Minä pästan sindai ičeiž rahvahan i kaikiden rahvahiden käzišpäi, kudambidennoks nügüd՚ oigendan sindai avaidamha heile sil՚mäd, miše hö käraudaižihe pimedaspäi lämoihe i sotonan valdaspäi Jumalaha. Ku hö uskoba minuhu, heiden grähkäd pästtas, i hö voiškandeba olda nenidenke, keda Jumal om otnu pühiden keskhe.’