YouVersion Logo
Search Icon

San Lucas 23

23
Jesús yajpaady ma je̱'e̱ Pilato wyinduuyu̶ñ
(Mt 27.1-2, 11-14; Mc 15.1-5; Jn 18.28-38)
1Chi je̱'e̱ mayjya'ay nigu̶xyu̶ pyu̶du̶'kku̶xy y yajnú̶kxku̶xy je̱'e̱ Jesús ma je̱'e̱ Pilatoju̶ñ. 2Chi xu̶'u̶du̶gu̶u̶y ajku̶xy, myu̶naangu̶xy:
—Adaa ja'ay, tu̶ nbaadyu̶ch ajku̶xy ko je̱'e̱ naax kajpt agapxu̶'u̶y. Myu̶na'añ ko ka'p mu̶baad nmu̶gube̱jtu̶m ajku̶xy je̱'e̱ romano mu̶j'ane̱'e̱mbu̶, y nan yu̶'u̶ du'un ku̶'u̶m mu̶naamb ko yu̶'u̶ je̱' je̱'e̱ Cristo mu̶dyiibu̶ mu̶j'ane̱'e̱mbu̶'ajtpu̶ñ.
3Chi je̱'e̱ Pilato yajtu̶u̶y je̱'e̱ Jesús:
—¿Nej miich je̱' je̱'e̱ judío ja'ay myu̶j'ane̱'e̱mbu̶ ajku̶xy?
—Chi je̱'e̱ Jesús y'adzooy —miich du'un mmu̶naamb.
4Mu̶'it je̱'e̱ Pilato nu̶maay je̱'e̱ teedy windzu̶ndu̶jk ajku̶xy y je̱'e̱ mayjya'ay:
—Ka'p u̶u̶ch ni tii poky nbaady ma adayaaba ja'ayu̶ñ.
5Peru̶ je̱'e̱ Jesús myu̶dzip ajku̶xy ni'igyu̶ najty je̱'e̱ mu̶k myu̶naan'adu̶u̶tzku̶xy:
—Adaa Jesús naax kajpt yu̶'u̶ ku̶xyu̶ jyanchyajyo'oywa'kxtaaby mu̶u̶d je̱'e̱ y'u̶xpu̶jku̶ñ. Galilea yajtzondaaky y chambaad yaa du'un y'adu̶'u̶ch yaa Judea.
Jesús yajpaady ma je̱'e̱ Herodes wyinduuyu̶ñ
6Ko je̱'e̱ Pilato mu̶dooy ko je̱'e̱ Jesús myu̶dziptu̶jk kajptxu̶u̶ kapxpaatku̶xy Galilea, chi yajtu̶u̶y pu̶nu̶ galilea ja'ay je̱'e̱ Jesús najty. 7Y ko du'un ñu̶maayu̶ ajku̶xy ko jyaanchu̶ch, chi mu̶k'eemby winju̶wu̶u̶y ko najty jim pyaadyii ma je̱'e̱ Heródesu̶ñ mu̶dyiibu̶ najty jim Galilea gobernador'ajtpu̶ñ. Chi je̱'e̱ Jesús jim kejxy ma je̱'e̱ Herodes mu̶dyiibu̶ najty nandu'un yajpaatp jim Jerusalén je̱'e̱ mu̶'it xu̶u̶. 8Ko je̱'e̱ Herodes Jesús ijxpaaty, chi oy jyootkugu̶'u̶y, je̱' ko tu̶u̶yu̶p najty ja'atu̶gu̶'u̶y'ixaambu̶, tu̶ najty je̱'e̱ y'ayuuk mu̶doowu̶ y jya'ay'ejxypy najty ixa'añ túnu̶ch je̱'e̱ mu̶jwinma'añ nije̱'. 9Janchmay ayuuk jya'ayaj'amdow, y je̱'e̱ Jesús ni tu'k'aa kya'a'adzooy. 10Nan jim najty je̱'e̱ teedy windzu̶ndu̶jk mu̶u̶d je̱'e̱ Moisés y'ane̱'e̱mu̶ñ windzu̶ndu̶jk ajku̶xy, janch ni'ixu̶'u̶be̱jtku̶xy mu̶kta'agy. 11Mu̶'it je̱'e̱ Herodes mu̶u̶d je̱'e̱ syoldadotu̶jk nixiik yajxiikku̶xy je̱'e̱ Jesús, ka'p mu̶j'ijxy mu̶jpu̶daaky ajku̶xy, chi xojxy ajku̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ oywyit neby je̱'e̱ mu̶j'ane̱'e̱mbu̶ñ, y ke̱jxwimbijty jim ja'adu'ook ma je̱'e̱ Pilátoju̶ñ. 12Je̱'e̱ mu̶'it xu̶u̶ je̱'e̱ Herodes mu̶u̶d je̱'e̱ Pilato ñaymyu̶gu'ugpu̶jku̶ ajku̶xy; je̱' ko naymyu̶jootma'ttu̶p je̱'e̱ najty jékyu̶p ajku̶xy.
Jesús y'o'ku̶ñ yajmo'oy
(Mt 27.15-26; Mc 15.6-15; Jn 18.39—19.16)
13Chi je̱'e̱ Pilato yajnaymyujku̶ je̱'e̱ teedy windzu̶ndu̶jk, je̱'e̱ tuungmu̶u̶dpu̶du̶jk y je̱'e̱ naax kajpt ajku̶xy. 14Y chi nu̶maay ajku̶xy:
—Miich adayaaba ja'ay tu̶ xyajnimiingu̶xy, mmu̶naangu̶xy ko je̱'e̱ ja'ay yaj'yo'oywya'kxta'ay; peru̶ tu̶ u̶u̶ch yu̶'u̶ nja'atu̶ydyúñ ma je̱'e̱ mwinduuy miich ajku̶xyu̶ñ y ka'p u̶u̶ch yu̶'u̶ ni tii poky nbaattu̶yu̶ du'un neby mja'axu̶'u̶gu̶xyu̶ñ. 15Nan ka'p je̱'e̱ Herodes ni tii poky tu̶ paady ma adaa ja'ayu̶ñ, neby tu̶ okke̱jxwimbijtpu̶ ma u̶u̶ch ajtu̶m ajku̶xyu̶ñ. Ni tii poky adaa Jesús tu̶ ka'atúñ mu̶dyiibu̶ mu̶baad ku'u'o'ogu̶'u̶yu̶ñ. 16Miñ u̶u̶ch n'oktzaachtyúñ y mu̶'it u̶u̶ch nnajtzmadzu̶'u̶wu̶ch. 17[Du'un je̱'e̱ Pilato je̱'e̱ naax kajpt najty yajjootkujk'áty, najtzmadzu̶'u̶y je̱'e̱ pujxtu̶jkja'ay tu'ug mu̶jPascuaxu̶u̶jooty.]#23.17 Adayaaba texto korchete mu̶u̶dpu̶, ka'p je̱'e̱ jaaybyu̶du̶jk nije̱' tu̶ paatku̶xy.
18Chi je̱'e̱ mayjya'ay nigu̶xyu̶ mu̶k myu̶naandu̶gu̶u̶ygyu̶xy:
—¡Ka'p yu̶'u̶ Jesús mnajtzmadzu̶'u̶y! ¡Najtzmadzu̶'u̶ yu̶'u̶ Barrabás!
19Je̱'e̱ Barrabás paady najty je̱'e̱ chúmyu̶ch ko je̱'e̱ gobierno romano najty tu̶ nibu̶du̶'u̶gy kajptjooty, nan tu̶ najty jya'ayyaj'o'ogy. 20Chi je̱'e̱ Pilato je̱'e̱ mayjya'ay ja'adu'ook ja'anu̶maay ko je̱'e̱ Jesús najtzmadzu̶'u̶wa'añ. 21Peru̶ je̱' mu̶k je̱'e̱ ni'igyu̶ yaaxke̱e̱kku̶xy:
—¡Yajcruutzpé̱t miich yu̶'u̶! ¡Yajcruutzpé̱t miich yu̶'u̶!
22Chi je̱'e̱ Pilato mu̶du̶gu̶u̶g'ook ñu̶maayu̶ ajku̶xy:
—¿Ti yu̶'u̶ tu̶ tuundu̶góy? Ka'p u̶u̶ch pyoky yu̶'u̶ maa nbaattu̶yu̶ tii mu̶baad ku'u'o'ogu̶'u̶yu̶ñ. Miñ u̶u̶ch n'oktzaachtyúñ y mu̶'it u̶u̶ch nnajtzmadzu̶'u̶wu̶ch.
23Peru̶ je̱'e̱ ja'ay ni'igyu̶ najty je̱'e̱ mu̶k myu̶naan'adu̶u̶tzku̶xy ko wan yajcruutzpéty. Chi je̱'e̱ Jesús du'un mu̶madaaky ajku̶xy ko je̱'e̱ teedy windzu̶ndu̶jk najty jyanchne̱'e̱mgu̶xy. 24Chi je̱'e̱ Pilato du'un kuydyuuñ neby je̱'e̱ ja'ay najty yujkwaangu̶xyu̶ñ; 25najtzmadzu̶u̶y je̱'e̱ Barrabás mu̶dyiibu̶ najty tu̶ yujkwaangu̶xyu̶ñ mu̶dyiibu̶ najty pujxtu̶gooty ko jyanchtziptúñ y jya'ayyaj'o'ogy, y ku̶'u̶yejky je̱'e̱ Jesús ma je̱' ajku̶xyu̶ñ ko wan tuungu̶xy neby je̱'e̱ y'aa jyoot najty tzojkku̶xyu̶ñ.
Jesús yajcruutzpe̱jtu̶
(Mt 27.32-44; Mc 15.21-32; Jn 19.17-27)
26Ko je̱'e̱ Jesús yajnú̶kxy ajku̶xy cruutzpe̱jtpu̶, tu'ugujk je̱'e̱ ja'ay tu'ug majtzku̶xy mu̶dyiibu̶ Cirene kugajptu̶ñ, mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Simón, mu̶dyiibu̶ najty kamjooty ja'tpu̶ñ. Chi je̱'e̱ Simón adzip yajkajpku̶xy je̱'e̱ Jesús kyruutz y yajpanú̶kxy je̱'e̱ Jesús u̶x'aam ajku̶xy.
27Janch mayjya'ay najty panú̶kxu̶gu̶xp, y maydyo'oxyu̶jktu̶jk najty jyanchju̶u̶y jyanchyaaxku̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ jootmáy ko je̱'e̱ Jesús najty yajcruutzpe̱da'añyii. 28Chi je̱'e̱ Jesús ni'ijxwimbijty je̱'e̱ to'oxyu̶jktu̶jk ajku̶xy y nu̶maaygyu̶xy.
—Miich Jerusalén to'oxyu̶jktu̶jk ajku̶xy, ka'p u̶u̶ch xyñiyaaxku̶xy, nayñiyaaxu̶gu̶x miich ku̶'u̶m ajku̶xy y nan niyaaxku̶x je̱'e̱ m'ung m'ana'k ajku̶xy. 29Je̱' ko mínu̶p je̱'e̱ xu̶u̶ tiempo mu̶naa; mu̶naa je̱'e̱ ja'ay myu̶na'anu̶ch: ‘Jootkujk je̱'e̱ to'oxyu̶jktu̶jk ajku̶xy mu̶dyiibu̶ ka'p y'ung'ijxku̶xyu̶ñ, mu̶dyiibu̶ ka'p tu̶ y'ungjomu̶'kku̶xyu̶ñ y mu̶dyiibu̶ ka'p tu̶ y'ungyajtzi'tzku̶xyu̶ñ.’ 30Mu̶'it je̱'e̱ ja'ay myu̶naandu̶gu̶u̶ygyu̶xu̶ch mu̶jtún mu̶jkopt: ‘¡Ni'igu̶daagótku̶ch ajku̶xy!’, y je̱'e̱ mutztún mutzkopt: ‘¡Yu'tzku̶ch ajku̶xy!’ 31Je̱'e̱ ko u̶u̶chu̶mxaj je̱'e̱ ja'ay du'un xytyuungu̶xpu̶py je̱'e̱ tzuxkkepy, y ¿miich mdijy je̱'e̱ du'un xy'okni'ituunu̶p ajku̶xy je̱'e̱ tu̶'u̶tzképy?
32Nan jim najty nandu'un yajnú̶kxku̶xy me̱tzk me̱e̱tzpu̶du̶jk, yajcruutzpe̱daangu̶xy kipxy mu̶u̶d je̱'e̱ Jesús. 33Ko jim jya'tku̶xy ma je̱'e̱ it lugaar tu'ug mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ o'kpu̶ ku'ubajk it, chi je̱'e̱ Jesús jim yajcruutzpejty ajku̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ me̱e̱tzpu̶du̶jk me̱tzk, tu'ug y'a'oy'eemby y ja'adu'ug y'anajty'eemby. 34[Chi je̱'e̱ Jesús myu̶naañ:
—Dios Teedy, winme̱kxu̶ yu̶'u̶ pyoky kyu̶dyeey ajku̶xy, je̱' ko ka'p nejwu̶u̶ygyu̶xy tii tyuungu̶xypyu̶ñ.]#23.34 Adayaaba texto korchete mu̶u̶dpu̶, ka'p je̱'e̱ jaaybyu̶du̶jk nije̱' tu̶ paatku̶xy.
Y chi je̱'e̱ tziptuumbu̶tu̶jk suerte ijxy ajku̶xy ko najty je̱'e̱ Jesús wyit yajwa'kxaanu̶ ajku̶xy agu̶ je̱'. 35Je̱'e̱ kajptja'ay jim najty je̱'e̱ wyindu̶kxnaaygyu̶xy, y u̶xtu̶ je̱'e̱ tuungmu̶u̶dpu̶du̶jk najty nixiikku̶xp yajxiikku̶xp je̱'e̱ Jesús, myu̶naangu̶xy:
—Wiingja'ay yu̶'u̶ tu̶ yajtzo'ogy, wan cham ku̶'u̶m nayyajtzo'ogyii, pu̶nu̶ jaanch yu̶'u̶ jye̱'e̱ju̶ch je̱'e̱ Cristo, je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios tu̶ wyin'ixyii.
36Nandu'un je̱'e̱ tziptuumbu̶tu̶jk ñixiikku̶xypy yajxiikku̶xypy najty je̱'e̱ Jesús, nimu̶jwa'kku̶xy najty, mooygyu̶xy u'ugu̶ch je̱'e̱ vinonu̶u̶ ta'ambu̶. 37Cham nu̶maaygyu̶xy:
—¡Pu̶nu̶ miich Mu̶j'ane̱'e̱mbu̶'ajtp ma yu̶'u̶ judío ja'ay ajku̶xyu̶ñ, nayñiwa'anu̶u̶ miich ku̶'u̶m!
38Y jim najty leetru̶ yujkja'ayu̶ch ma je̱'e̱ kyu'uduuyu̶ñ mu̶dyiibu̶ du'un mu̶naambu̶ñ: [griego'eemby, latin'eemby y hebreo'eemby.]#23.38 Adayaaba texto korchete mu̶u̶dpu̶, ka'p je̱'e̱ jaaybyu̶du̶jk nije̱' tu̶ paatku̶xy. “Adaa je̱' je̱'e̱ judío ja'ay Myu̶j'ane̱'e̱mbu̶ ajku̶xy.”
39Chi je̱'e̱ me̱e̱tzpu̶ nidu'ugtu̶ mu̶dyiibu̶ najty cruutzkú̶xp, ojtu̶gu̶u̶y yaaxtu̶gu̶u̶y je̱'e̱ Jesús:
—¡Pu̶nu̶ miich je̱' je̱'e̱ Cristo, nayyajtzo'ogu̶u̶ ku̶'u̶m y yajtzooku̶ch nandu'un ajku̶xy!
40Peru̶ chi je̱'e̱ ja'adu'ukpu̶ me̱e̱tzpu̶ myu̶gu'ug ojy, y nu̶maay:
—¿Nej ka'p je̱'e̱ Dios miich mdzu̶gu̶'u̶y, ka'p m'ixy ko yam kipxy ndzaachjajtu̶m? 41U̶u̶ch xypyaatp adaa du'un ajtu̶m ko adaa tzaachpyu̶ du'un ngu'ubu̶jku̶m je̱'e̱ tu̶u̶bu̶ nduundu̶gooyu̶m; peru̶ adaa Jesús janch ni tii yu̶'u̶ tu̶ ka'atúñ.
42Chi je̱'e̱ me̱tzpu̶ nu̶maay je̱'e̱ Jesús:
—Tun may'ajt xyjya'aymyé̱dzu̶bu̶ch ko naty jiiby mja'ady ma je̱'e̱ m'ane̱'e̱mdaaktu̶ñ.
43Chi je̱'e̱ Jesús y'adzoowu̶:
—Janch tu̶y'ajtu̶ñ du'un nnu̶ma'ay ko cham u̶u̶ch miich jiiby nmu̶d'ijtnu̶ch ma je̱'e̱ oybyu̶ ittu̶ñ.
Ko je̱'e̱ Jesús y'o'ky
(Mt 27.45-56; Mc 15.33-41; Jn 19.28-30)
44Kujkyxyu̶u̶ najty ko oy kyoodzu̶ydya'ay ku̶xyu̶ je̱'e̱ naaxwiimbu̶ y tu̶gu̶u̶g hooru̶ du'un y'ijty. 45Je̱'e̱ xu̶u̶ ka'p je̱'e̱ y'ok'aanu̶, y chi je̱'e̱ wit kyu̶tzwa'kxy kujktu̶na'a'eemby mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ mu̶jtzajptu̶jk najty mu̶u̶d y'adu̶u̶ydyúkyu̶ch ma je̱'e̱ Dios y'itu̶ñ. 46Mu̶'it je̱'e̱ Jesús mu̶k yaaxkeeky y myu̶naañ:
—¡Dios Teedy, cham nyajku̶'u̶du̶gu̶'u̶y u̶u̶ch je̱'e̱ n'aanu̶mu̶!
Y ko du'un myu̶naañ, chi y'o'ky.
47Ko je̱'e̱ tziptuumbu̶ romano windzú̶n du'un ijxy neby najty tu̶ tyuñ tu̶ jyadyii, chi je̱'e̱ Dios ja'aymyejch o'owu̶dajty, y myu̶naañ:
—Jaanchxu̶m adayaaba ja'ay ijty ka'p pyokymyu̶u̶du̶ch.
48Ku̶xyu̶ je̱'e̱ mayjya'ay tu̶u̶bu̶ najty jim yo'oymyujkku̶xy, y'ijxku̶x je̱' neby tyuunu̶ jyajtu̶ju̶ñ, chi wyimbijttaaygyu̶xnu̶ kajptjooty; cham je̱'e̱ kyach janch kojxku̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ jootmáy. 49Y ku̶xyu̶ je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Jesús najty myu̶dnay'ixy'ajtu̶py y je̱'e̱ to'oxyu̶jktu̶jk nandu'un ajku̶xy mu̶dyiibu̶ najty tu̶ pyadzooñyii jim Galilea, ju̶gue̱m je̱'e̱ wyu̶'u̶mu̶u̶ygyu̶xy y jyanchmu̶j'ijxku̶xy neby tyuñyii jyadyiiju̶ñ.
Jesús yajnaaxtu̶gu̶u̶yu̶
(Mt 27.57-61; Mc 15.42-47; Jn 19.38-42)
50Jim najty ja'ay tu'ug mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ José, mu̶dyiibu̶ Arimatea kugajptu̶ñ Judea naaxjooty, je̱' najty je̱' judío mu̶jtuungmu̶u̶dpu̶, y janch'oyjya'ay je̱'e̱ ijty y tu'uda'agyjya'ay. 51Je̱'e̱ José jyu̶jp'ijxypy je̱'e̱ najty ko je̱'e̱ Dios y'ane̱'e̱mu̶ñ myínu̶ch, y ka'p je̱'e̱ najty tii tu̶ yajtu̶gu̶'u̶y mu̶u̶d je̱'e̱ mu̶jtuungmu̶u̶dpu̶ ajku̶xy ko je̱'e̱ Jesús yaj'o'ky ajku̶xy. 52Chi je̱'e̱ José je̱'e̱ Pilato oy ixy y yujkwaanu̶ je̱'e̱ Jesús ñi'kx. 53Chi je̱'e̱ Jesús ñi'kx yajmu̶najku̶ ma je̱'e̱ cruutzu̶ñ, chi mo'oñ mu̶u̶d tu'ug oybyu̶ poob wit y pu̶daaky ma je̱'e̱ o'kpu̶ jutu̶ñ tzaague̱e̱tzmu̶jk ma najty ka'p ni pu̶n ñaaxtu̶gu̶'u̶yñu̶ju̶ñ. 54Nayjyu̶jp'ijxu̶p najty ajku̶xy ko je̱'e̱ pokxyxyu̶u̶ yajtzonda'agaangu̶xy, y janch timychonda'agaanu̶py je̱'e̱ najty.
55Je̱'e̱ to'oxyu̶jktu̶jk mu̶dyiibu̶ najty je̱'e̱ Jesús tu̶ padzóngu̶xyu̶ñ jim Galilea, pyanú̶kxku̶x je̱'e̱ José u̶x'aam, y y'ijxku̶x je̱'e̱ o'kpu̶ jut y je̱'e̱ ni'kx neby jiiby yajpu̶daakyu̶ñ. 56Ko wyimbijttaaygyu̶xnu̶ ma je̱'e̱ tyu̶jku̶ñ, chi je̱'e̱ perfume yaj'oyu̶u̶ygyu̶xy.
Chi je̱'e̱ to'oxyu̶jk pokxyxyu̶u̶ amay'ajty ajku̶xy du'un neby je̱'e̱ ku'utujku̶ñ najty y'ane'emyu̶ñ.

Currently Selected:

San Lucas 23: MIXE

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy