Zia-ƃelai Kɛ́-mɛni-ŋai 28
28
Pɔ̂ɔ káa Maata tiŋ su
1Kútɛɛ dîŋ sui, kú gɔ̀lɔŋ a gɛ́ɛ dîŋ ŋí láa ƃé kɛ̀ a Maata. 2Ǹɔii-ƃelai kɛ̀ naai, dí kúsoŋ kpɔ́ a ǹɛ́lɛɛ. Dí díyee sèe kúkelee kúmu dí ŋɔŋ tóo kúmɛni ma, kpɛ́ni fêi, tuna è nâa kɛ̀ pûi, gɔ́lɛi kɛ́ tela kúkɛ. 3Nya ƃe Pɔ̂ɔ e kɔi sîɣe e bu ŋɔŋ ŋá. Ŋɔŋ kɛ́ɛ a téei, kali è kùla gɔii su e Pɔ̂ɔ soŋ ǹyée ma. 4Tãi ǹɔii-ƃelai dí vɛnɛ-sɛŋ ŋí kàa sɛlɛnii Pɔ̂ɔ yée mai, dí mò díkîe-ni loai, dîyɛɛi, “Tɔ̃yâ kpîŋ, nalôŋ ŋí káa a nuu-paa-nuu, nyíi ve pâi ƃálôi mɛni pɔ́ɔ kúlaa sârai, berei máŋ ve lɛɛ ni la ǹyái sui.” 5Nya ƃe è galii fàya é dóo ŋɔŋ ŋá, kɛ́lɛ, mɛni ŋánaa fé ǹyaa kpîŋ kɛ́ ni. 6Dí kɛ̀ gâai ǹyée a pâi fɛɛ̂i, kpaa máŋ é tóo nɔ́ é sáa a maa félaa. Kɛ́lɛ, dí maa kpɛ̂ŋ kɛ̀ a tãi su kôyaa dí gáa a gɛ́ɛ mɛni da kélee fé kɛ́ ní la. Nya ƃe dí dílii maa fâleŋ, dîyɛɛ gáa a ɣâla.
7Gwaa tɔnɔi ti ma kɔlɛ ma kpâlaŋ-ŋa dí kɛ̀ naa gɔmɛnɛ-nuu kɛ́tɛ tɔnɔ yêei, nyíi da kàa dòli a Pɔbiliyɔ. Pɔbiliyɔ è ǹyée sèe kúmu, é tûa a kûa a wɛli-kɛ-maa-pere a ɣele kûu saaƃa. 8È kɛ̀ a sɛŋ Pɔbiliyɔ ǹâŋ è kɛ̀ kɔ́lɛ̂i. Gɔlɔ è kɛ̀ a vãa ma, ŋãa-kpaŋ kɛ́ ƃo ma. Nya ƃe Pɔ̂ɔ è lì nàa kâai, é Ɣâla fɛli mɛi, é ǹyée pɛlɛ mà é m̀alo. 9Tãi nyíŋi è kɛ̀ lai, diai kélee kɔlɔ-fela è kɛ̀ dîa dîŋ ti sui, dí pà Pɔ̂ɔ pɔ máŋ é díƃalo. 10Dí sama-sɛŋ támaa tɛ̀ɛ kúpɔ. Tãi kú kɛ̀ kulâi la naai, dí sɛŋ kélee pu géleŋ su kúmɛni ma, nyíi-ŋai kú kɛ̀ ŋ̀wɛ̂lii.
Pɔ̂ɔ a seri Luŋ
11Ɣáloŋ saaƃa tɛ̂ɛi, ku ǹyá ŋá-keleŋ siɣe, nyíi kɛ̀ a Alezaŋdura keleŋ, nyíi da kâa dòli a Diyɔkuri. Géleŋ ŋí è tùa seêni dîŋ ŋí su a vãa kɛ́tɛi tɛɛ tãi. 12Kú seriɛ Sirakui, kú gɛ̀ naa a ɣele kûu saaƃa. 13Kú siɣeɛ naai, kú kpìlaŋ-kpìlaŋ ku pá Legiuŋ. Ɣele kûu tɔnɔ tɛ̂ɛ pôlu ma, seɣai-pere fãai è nâa kɛ̀ tɛɛ̂i. Bôlu ma-ɣelei kú pà Puteoli. 14Nàa ƃe ku kúƃarâa kâa naa, dí kúmarê kɛ́ a gɛ́ɛ kwa dîa-ni ku ɣele lɔ́ɔlu mɛi feerɛ kɛ́ naa. È nâa kɛ̀ tí kú Luŋ perei siɣe. 15Tãi kúƃarâai kɛ̀ Luŋ dí kúmaa ḿɛni m̀ɛni lai, dí pà kúperêi tɔɔ̂i é lɛ́ɛ la zu dí seri Apiiɔ Lɔɔ-kpalaŋ da Ŋɔ̃yâ Laa-pɛrɛ Saaƃai mâ. Díkaa Pɔ̂ɔ m̀ii, è Ɣâla sɛɣɛi fè ǹíi é kpele. 16Tãi ku seri la Luŋ, dí Pɔ̂ɔ lɛ̀ɛ naa é kɛ́ gbɔɔi-yee ma da gɔkuluƃai kɛ̀ mɛi kâai.
Pɔ̂ɔ káa Ɣâla-woo ƃôi Luŋ
17È nâa kɛ̀ tí, ɣele kûu saaƃa pôlu ma, Pɔ̂ɔ è Zûu-ŋai dínuu kpaya-kpayai tòli díkîe ma. Ǹûai ŋí páa díkîe mai, Pɔ̂ɔ è mò dîa, ǹyɛɛi, “Sinaa da ŋánûa, berei máŋ fé mɛni nyɔ́mɔɔ da kélee kɛ́ ní la a ǹûai, kpaa máŋ kúnâŋ-ni dítûa-pere pɔlɔ-ŋai, dí ŋ́gula Zerusâlɛŋ dí ńdɛɛ Lomaŋ-ŋai pɔ a diɛ a tɔ̂ŋ kàra. 18Dí ḿaa kpɛɛ. Dîi pɔ̀ri teêi mâ ŋá lí, kpɛ́ni fêi, dífe mɛni da kélee káa ni ŋá gɛ̀ nyíi ŋa pɔ̂ri saâi m̀ɛni mai. 19Kɛ́lɛ, Zûu-ŋai kɛ́ɛ dífe faa níi, è kɛ̀ a sɛŋ fɛ̂ɛ ŋa li Gâloŋ Siizɛ pɔ́, berei máŋ fé mɛni nyɔ́mɔɔ kélee ƃo ni la a ŋánûai láai. 20Mɛni ma, sapoi ŋá kátòli lai, ǹyaa ƃa, ŋá kákaa kwa kâa-ni kú lóno, kpɛ́ni fêi, Eezuɛ-ŋai díkili-kɛ-zui mɛni ƃe ŋ́iriɛ̂i la a ǹyɔlɔi ŋí.” 21Nya ƃe dí mò ma, dîyɛɛi, “Kúfe niî kɔlɔ sɔlɔ ƃo ni é kúla Zuda é pîlaŋ yâ, kpaa máŋ kúƃarâai dí kùla naai, dí mɛni nyɔ́mɔɔ kélee da ƃo kûa é pîlaŋ yâ. 22Kɛ́lɛ, kwa ŋ̀wɛ̂lii kú íwoo mɛni kú gáa berei íkili-ŋa-siai káa lai. Kpɛ́ni fêi, à kɛ̀ a Kôrai-ƃela-kpului ŋí mɛni, kú gɔ́lɔŋ da mɛni nyɔ́mɔɔ ƃo é pîlaŋ m̀a kwaa kélee mâ.”
23Nya ƃe dí tãi lɛ̀ mà. Maa ɣelei seriɛ, núu támaa dí pà bɔ ƃɛi è kɛ̀ naai. É síɣe ɣele-wala ma é tóo ɣele-wulii ma è Ŋ̀âla-taa kaloŋ-laai maa-mɛni ŋá lɛ̀ dîa, é kɔ́ a gɛ́ɛ é díkɛ dí dílii maa faleŋ Zîsɛ mɛni ma é kúla Mose ŋɔtɔ̂ŋ su da Ɣâla ŋɔlóno kɛ́-ƃelai díwooi. 24Nya ƃe ǹúui da-ni dí làa a mɛni-ŋai è mòi, da-ni dífe laa ni la. 25Díkɛɛ díwoo fé láa ni ma díkîe-ni loai, dí li, tãi Pɔ̂ɔ è mɛni tɔnɔi ŋí ƃo la, ǹyɛɛi, “M̀ɔlêŋ Maa Waai è mɛni sã́a ƃo tãi è mò la kúnâŋ-ni pɔlɔ-ŋai dîa Azaya sarâi, ǹyɛɛi,
26‘Lí ǹûai ŋí pɔ́naa í m̀o dîa, yɛɛi,
“Ka pâi mɛni m̀ɛnii kpɔ́,
kɛ́lɛ, káfe pâi tárêi zu a dɔnɔ kpîŋ.
Ka pâi kwaa kâai kpɔ́,
kɛ́lɛ, káfe pâi kwaa ma kpɛɛ̂i a dɔnɔ kpîŋ.
27Kpɛ́ni fêi, ǹûai ŋí dílii-ŋai saâi,
díwoli-ŋai fa mɛni mɛ̂ni a ǹɛ́lɛɛ,
da díŋɛi lá tɛ́,
a gɛ́ɛ dífa lâa kwaa káa la a díŋɛi,
kpaa máŋ dí mɛni mɛ́ni a díwoli,
kpaa máŋ dí mɛni ŋá káa a dílii,
dí tinaŋ ḿbɔ naa-pere a gɛ́ɛ ŋá díƃalo.” ’
28“Mɛni ma é kɛ́ a kákɔlɔŋ mɛni a gɛ́ɛ da Ɣâla ŋɔƃálo-laai ŋí tɛ́ɛ Zɛ̃tai-ŋai pɔ; da pâi díwoli tɔɔ̂i ma.” [ 29Tãi e ŋ̀óo-ŋai ŋí ƃò lai, Zûu-ŋai dí lì, díkɛ li a sîa too díkîe-ni loai.]
30Nya ƃe Pɔ̂ɔ e kóraŋ feerɛ lɛ́lɛɛ kɛ̀ naa pɛ́rɛ tɔnɔ mu, nyíi è kɛ̀ vela-fei kɛ̂i. E ǹyée see ǹûai kélee mu da kâa pà bɔi. 31È kɛ̀ Ŋ̀âla-taa kâloŋ laai maa-mɛni lɛ̂i, gɛ mɛni-ŋai lɛ nyíi bîlaŋɔɔ Kúnuu-namui Zîsɛ Kôrai ma. E nyíŋi kɛ̀ kpɔ́ pono ŋá, dífe mɛni da kɛ́ ni la.
Currently Selected:
Zia-ƃelai Kɛ́-mɛni-ŋai 28: KWB
Highlight
Copy
Compare
Share
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
Zia-ƃelai Kɛ́-mɛni-ŋai 28
28
Pɔ̂ɔ káa Maata tiŋ su
1Kútɛɛ dîŋ sui, kú gɔ̀lɔŋ a gɛ́ɛ dîŋ ŋí láa ƃé kɛ̀ a Maata. 2Ǹɔii-ƃelai kɛ̀ naai, dí kúsoŋ kpɔ́ a ǹɛ́lɛɛ. Dí díyee sèe kúkelee kúmu dí ŋɔŋ tóo kúmɛni ma, kpɛ́ni fêi, tuna è nâa kɛ̀ pûi, gɔ́lɛi kɛ́ tela kúkɛ. 3Nya ƃe Pɔ̂ɔ e kɔi sîɣe e bu ŋɔŋ ŋá. Ŋɔŋ kɛ́ɛ a téei, kali è kùla gɔii su e Pɔ̂ɔ soŋ ǹyée ma. 4Tãi ǹɔii-ƃelai dí vɛnɛ-sɛŋ ŋí kàa sɛlɛnii Pɔ̂ɔ yée mai, dí mò díkîe-ni loai, dîyɛɛi, “Tɔ̃yâ kpîŋ, nalôŋ ŋí káa a nuu-paa-nuu, nyíi ve pâi ƃálôi mɛni pɔ́ɔ kúlaa sârai, berei máŋ ve lɛɛ ni la ǹyái sui.” 5Nya ƃe è galii fàya é dóo ŋɔŋ ŋá, kɛ́lɛ, mɛni ŋánaa fé ǹyaa kpîŋ kɛ́ ni. 6Dí kɛ̀ gâai ǹyée a pâi fɛɛ̂i, kpaa máŋ é tóo nɔ́ é sáa a maa félaa. Kɛ́lɛ, dí maa kpɛ̂ŋ kɛ̀ a tãi su kôyaa dí gáa a gɛ́ɛ mɛni da kélee fé kɛ́ ní la. Nya ƃe dí dílii maa fâleŋ, dîyɛɛ gáa a ɣâla.
7Gwaa tɔnɔi ti ma kɔlɛ ma kpâlaŋ-ŋa dí kɛ̀ naa gɔmɛnɛ-nuu kɛ́tɛ tɔnɔ yêei, nyíi da kàa dòli a Pɔbiliyɔ. Pɔbiliyɔ è ǹyée sèe kúmu, é tûa a kûa a wɛli-kɛ-maa-pere a ɣele kûu saaƃa. 8È kɛ̀ a sɛŋ Pɔbiliyɔ ǹâŋ è kɛ̀ kɔ́lɛ̂i. Gɔlɔ è kɛ̀ a vãa ma, ŋãa-kpaŋ kɛ́ ƃo ma. Nya ƃe Pɔ̂ɔ è lì nàa kâai, é Ɣâla fɛli mɛi, é ǹyée pɛlɛ mà é m̀alo. 9Tãi nyíŋi è kɛ̀ lai, diai kélee kɔlɔ-fela è kɛ̀ dîa dîŋ ti sui, dí pà Pɔ̂ɔ pɔ máŋ é díƃalo. 10Dí sama-sɛŋ támaa tɛ̀ɛ kúpɔ. Tãi kú kɛ̀ kulâi la naai, dí sɛŋ kélee pu géleŋ su kúmɛni ma, nyíi-ŋai kú kɛ̀ ŋ̀wɛ̂lii.
Pɔ̂ɔ a seri Luŋ
11Ɣáloŋ saaƃa tɛ̂ɛi, ku ǹyá ŋá-keleŋ siɣe, nyíi kɛ̀ a Alezaŋdura keleŋ, nyíi da kâa dòli a Diyɔkuri. Géleŋ ŋí è tùa seêni dîŋ ŋí su a vãa kɛ́tɛi tɛɛ tãi. 12Kú seriɛ Sirakui, kú gɛ̀ naa a ɣele kûu saaƃa. 13Kú siɣeɛ naai, kú kpìlaŋ-kpìlaŋ ku pá Legiuŋ. Ɣele kûu tɔnɔ tɛ̂ɛ pôlu ma, seɣai-pere fãai è nâa kɛ̀ tɛɛ̂i. Bôlu ma-ɣelei kú pà Puteoli. 14Nàa ƃe ku kúƃarâa kâa naa, dí kúmarê kɛ́ a gɛ́ɛ kwa dîa-ni ku ɣele lɔ́ɔlu mɛi feerɛ kɛ́ naa. È nâa kɛ̀ tí kú Luŋ perei siɣe. 15Tãi kúƃarâai kɛ̀ Luŋ dí kúmaa ḿɛni m̀ɛni lai, dí pà kúperêi tɔɔ̂i é lɛ́ɛ la zu dí seri Apiiɔ Lɔɔ-kpalaŋ da Ŋɔ̃yâ Laa-pɛrɛ Saaƃai mâ. Díkaa Pɔ̂ɔ m̀ii, è Ɣâla sɛɣɛi fè ǹíi é kpele. 16Tãi ku seri la Luŋ, dí Pɔ̂ɔ lɛ̀ɛ naa é kɛ́ gbɔɔi-yee ma da gɔkuluƃai kɛ̀ mɛi kâai.
Pɔ̂ɔ káa Ɣâla-woo ƃôi Luŋ
17È nâa kɛ̀ tí, ɣele kûu saaƃa pôlu ma, Pɔ̂ɔ è Zûu-ŋai dínuu kpaya-kpayai tòli díkîe ma. Ǹûai ŋí páa díkîe mai, Pɔ̂ɔ è mò dîa, ǹyɛɛi, “Sinaa da ŋánûa, berei máŋ fé mɛni nyɔ́mɔɔ da kélee kɛ́ ní la a ǹûai, kpaa máŋ kúnâŋ-ni dítûa-pere pɔlɔ-ŋai, dí ŋ́gula Zerusâlɛŋ dí ńdɛɛ Lomaŋ-ŋai pɔ a diɛ a tɔ̂ŋ kàra. 18Dí ḿaa kpɛɛ. Dîi pɔ̀ri teêi mâ ŋá lí, kpɛ́ni fêi, dífe mɛni da kélee káa ni ŋá gɛ̀ nyíi ŋa pɔ̂ri saâi m̀ɛni mai. 19Kɛ́lɛ, Zûu-ŋai kɛ́ɛ dífe faa níi, è kɛ̀ a sɛŋ fɛ̂ɛ ŋa li Gâloŋ Siizɛ pɔ́, berei máŋ fé mɛni nyɔ́mɔɔ kélee ƃo ni la a ŋánûai láai. 20Mɛni ma, sapoi ŋá kátòli lai, ǹyaa ƃa, ŋá kákaa kwa kâa-ni kú lóno, kpɛ́ni fêi, Eezuɛ-ŋai díkili-kɛ-zui mɛni ƃe ŋ́iriɛ̂i la a ǹyɔlɔi ŋí.” 21Nya ƃe dí mò ma, dîyɛɛi, “Kúfe niî kɔlɔ sɔlɔ ƃo ni é kúla Zuda é pîlaŋ yâ, kpaa máŋ kúƃarâai dí kùla naai, dí mɛni nyɔ́mɔɔ kélee da ƃo kûa é pîlaŋ yâ. 22Kɛ́lɛ, kwa ŋ̀wɛ̂lii kú íwoo mɛni kú gáa berei íkili-ŋa-siai káa lai. Kpɛ́ni fêi, à kɛ̀ a Kôrai-ƃela-kpului ŋí mɛni, kú gɔ́lɔŋ da mɛni nyɔ́mɔɔ ƃo é pîlaŋ m̀a kwaa kélee mâ.”
23Nya ƃe dí tãi lɛ̀ mà. Maa ɣelei seriɛ, núu támaa dí pà bɔ ƃɛi è kɛ̀ naai. É síɣe ɣele-wala ma é tóo ɣele-wulii ma è Ŋ̀âla-taa kaloŋ-laai maa-mɛni ŋá lɛ̀ dîa, é kɔ́ a gɛ́ɛ é díkɛ dí dílii maa faleŋ Zîsɛ mɛni ma é kúla Mose ŋɔtɔ̂ŋ su da Ɣâla ŋɔlóno kɛ́-ƃelai díwooi. 24Nya ƃe ǹúui da-ni dí làa a mɛni-ŋai è mòi, da-ni dífe laa ni la. 25Díkɛɛ díwoo fé láa ni ma díkîe-ni loai, dí li, tãi Pɔ̂ɔ è mɛni tɔnɔi ŋí ƃo la, ǹyɛɛi, “M̀ɔlêŋ Maa Waai è mɛni sã́a ƃo tãi è mò la kúnâŋ-ni pɔlɔ-ŋai dîa Azaya sarâi, ǹyɛɛi,
26‘Lí ǹûai ŋí pɔ́naa í m̀o dîa, yɛɛi,
“Ka pâi mɛni m̀ɛnii kpɔ́,
kɛ́lɛ, káfe pâi tárêi zu a dɔnɔ kpîŋ.
Ka pâi kwaa kâai kpɔ́,
kɛ́lɛ, káfe pâi kwaa ma kpɛɛ̂i a dɔnɔ kpîŋ.
27Kpɛ́ni fêi, ǹûai ŋí dílii-ŋai saâi,
díwoli-ŋai fa mɛni mɛ̂ni a ǹɛ́lɛɛ,
da díŋɛi lá tɛ́,
a gɛ́ɛ dífa lâa kwaa káa la a díŋɛi,
kpaa máŋ dí mɛni mɛ́ni a díwoli,
kpaa máŋ dí mɛni ŋá káa a dílii,
dí tinaŋ ḿbɔ naa-pere a gɛ́ɛ ŋá díƃalo.” ’
28“Mɛni ma é kɛ́ a kákɔlɔŋ mɛni a gɛ́ɛ da Ɣâla ŋɔƃálo-laai ŋí tɛ́ɛ Zɛ̃tai-ŋai pɔ; da pâi díwoli tɔɔ̂i ma.” [ 29Tãi e ŋ̀óo-ŋai ŋí ƃò lai, Zûu-ŋai dí lì, díkɛ li a sîa too díkîe-ni loai.]
30Nya ƃe Pɔ̂ɔ e kóraŋ feerɛ lɛ́lɛɛ kɛ̀ naa pɛ́rɛ tɔnɔ mu, nyíi è kɛ̀ vela-fei kɛ̂i. E ǹyée see ǹûai kélee mu da kâa pà bɔi. 31È kɛ̀ Ŋ̀âla-taa kâloŋ laai maa-mɛni lɛ̂i, gɛ mɛni-ŋai lɛ nyíi bîlaŋɔɔ Kúnuu-namui Zîsɛ Kôrai ma. E nyíŋi kɛ̀ kpɔ́ pono ŋá, dífe mɛni da kɛ́ ni la.
Currently Selected:
:
Highlight
Copy
Compare
Share
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in