat kuunneltih heidy. 26Ei ehtitty nimidä, gu mua rubei särizemäh muga äijäl, ga tyrmän aluskivet liikuttih. Kai tyrmän ukset šliehkahtettihes avvoi, i kaikkien čiepit pakuttih. 27Vardoiččii havačui. Konzu häi nägi tyrmän ukset kahtalleh, häi smietii, tyrmäsolijat pajettih. Sit häi vieldi miekan i tahtoi tappua iččie. 28No Puavil kirgai: «Älä luaji nimidä ičelles, myö kaikin olemmo täs!»
29Vardoiččii käski tuvva tulen, sit kiirehel juoksi tyrmän sydämeh da säristen painui Puavilan da Siilan edeh. 30Häi vedi heidy pihale da kyzyi: «Herrat, midä minul ruadua, ku piäzizin oigiekse?» 31Hyö vastattih: «Usko Ižändäh Iisussah, sit piäzet sinä dai sinun pereh.» 32Puavil da Siilu ruvettih sanelemah vardoiččijale da kogo hänen taloile Jumalan sanua. 33Sil yön čuasul vardoiččii otti heidy da pezi kibiet. Händy da kaikkie perehty ristittih ihan kerras. 34Sit häi toi heidy omah kodih, syötti heidy da oli hyväs mieles, ku yhtes kogo perehenke rubei uskomah Jumalah.
35Päivän tulduu piämiehet työttih käskyläzii vardoiččijan luo sanomah: «Piästä net miehet välläle.» 36Vardoiččii sanoi Puavilale: «Piämiehet työttih käsky ku piästiä teidy välläle. Voitto lähtie. Mengiä rauhas.» 37No Puavil sanoi käskyläzile: «Hyö suudimattah perrettih rahvahan ies meidy, Riiman ristikanzoi, da lykättih tyrmäh, a nygöi peitoči työttäs iäre. Ei, tuldahes iče ottamah meidy tiäpäi.» 38Käskyläzet viettih Puavilan vastavus piämiehile. Konzu net tiijustettih, miehet ollah Riiman ristikanzat, hyö äijäl pöllästyttih. 39Sit hyö tuldih tyrmäh, pakittih prosken՚n՚ua heil, tuodih pihale da pokoroittihes, ku hyö lähtiettäs iäre linnaspäi.
40Tyrmäs piästyy Puavil da Siilu mendih Lidijan kodih. Sie vastavuttih uskovellienke, kehitettih heidy pyzymäh lujannu da lähtiettih iäre.
Currently Selected:
:
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
(c) Biblienkiännändyinstituuttu, Helsinki 2003