Iivanan enzimäine kirjaine 3
3
1Kačokkua, kui äijäl Tuatto meidy suvaiččou: meidy sanotah Jumalan lapsikse, i net myö olemmogi. Sen periä muailmu ei tunne meidy, eihäi ni Händy se tunne. 2Armahat minun, nygöi myö olemmo Jumalan lapset, no vie ei jiävinyhes se, midä meis roihes. Myö tiijämmö sen: konzu Häi jiävihes, myö roimmokseh Hänen jyttymikse. Myö, näit, suammo nähtä Händy moizennu, mittuine Häi on. 3Jogahine, ken tälleh nad՚eičeh Häneh, puhtastau iččie, muga kui Häi on puhtas da pyhä.
4Jogahine, ken luadiu riähkiä, menöy Jumalan Zakonua vastah, sikse gu riähky on menendy Jumalan Zakonua vastah. 5No työ tiijättö: Hristos jiäviihes, gu ottua meispäi iäre riähkät. Hänes ei ole riähkiä. 6Niken, ken pyzyy Hänes, ei luaji riähkiä. Niken, ken luadiu riähkiä, ei nähnyh eigo tiijä Händy. 7Lapsuot, älgiä annakkua nikelle vediä teidy yöksyksih. Ken eläy oigiel, on oigei, muga kui Hristos on oigei. 8Ken luadiu riähkiä, on pahalazespäi, sikse gu sattan alguudah myö luadiu riähkiä. Jumalan Poigu tuli muailmah juuri sikse, gu hävittiä sattanan ruavot. 9Ni yksi Jumalaspäi rodinuhes ei luaji riähkiä, gu Jumalan siemen pyzyy hänes. Häi ei voi luadie riähkiä, gu on rodinuhes Jumalaspäi. 10Täs nägyy, ket ollah Jumalan, a ket ollah pahalazen lapset: ken ei elä oigieh, se ei ole Jumalaspäi, eigo se, kudai ei suvaiče vellie.
Suvaikkua toine tostu
11Tämä on se viesti, kudaman työ alguudah myö kuulitto: meil pidäy suvaija toine tostu. 12Meil ei pie olla moizennu gu Kain, pahalazen lapsi, kudai tapoi oman vellen. A mindäh tapoi? Sendäh gu hänen omat ruavot oldih pahat, a vellen ruavot – oigiet. 13Älgiä kummeksikkua, vellet, gu muailmu vihuau teidy. 14Myö tiijämmö, myö siirryimmö kuolendas elaigah, sendäh gu suvaičemmo vellii. Ken ei suvaiče, se pyzyy kuolendan vallas. 15Jogahine, ken vihuau vellie, on tappai, i työ tiijättö, ni yhtel tappajal ei ole ilmanigästy elaigua, kudai pyzys hänes.
16Sit myö tiijustimmo, mi on suvaičus, gu Hristos andoi oman hengen meis tuači. Meilgi pidäy panna hengi vellis tuači. 17Gu kentahto, kel on kylläl eluo, nägöy vellen hiän, no salbuau oman sydämen hänen kohtah, kuibo sit Jumalan suvaičus voibi pyzyö hänes? 18Lapsuot, rubiemmo suvaiččemah ei sanoil da paginoil, a dieloloil da tovel. 19Tämä on se, mis myö ellendämmö, myö olemmo tovespäi rodivunnuot, i voimmo alevuttua oman sydämen Jumalan ies, 20gu se viäritännöy meidy mistahto. Jumal on suurembi meijän syväindy, Häi tiedäy kai.
21Armahat minun, gu syväin ei viäritänne meidy, myö voimmo julgieh tulla Jumalan edeh. 22I midä vai pakičemmo, sidä Hänespäi suammo, sendäh gu novvammo Hänen käskylöi da ruammo sidä, mi on Hänele mieldy myö. 23Hänen käsky on tämä: meil pidäy uskuo Hänen Poijan Iisusan Hristosan nimeh da suvaija toine tostu, kui Häi meile käski. 24Ken noudau Hänen käskylöi, pyzyy Jumalas, i Jumal pyzyy hänes. Häi pyzyy meis, sen myö tiijämmö sit Henges, kudaman Häi meile andoi.
Currently Selected:
Iivanan enzimäine kirjaine 3: LIVVI
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
(c) Biblienkiännändyinstituuttu, Helsinki 2003
Iivanan enzimäine kirjaine 3
3
1Kačokkua, kui äijäl Tuatto meidy suvaiččou: meidy sanotah Jumalan lapsikse, i net myö olemmogi. Sen periä muailmu ei tunne meidy, eihäi ni Händy se tunne. 2Armahat minun, nygöi myö olemmo Jumalan lapset, no vie ei jiävinyhes se, midä meis roihes. Myö tiijämmö sen: konzu Häi jiävihes, myö roimmokseh Hänen jyttymikse. Myö, näit, suammo nähtä Händy moizennu, mittuine Häi on. 3Jogahine, ken tälleh nad՚eičeh Häneh, puhtastau iččie, muga kui Häi on puhtas da pyhä.
4Jogahine, ken luadiu riähkiä, menöy Jumalan Zakonua vastah, sikse gu riähky on menendy Jumalan Zakonua vastah. 5No työ tiijättö: Hristos jiäviihes, gu ottua meispäi iäre riähkät. Hänes ei ole riähkiä. 6Niken, ken pyzyy Hänes, ei luaji riähkiä. Niken, ken luadiu riähkiä, ei nähnyh eigo tiijä Händy. 7Lapsuot, älgiä annakkua nikelle vediä teidy yöksyksih. Ken eläy oigiel, on oigei, muga kui Hristos on oigei. 8Ken luadiu riähkiä, on pahalazespäi, sikse gu sattan alguudah myö luadiu riähkiä. Jumalan Poigu tuli muailmah juuri sikse, gu hävittiä sattanan ruavot. 9Ni yksi Jumalaspäi rodinuhes ei luaji riähkiä, gu Jumalan siemen pyzyy hänes. Häi ei voi luadie riähkiä, gu on rodinuhes Jumalaspäi. 10Täs nägyy, ket ollah Jumalan, a ket ollah pahalazen lapset: ken ei elä oigieh, se ei ole Jumalaspäi, eigo se, kudai ei suvaiče vellie.
Suvaikkua toine tostu
11Tämä on se viesti, kudaman työ alguudah myö kuulitto: meil pidäy suvaija toine tostu. 12Meil ei pie olla moizennu gu Kain, pahalazen lapsi, kudai tapoi oman vellen. A mindäh tapoi? Sendäh gu hänen omat ruavot oldih pahat, a vellen ruavot – oigiet. 13Älgiä kummeksikkua, vellet, gu muailmu vihuau teidy. 14Myö tiijämmö, myö siirryimmö kuolendas elaigah, sendäh gu suvaičemmo vellii. Ken ei suvaiče, se pyzyy kuolendan vallas. 15Jogahine, ken vihuau vellie, on tappai, i työ tiijättö, ni yhtel tappajal ei ole ilmanigästy elaigua, kudai pyzys hänes.
16Sit myö tiijustimmo, mi on suvaičus, gu Hristos andoi oman hengen meis tuači. Meilgi pidäy panna hengi vellis tuači. 17Gu kentahto, kel on kylläl eluo, nägöy vellen hiän, no salbuau oman sydämen hänen kohtah, kuibo sit Jumalan suvaičus voibi pyzyö hänes? 18Lapsuot, rubiemmo suvaiččemah ei sanoil da paginoil, a dieloloil da tovel. 19Tämä on se, mis myö ellendämmö, myö olemmo tovespäi rodivunnuot, i voimmo alevuttua oman sydämen Jumalan ies, 20gu se viäritännöy meidy mistahto. Jumal on suurembi meijän syväindy, Häi tiedäy kai.
21Armahat minun, gu syväin ei viäritänne meidy, myö voimmo julgieh tulla Jumalan edeh. 22I midä vai pakičemmo, sidä Hänespäi suammo, sendäh gu novvammo Hänen käskylöi da ruammo sidä, mi on Hänele mieldy myö. 23Hänen käsky on tämä: meil pidäy uskuo Hänen Poijan Iisusan Hristosan nimeh da suvaija toine tostu, kui Häi meile käski. 24Ken noudau Hänen käskylöi, pyzyy Jumalas, i Jumal pyzyy hänes. Häi pyzyy meis, sen myö tiijämmö sit Henges, kudaman Häi meile andoi.
Currently Selected:
:
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
(c) Biblienkiännändyinstituuttu, Helsinki 2003