San Marcos 1
1
Jä Juan yajknëpätpa jäm apajk'ijt jootm
(Mt 3.1-12; Lc 3.1-9,15-17; Jn 1.19-28)
1Tsoj ojts yajknijawa jä oy kets oy ayuuk jä Jesús jä Mesías këx, jä Kunuukxtee y'unejk.
2Jäp we'en jyapyeta nejk kïxp jä kyets ayuuk juu jyaay jä kukexepa Isaías:
Paaty ëts nkëx tu'k jä nkukexepa juu mits wintupëjkap,
Jä tyajk'oyap tyajkpaatap jä mnë'ë jä mtuu.
3Tu'k jä kyets ayuuk juu mëjk jäm kotsp apajk'ijt jootm:
Yajk'oyeta jä Wintsën nyë'ë tyu'u;
Yajktëwta jä mnë'ë jä mtu'uta.
4We'n ojts jyeya jä Juan yajknëpätpa jäm apajk'ijt jootm; jäts tnïma nijum jä jayeta jäts t'awimpitetat jä Kunuukxtee jäts nyë'ëpätat, wä'nit tpaatat jä token määkxen. 5Nijum jä jayeta juu jäm Judea ijt jootm tsontep jäts nawye'en juu tsontep jäm Jerusalén kyapen këxm jäts nyëjkxta nëjkx t'amotenaxta jä kets ayuuk. Jäts nawye'en jä tyoken tkotsnaxta, wä'nit jä Juan yajknë'ëpäteta jäm mëj në'ëam juu txëë Jordán.
6Jä wyit juu ijt mëët jä Juan jä camello y'aak ijt wyitep, jäts po'oj tiintsum ijt nyatyutintsumep; jäts pïïp ijt tsyuutsp jäts juuky paak ijt jïjkxp. 7Jäts ijt wya'an jä Juan: Juu ëts xpa'ixookep muniyuk jä kunu'kxen tmëëta katy ëts, nika' ëts x'oyxe tsoj n'akäjet jä kyë'ëk. 8Ëts miits nyajknëpäta në'ë mëët; jäts jä'ä nëjkx miits myajknëpäteta jä Kunuukx Poj mëët.
Ku jä Jesús nyë'ëpet
(Mt 3.13-17; Lc 3.21-22)
9Nay jä xëë, jä Jesús pitsem jäm Nazaret, jä Galilea ijt jootm, jä Juan tyajknëpet jä Jesús juma jä mëj në'ë txëëjä Jordán. 10Ku jä Jesús pitsemne jäm në'ë jootm, jäts ojts t'ixpaaty jä tsap y'awaatsy wa'nit nyikitaake we'en i'xun tu'k jä pak jä Kunuukx poj. 11Jäts tmotete tu'k jä ayuuk jäm tsapjootm kyets, jäts wya'an: Mits jäwe ëts n'unkep juu ëts ntsojknäxp, juu ëts nwinken.
Jä Jesús jäm apajk'ijt jootm
(Mt 4.1-11; Lc 4.1-13)
12Wa'nit jä Kunuukx Poj jä Jesús yajknëjkxe jäm apajk'ijt jootm. 13Jäm ijt jä Jesús wixkepx xëë, jäm jyuujkye mëët jä kaoy tënejkta jäts jä kaoy poj ojts ijx'matsye, jä Kunuukxtee ángeles ix'ijte.
Ku jä Jesús jä tyuunk ojts tsoontejk jäm Galilea
(Mt 4.12-17; Lc 4.14-15)
14Ku ojts tyajkpuxentëjketa jä Juan, wa'nit jä Jesús nïjkx jäm Galilea nëjkx t'awana jä oy kets oy ayuuk jä Kunuukxtee jyaa. 15Jäts wya'an: Tëwan tpaaty juma waat t'akotstujkte, jä Kunuukxtee jä kyutujken teman jä. Awinpïteta jä Kunuukxtee jäts xkupëjktat jäts xjaantsyi jawetat jä y'oy kyets y'oy ayuuk.
Wa'nit jä Jesús tyaxmin jä nimajktaxkta jä ajkx maajkpata
(Mt 4.18-22; Lc 5.1-11)
16Jäm wye'na jä Jesús nyax jä Galilea nëëpam, ojts t'ixpaaty jä Simón jäts jä y'uts Andrés. Ajkx maajktep jääta, jäm wye'na jä xyuum tnë'ëwëjeta. 17Wa'nit jä Jesús nyëmxete:
—Payoky ëts, jä ëts miits nyajk'ijtwan tsoj jä jayeta xmaajktat.
18Jätye tmatsojkexte jä xuum wa'nit tpanëjkxte jä Jesús.
19Wänye yoyte, wa'nit jä Jesús ojts t'ixpaaty jä Santiago mëët jä y'uts Juan jä Zebedeo y'unejkta, jäm jä wyeneta barka jootm jä xuum t'axuuyeta. 20Jäts yajkmëj'yaxte, wa'nit jä'äta jämye jä tyee tkukääjkte barka jootm mëët jä pyutëjkepa jäts nyëjkxte mëët jä Jesús.
Tu'k jä yatyëjk juu ijt jä ka'oy poj tmëët
(Lc 4.31-37)
21Ku jä jyatye jäm Cafarnaúm, pookxen xëë wye'na wa'nit jä Jesús tyëjke jäp ixpëjken tïjkp jäts yajk'ixpëjk ukwaany. 22Jä jayeta tu'atiweta tsoj jä Jesús yajk'ixpïjk, tsoj jä kutujken tmëëta jä kyets ayuuk juu kyetsp ka wye'na i'xun jä kyets ayuuk juu kyotstep jä yajk'ixpëjkpata juu jä kutujken tnijawetep. 23Jäp ixpëjken tïjkp wye'na tu'k jä ya'atyëjk juu jä ka'oy poj tmëët, jäts ojts mëjk kyets:
24—¿Tyëx ëëts we'en xtun, mits Jesús Nazaret jaye? ¿Tis jä mits tex'nimets jäts ëëts xyajk'wintokewet? N'ixa ëts mits, mits jäwe'e jä Kunuukxtee y'ixpäät.
25Wä'nit jä Jesús twinku'oje jä kaoy poj jäts tnïmye:
—Amone jäts matsojke yëë ya'atyëjk.
26Jä ka'oy poj ojts mëjk jä ya'atyëjk tyajk xit'yoy, wä'nit ojts mëjk y'ayaaxy jäts ojts pitsem jäm ya'atyëjk y'am jyotm. 27Nijum jä jayeta ojts tsyëketa oy, jäts nityukotseta tu'k jä nitu'kta:
—¿Ti yëwe'e? Nam ixpëjken juu kyetsp, jäts mëjk jä kyutujken tmëëta jä kaoy poj tmukets, jäts myumotxe.
28Jäts wa'ats jätye ojts jä jayeta tnijawekëxta jäm Galilea ijt jootm tsoj jä Jesús jyatka.
Ku jä Jesús tyajktseek jä Simón myëët taak
(Mt 8.14-15; Lc 4.38-39)
29Ku jäm pitsemtene ixpëjken tëjkm, wä'nit jä Jesús tmëëte jä Santiago jäts jä Juan jäm juma tsyëneta jää Simón jäts jä Andrés. 30Pëjkep wye'na jä Simón myëët taak, mëjk jyëëna. Jäts twaanyete jä Jesús, 31wa'nit jä Jesús tninïkx, jäts tmatsy jä te'extëjk kyëë jäts ojts tyajkputek; jatye ojts tyojke jä jyëën pa'am wa'nit jä te'extëjk ojts tyajk'oya tyajkpaata jä kyaaky jä tyojkx jäts kyaatye,
Ku jä Jesús tyajktseejk nimay jä pa'amjayeta
32Kotsenep wye'na jä ijt, tewan wye'na jä xëë tyëjkene, wa'nit nijum jä jayeta tyajknëjkxte juma jäm jä Jesús jä pya'amjayeta jäts nawye'en jä juu jä ka'oy poj tmëëta, 33nijum jä kukapenta nyamyukete jäm Simón tyëjk wintem. 34Ojts jä Jesús tyajktsookïx jä pa'amjayeta, jäts nawye'en ojts nijum jä ka'oy poj tyajk'pïjtsemkïx; ka tyajk kyets nituk'aa jä ka'oy pojta, wa'ats jä tnijaweta pën jä Jesús.
Ku jä Jesús t'awane jä oy kets oy ayuuk nijum juma jä tsaptëjkta
(Lc 4.42-44)
35Jujnem jä ijt wye'na, kanem oy jya'tejk, ku jä Jesús pitsem jäm kajpen jootm jäts nïjkx apajk'ijt jootm tsapkotspa. 36Wa'nit jä Simón mëët jää myu'ixpëjpatejkta t'ixtujkwante jä Jesús juma ijt, 37jäts ku ojts tpaata wa'nit tnïmyete:
—Nijum jä jayeta m'ijxteta.
38Wa'nit jä y'atsowenpijt:
—We'n tjaame jatujk kajpenta juu temta; nawye'en tsejk jäts jäm tnijawetat jä oy kets oy ayuuk, paaty ëts nmëts yaja naaxwin.
39We'n jä Jesús ojts t'ayokïx nijum jä Galilea ijt, t'awana jä oy kets oy ayuuk tujk jä tujk jä kajpenta juma jä ixpëjken tëjkta jäts tyajktseek jä jayeta juu jä ka'oy poj tmëëta.
Ku jä Jesús tyajktseek tuk jä yatyëjk juu jä puuts pa'am pëjkep
(Mt 8.1-4; Lc 5.12-16)
40Tuk jä ya'atyëjk tninïkx jä Jesús juu jä puuts pa'am pëjkep, jäts twinkuxtenye wa'nit tnïmye:
—Pën mtsejkp mits, jäts ëts xajk pa'am niwatset.
41Ojts jä Jesús ni'ayowa jä ya'atyejk, jäts jä kyëë tunikeen wa'nit yajknïmye:
—Ntsejkp ëts. Jäts mits mtsojket.
42Wanijtye ojts jä pyuuts niwatsye jä pa'am jaye, jäts ojts wa'ats tyaane. 43Jatye jä Jesús ojts pyakäxene, jäts yajknïmye tiwe tyuunep:
44Ka, mits nipëna xkawanat; jä'ye mnëjkxet jäm tee winkujkmta jäts myajk'ixet, jäts xkonet, jä myex paaty ku te mtsejk, we'en i'xun jä Moisés pyawanen wya'an, jäts t'ixtat jä teetëjkta.
45Wa'nit jä ya'atyëjk nyëjkxne nijum jä jayeta ojts twanyekïx tsoj tjaty. Paaty jä Jesús ka ojts ujk oyene jäts tyëjkat jäm kapën jootm, Jämye jä tyaane kapën pa'am, jäm juma jä jayeta kya'ijta; jä jayeta kuwana jä t'ixteta juma jä Jesús ijt.
Currently Selected:
San Marcos 1: JKAYUUK
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
San Marcos 1
1
Jä Juan yajknëpätpa jäm apajk'ijt jootm
(Mt 3.1-12; Lc 3.1-9,15-17; Jn 1.19-28)
1Tsoj ojts yajknijawa jä oy kets oy ayuuk jä Jesús jä Mesías këx, jä Kunuukxtee y'unejk.
2Jäp we'en jyapyeta nejk kïxp jä kyets ayuuk juu jyaay jä kukexepa Isaías:
Paaty ëts nkëx tu'k jä nkukexepa juu mits wintupëjkap,
Jä tyajk'oyap tyajkpaatap jä mnë'ë jä mtuu.
3Tu'k jä kyets ayuuk juu mëjk jäm kotsp apajk'ijt jootm:
Yajk'oyeta jä Wintsën nyë'ë tyu'u;
Yajktëwta jä mnë'ë jä mtu'uta.
4We'n ojts jyeya jä Juan yajknëpätpa jäm apajk'ijt jootm; jäts tnïma nijum jä jayeta jäts t'awimpitetat jä Kunuukxtee jäts nyë'ëpätat, wä'nit tpaatat jä token määkxen. 5Nijum jä jayeta juu jäm Judea ijt jootm tsontep jäts nawye'en juu tsontep jäm Jerusalén kyapen këxm jäts nyëjkxta nëjkx t'amotenaxta jä kets ayuuk. Jäts nawye'en jä tyoken tkotsnaxta, wä'nit jä Juan yajknë'ëpäteta jäm mëj në'ëam juu txëë Jordán.
6Jä wyit juu ijt mëët jä Juan jä camello y'aak ijt wyitep, jäts po'oj tiintsum ijt nyatyutintsumep; jäts pïïp ijt tsyuutsp jäts juuky paak ijt jïjkxp. 7Jäts ijt wya'an jä Juan: Juu ëts xpa'ixookep muniyuk jä kunu'kxen tmëëta katy ëts, nika' ëts x'oyxe tsoj n'akäjet jä kyë'ëk. 8Ëts miits nyajknëpäta në'ë mëët; jäts jä'ä nëjkx miits myajknëpäteta jä Kunuukx Poj mëët.
Ku jä Jesús nyë'ëpet
(Mt 3.13-17; Lc 3.21-22)
9Nay jä xëë, jä Jesús pitsem jäm Nazaret, jä Galilea ijt jootm, jä Juan tyajknëpet jä Jesús juma jä mëj në'ë txëëjä Jordán. 10Ku jä Jesús pitsemne jäm në'ë jootm, jäts ojts t'ixpaaty jä tsap y'awaatsy wa'nit nyikitaake we'en i'xun tu'k jä pak jä Kunuukx poj. 11Jäts tmotete tu'k jä ayuuk jäm tsapjootm kyets, jäts wya'an: Mits jäwe ëts n'unkep juu ëts ntsojknäxp, juu ëts nwinken.
Jä Jesús jäm apajk'ijt jootm
(Mt 4.1-11; Lc 4.1-13)
12Wa'nit jä Kunuukx Poj jä Jesús yajknëjkxe jäm apajk'ijt jootm. 13Jäm ijt jä Jesús wixkepx xëë, jäm jyuujkye mëët jä kaoy tënejkta jäts jä kaoy poj ojts ijx'matsye, jä Kunuukxtee ángeles ix'ijte.
Ku jä Jesús jä tyuunk ojts tsoontejk jäm Galilea
(Mt 4.12-17; Lc 4.14-15)
14Ku ojts tyajkpuxentëjketa jä Juan, wa'nit jä Jesús nïjkx jäm Galilea nëjkx t'awana jä oy kets oy ayuuk jä Kunuukxtee jyaa. 15Jäts wya'an: Tëwan tpaaty juma waat t'akotstujkte, jä Kunuukxtee jä kyutujken teman jä. Awinpïteta jä Kunuukxtee jäts xkupëjktat jäts xjaantsyi jawetat jä y'oy kyets y'oy ayuuk.
Wa'nit jä Jesús tyaxmin jä nimajktaxkta jä ajkx maajkpata
(Mt 4.18-22; Lc 5.1-11)
16Jäm wye'na jä Jesús nyax jä Galilea nëëpam, ojts t'ixpaaty jä Simón jäts jä y'uts Andrés. Ajkx maajktep jääta, jäm wye'na jä xyuum tnë'ëwëjeta. 17Wa'nit jä Jesús nyëmxete:
—Payoky ëts, jä ëts miits nyajk'ijtwan tsoj jä jayeta xmaajktat.
18Jätye tmatsojkexte jä xuum wa'nit tpanëjkxte jä Jesús.
19Wänye yoyte, wa'nit jä Jesús ojts t'ixpaaty jä Santiago mëët jä y'uts Juan jä Zebedeo y'unejkta, jäm jä wyeneta barka jootm jä xuum t'axuuyeta. 20Jäts yajkmëj'yaxte, wa'nit jä'äta jämye jä tyee tkukääjkte barka jootm mëët jä pyutëjkepa jäts nyëjkxte mëët jä Jesús.
Tu'k jä yatyëjk juu ijt jä ka'oy poj tmëët
(Lc 4.31-37)
21Ku jä jyatye jäm Cafarnaúm, pookxen xëë wye'na wa'nit jä Jesús tyëjke jäp ixpëjken tïjkp jäts yajk'ixpëjk ukwaany. 22Jä jayeta tu'atiweta tsoj jä Jesús yajk'ixpïjk, tsoj jä kutujken tmëëta jä kyets ayuuk juu kyetsp ka wye'na i'xun jä kyets ayuuk juu kyotstep jä yajk'ixpëjkpata juu jä kutujken tnijawetep. 23Jäp ixpëjken tïjkp wye'na tu'k jä ya'atyëjk juu jä ka'oy poj tmëët, jäts ojts mëjk kyets:
24—¿Tyëx ëëts we'en xtun, mits Jesús Nazaret jaye? ¿Tis jä mits tex'nimets jäts ëëts xyajk'wintokewet? N'ixa ëts mits, mits jäwe'e jä Kunuukxtee y'ixpäät.
25Wä'nit jä Jesús twinku'oje jä kaoy poj jäts tnïmye:
—Amone jäts matsojke yëë ya'atyëjk.
26Jä ka'oy poj ojts mëjk jä ya'atyëjk tyajk xit'yoy, wä'nit ojts mëjk y'ayaaxy jäts ojts pitsem jäm ya'atyëjk y'am jyotm. 27Nijum jä jayeta ojts tsyëketa oy, jäts nityukotseta tu'k jä nitu'kta:
—¿Ti yëwe'e? Nam ixpëjken juu kyetsp, jäts mëjk jä kyutujken tmëëta jä kaoy poj tmukets, jäts myumotxe.
28Jäts wa'ats jätye ojts jä jayeta tnijawekëxta jäm Galilea ijt jootm tsoj jä Jesús jyatka.
Ku jä Jesús tyajktseek jä Simón myëët taak
(Mt 8.14-15; Lc 4.38-39)
29Ku jäm pitsemtene ixpëjken tëjkm, wä'nit jä Jesús tmëëte jä Santiago jäts jä Juan jäm juma tsyëneta jää Simón jäts jä Andrés. 30Pëjkep wye'na jä Simón myëët taak, mëjk jyëëna. Jäts twaanyete jä Jesús, 31wa'nit jä Jesús tninïkx, jäts tmatsy jä te'extëjk kyëë jäts ojts tyajkputek; jatye ojts tyojke jä jyëën pa'am wa'nit jä te'extëjk ojts tyajk'oya tyajkpaata jä kyaaky jä tyojkx jäts kyaatye,
Ku jä Jesús tyajktseejk nimay jä pa'amjayeta
32Kotsenep wye'na jä ijt, tewan wye'na jä xëë tyëjkene, wa'nit nijum jä jayeta tyajknëjkxte juma jäm jä Jesús jä pya'amjayeta jäts nawye'en jä juu jä ka'oy poj tmëëta, 33nijum jä kukapenta nyamyukete jäm Simón tyëjk wintem. 34Ojts jä Jesús tyajktsookïx jä pa'amjayeta, jäts nawye'en ojts nijum jä ka'oy poj tyajk'pïjtsemkïx; ka tyajk kyets nituk'aa jä ka'oy pojta, wa'ats jä tnijaweta pën jä Jesús.
Ku jä Jesús t'awane jä oy kets oy ayuuk nijum juma jä tsaptëjkta
(Lc 4.42-44)
35Jujnem jä ijt wye'na, kanem oy jya'tejk, ku jä Jesús pitsem jäm kajpen jootm jäts nïjkx apajk'ijt jootm tsapkotspa. 36Wa'nit jä Simón mëët jää myu'ixpëjpatejkta t'ixtujkwante jä Jesús juma ijt, 37jäts ku ojts tpaata wa'nit tnïmyete:
—Nijum jä jayeta m'ijxteta.
38Wa'nit jä y'atsowenpijt:
—We'n tjaame jatujk kajpenta juu temta; nawye'en tsejk jäts jäm tnijawetat jä oy kets oy ayuuk, paaty ëts nmëts yaja naaxwin.
39We'n jä Jesús ojts t'ayokïx nijum jä Galilea ijt, t'awana jä oy kets oy ayuuk tujk jä tujk jä kajpenta juma jä ixpëjken tëjkta jäts tyajktseek jä jayeta juu jä ka'oy poj tmëëta.
Ku jä Jesús tyajktseek tuk jä yatyëjk juu jä puuts pa'am pëjkep
(Mt 8.1-4; Lc 5.12-16)
40Tuk jä ya'atyëjk tninïkx jä Jesús juu jä puuts pa'am pëjkep, jäts twinkuxtenye wa'nit tnïmye:
—Pën mtsejkp mits, jäts ëts xajk pa'am niwatset.
41Ojts jä Jesús ni'ayowa jä ya'atyejk, jäts jä kyëë tunikeen wa'nit yajknïmye:
—Ntsejkp ëts. Jäts mits mtsojket.
42Wanijtye ojts jä pyuuts niwatsye jä pa'am jaye, jäts ojts wa'ats tyaane. 43Jatye jä Jesús ojts pyakäxene, jäts yajknïmye tiwe tyuunep:
44Ka, mits nipëna xkawanat; jä'ye mnëjkxet jäm tee winkujkmta jäts myajk'ixet, jäts xkonet, jä myex paaty ku te mtsejk, we'en i'xun jä Moisés pyawanen wya'an, jäts t'ixtat jä teetëjkta.
45Wa'nit jä ya'atyëjk nyëjkxne nijum jä jayeta ojts twanyekïx tsoj tjaty. Paaty jä Jesús ka ojts ujk oyene jäts tyëjkat jäm kapën jootm, Jämye jä tyaane kapën pa'am, jäm juma jä jayeta kya'ijta; jä jayeta kuwana jä t'ixteta juma jä Jesús ijt.
Currently Selected:
:
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in