YouVersion Logo
Search Icon

YIDNAK YIDNAK WENE 10

10
Peterus-nen Korenelius eram mbiridnak wene
10:1-33
1Nde, o Kaisaria iri me-ge ap mbi unu-ge Korenelius irit woragaij-o. At iri na-ge san winde ap kere iri na ennggendumu wari mendak pidnak nap. Nde, ap kere iri unu-ge Ap Kere Italia-o luk yaridnag-o. 2Ap iri na-ge Mbal Pem Nagawan erembal wanoso-o. At min at ama woragwi nap inmin-e Mbal Pem Nagawan aye worak woragwi-o. At isilobulo-ge we irit Yawuri nap tembesa wok ondoso-o. Mbal Pem Nagawan eram tepan pempa yoso-o. 3Nde, misik tarem-e keyama jam tiga nggal pem ar-e nabi nggwe nggal nam-et yik kasolar-e, Mbal Pem Nagawan-nen idnak aid nap misik ama nggwarik-nen at yak tosolar-e: ”Korenelius wa-e” luk yak tosola kagaij-o. 4Yak tosoloma-ge, ap iri na kwiye min-et erengen kere kererak yik karok woralat-nen aid nap na yak tosolar-e: ”Nap wa-e. No yak nurugun-o?” luk yak tosoloma-ge, aid nap-nen onggo yosolar-e: ”Kat-nen tepan yoso min we wok ondoso min iri-ge Mbal Pem Nagawan-nen wanuruk, yebet keyasu-o. 5Nde, yawo-ge ap mbi unu-ge Simon Peterus iri na it inmin lobok yuwakluk, ap ereb-e Yope wi wirik inpi-o. 6At iri-ge wam aboro lera konoso nap Simon na uwi yi koma eyak pem iri na me worasu-o” luk yak tij-o. 7Aid nap-nen at wene yak turuk mborosola-ge, Korenelius-nen yonggo onposolar-e, ndegel ubugwi nap mberen min at ndegel ubugwi san winde ennggendumu-nen Mbal Pem Nagawan erembel wanoso san winde misik min yonggo unpurug-e, 8at-nen kaidnak wene pidsa yak undurug-e, Yope wi wirik inpij-o.
9Nene luk kub-e, kenan nap na tu mbiriga mbiriga o siri na koroga wok yil mborogola-ge, lenggesilmu jam duabelas nggal pem Peterus na-ge tepan yekluk o ngguwa bem lagaij-o. 10Lagarig-e, mburu nere ala, nunggwi mende nggi yij-o. Nggi yamu, ir-e nunggwi mende na nggeret lid lud tak pukmu-ge, ar-e nabi nggal kasolar-e, 11mbal tu kuwak luk, unggut empat worak sum abak nggulok nggal misig-e unggut empat na tenaga nggweyak ma mberak pil mbuwasola kagaij-o. 12Nde, sum iri na arem-e towe min nggweyak nggwe keyok keyok noso mende min inggi ijok empat worak yi mende ndi mende pidsa min yarak kagaij-o. 13Kasoma-ge, ene misik-nen at yak tosolar-e: ”Peterus wa-e. Men luk, wosa min-o” luk 14yak tij-et nde, Peterus-nen yosolar-e: ”Lag-o. Nagawan Indo wa-e. Nunggwi buk mende min wosama-o yidnak mende min iri-ge an-e mondok naso bug-o” luk yij-o. 15Yuruk worasoma-ge, mberen pem tak posolat-nen ene iri na-nen yak tosolar-e: ”Mbal Pem Nagawan-nen sarik tak pidnak mende-ge kat-nen wosama rak pusu meyog-o” luk yak tij-o. 16Iri nggal kwarosolar-e, kenan pem tak purug-e, sum nggal iri-ge mimo mbal nggwe tuguruk lagaij-o.
17Nde, Peterus-nen perasolar-e: ”Nabi nggwe nggal kagi yu-ge ngge kwarak nde kagi-o?” luk indi mbel tenak worasoma-ge, Korenelius-nen wirik inpidnak nap na-ge Simon kore yil yil lobok yigarik, tumende bem wok yiga-o. 18Wok yigarik, it-nen wene mbo bogolar-e: ”Ap Simon unu misik Peterus na-ge o yu me worasu, lak?” luk kin waniga-o. 19Peterus na-ge: ”Nabi nggal nde kagi yu-ge no mende nde kagi-o?” luk indi mbel tenak worasoma-ge, Konak Indi-nen at yak tosolar-e: ”Ap kenan-nen kat kogore yili-o. 20Men luk mbugundik, it iri-ge an-nen wirik inpil lobok yidnak me, kindi angin lag-et it inmin mbiri-o” luk yak tij-o. 21Yak tosoloma-ge, Peterus na it endam mburuk-nen yak ondosolar-e: ”Nogore yili-ge an-ner-o. No wil lobok yigeb-o?” luk yak indij-o. 22Yak ondosoloma-ge, it-nen yogolar-e: ”Nir-e san winde wari Korenelius eram-nen lobok yige-o. Nde, Korenelius iri-ge mot mot kwaroso nap, Mbal Pem Nagawan aye worak nab-o. Nde, Yawuri nap pidsa-nen erembel wanugwi nab-o. Marak aid nap-nen Korenelius na yak tosolar-e: ’At-nen yak kuruwa wene kolonok-nen an nama lobok yi-o luk Peterus na yonggo bi-o’ luk yak tamu-nen lobok yige-o” luk yiga-o. 23Iri yogola kulurug-e, Peterus-nen at imin nene yuwakluk, ”Ma nggumer-o” luk yak indij-o.
Nene luk kub-e, it inmin mbirij-o. Mborosola-ge, at anggamirak tak inpidnak Yope woragwi nap ereb-e at imin mbiriga-o. 24Nene luk kub-e Kaisaria wi nggwiga-o. Nde, Korenelius na-ge it lobok yuwa-o luk, at owosirak min anggamirak min ndok worak unpuruk, tu mbal tenak woraiga-o. 25Worakmu-ge, Peterus na wok yosola-ge, at imin lambuk lug-e, Korenelius na-nen at ijok eralu wandu luk, at erembel wanij-o. 26Alat nde, Peterus-nen at mendak puruk yak tosolar-e: ”Men min-o. An na ki nap-net yusu-o” luk yij-o. 27Yuruk, at imin wene ndiril ndiril ma nggwidnggal-e, ap kwarat ndok worak worakmu eneyagaij-o. 28Eneyaruk, it yak ondosolar-e: ”Yawuri nap-nen enlem nin nap inmin nanggam kanggam yogolat, enma nggogolat iri-ge kwarurak puk na-e luk yak nindidnak wene iri-ge kit na kenaru-o. Iri yidnak wene worala-t nde, Mbal Pem Nagawan-nen an mirik nobosolar-e: ’Ap ereb-e wosama nab-o, ap ereb-e meya nab-o luk yurak pug-o’ luk mirik nibij-o. 29Iri bem-nen an yonggo nobogola, nindi angin lag-et lobok yigi-o. Nde, kir-e noluk-nen yonggo nibigeb-o?” luk kin wok inpij-o.
30Kin wok onposoloma-ge, Korenelius-nen yosolar-e: ”Nde, pelin ereya-ge jam tiga bem keyama nggwe yanem nggal an nama-nen tepan yosoma-ge, mimo ap misik usum abinal worak iri-ge an neram men yosola kagi-o. Karug-e, empat nene yigi-o. 31Ap iri-nen yosolar-e: ’Korenelius wa-e. Mbal Pem Nagawan-nen-e kat-nen tepan yoso na kuluruk, kisilobulo we wok ondoso na yebet kagaij-o. 32Iri ala-ge, ap Simon unu misig-e Peterus na imin lobok yuwakluk, ab-e Yope wi wirik inpi-o. Ap iri na-ge Simon wam aboro lera konoso nap na ama yi koma eyak pem iri na me worasu-o’ luk yak nirij-o. 33Iri bem-nen an-e ndaget nak yonggo kubukmu, kar-e kalen min-et lobok yigen-o. Nde, Nagawan Indo-nen kebem pidnak wene oboksa kuluwokluk nit pidsa Mbal Pem Nagawan imbiri bem ndok wirigerik worali yur-o” luk yij-o.
Peterus-nen Korenelius ama-nen yidnak wene
10:34-43
34Yosoloma, Peterus na tel korosolat-nen yosolar-e: ”Ndemeret, Mbal Pem Nagawan-e ap entare mbenaroso bug-o luk naru yigi-o. 35Alat nde, ab-e ap enlem ennggendumu-nen ta-nen nde Mbal Pem Nagawan aye kasolat, lud tak nak kwarosolat ma nab-e, Mbal Pem Nagawan-nen urugom tak pusu-o. 36Mbal Pem Nagawan-nen Isarael nap enmanggim wene wosa pid iri-ge ap oboksa Nagawan Indo Yesus Kerisut ebem lambuk yurak aid wene irit yak indij-o. 37Iri yidnak wene iri-ge Yoanes-nen ap yi ma unpurak wene yidnak ombol nggwe-ge Nggalilea-nen tel korosolar-e, Yurea wi pidsa wigak yid wene iri kuligep nar-o. 38Nde, Mbal Pem Nagawan-nen Yesus Nasaret nap na ebem-e Konak Indi min amawi min kilik pidnak wene-ge kenaru nar-o. Mbal Pem Nagawan-e at imin woralat me, at waring kasolar-e, konak nak kwarosolat, Sere-nen yemen inpidnak nap oboksa ki rak inpil waring kagaij-o. 39Nde, Yurea nggweyak pem-nen na, Yerusalem-nen na, at-nen kwarosolat woragaid tengge pidsa-ge nit-nen kagolat woraige-o. E lang pang tak pem wiriga-t nde, 40mberen nene luk, kenan tak purak tarem-e Mbal Pem Nagawan-nen uruk tak puruk, nam tak posolar-e, 41ap pidsa inmbiri bem-e nam tak pigit lag-o. Are, wat yidnak ennggendumu-nen uruk luk woralar-e, imin mburu nonggolat, yi nonggolat yige nap, wene yu min waring kujwakluk Mbal Pem Nagawan-nen len ninpidnak nap, nit ninmbiri bem nak nam tak pij-o. 42At iri-ge unluk worali nap min wat yidnak nap min enpem wene mbaruwakluk Mbal Pem Nagawan-nen len ibij-o luk, aid wene-ge ap yak indil ner-o yabu iri-ge nenpem pamu-o. 43Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yugwi nap pidsa-nen at owene yogolar-e: ’At ebem indi angin tubu yuwa nab-e at unu bem it meya yogolat woraidnag-e ambaram tak puruk, urugom tak unpuwa-o’ yiga-o” luk yij-o.
Konak Indi-ge enlem nin nap enpem mbuwaidnak wene
10:44-48
44Nde, Peterus na-ge wene iri na yosolat worasoma ereya na-net wene iri kologolat woraiga nap pidsa enpem-e Konak Indi mbuwagaij-o. 45Mbuwasola-ge, we wok ondoso Konak Indi-ge enlem nin nap enpem nggilara mberak pil mbuwaidnak pem-e Peterus imin lobok yidnak Yawuri nap, Yesus ebem inndi angin tubu yidnak nap ereba-nen-e wir-o luk kwiye yiga-o. 46It iri-nen-e nin wene nan wene bem-et yogolar-e, Mbal Pem Nagawan erembel wanogola kuluruk-nen kwiye yiga-o. Yogolikma-ge, Peterus-nen yosolar-e: 47”Konak Indi-ge nit wanige na nggal-et it na irit wanigarik me, ta-nen nde: ’It yeba-ge yi ma unpurak pug-o’ yuwa-o?” luk yij-o. 48Yurug-e, ”Yesus Kerisut unu bem yi ma enper-o” luk yak indij-o. Iri na kwatluk ombol nggwe-ge Peterus na imin-e: ”Siyag-et nit ninmin wolmin-o” luk emengen mbariga-o.

Highlight

Share

Compare

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in