1Korintus 15
15
Kristus ebe watlagikemo Allah nen ilugut disike wene
1Nagarlagi nirugi o. Yogondak an nen wene omanggi kinakla eberogo yokisak. An nen pano wene yokisa wagagimo, waganggigisip nen, kinendainggen pano wene eti paga korle agagisip werek o. 2Pano wene yokisa wagagi wene endiat kininggi aʼbetogo pago dogogun kalok, eti pagaat ndil kinabigogo. Esigit diluk mende, kit we yugunat wirlikogo kinendainggen Allah oba panggot disigisip werek kalok, erlok dek o. 3Wene alebagik an yanggul nikukama, waganggigi mendeat kit yabunggane yanggul kisasigi eti, ebe men ambaligogo. Nit weyak kagako lagagu mende pasik, at Kristus nininggi yirluk oba wasugun yiluk kolal mbalogo ʼbisuka ndak-ndagat ebe wakuka o. 4Wakukama ebe warek oila ʼbi laguka. ʼBi lagukama inggi mbere warek welagikesik nen inggi omanggi paga Allah nen ilugut disike. Ilugut disike eti paganeat Allah wene kolal mbalogo ʼbisuka ndak-ndagat ilugut disike o. 5Ilugut disikemo, at Kepas ilenggen kowagaluk elokoma winam agike. Omborlik, it inebe 12 yomenogo inilenggen kowagaluk inelokoma winam agikeat. 6Yabunggane it at omborlik noko laguka mende inebe 500 amberek inomat, omanggi pasik inilenggen kowagaluk inelokoma winam agikeat. It inilenggen kasuka mende eti, inebe dogalek kak yogondak iniluk werek mendeat, amberek mbereat inebe watlaguka. 7Arat iluk atluk nen yabunggane Yakobus ilenggen kowagaluk elokoma winam agikeat. Yabunggane, at nen inayonggo ʼbiluk laʼbiyasike mende yomenogo inebe taʼbokogonat nen inilenggen kowagaluk inelokoma winam agikeat. 8Esigit diluk inelokoma winam arik wago lagikesik, yabunggane ebe yabunggane, an elege awan endago mende negen mendeat, nelokoma winam agikemo nilenggen kasigiat. 9Nit Yesus nen ninayonggo ʼbiluk laʼbinanggike mende amberek inendaga werek mende, an narligat, nendaga dek o. An nen Allah aʼburi nandorligogo mende yi aik ndi aik kagarinako lagagi eti paga, an nen,
“Nebe Yesus nen nayonggo ʼbiluk laʼbani wagike mende,” yiluk yusak, erlok dek o. 10Esigit diluk yusak erlok dek mende, Allah obabut pano nen nayonggo ʼbisikemo yigit diluk agagisik werek o. Nayonggo ʼbisike eti we wirlikogoat ʼbisike dek eti paga, it amberek taʼbokogonat yabu ʼbugurlagat negen waganggo nggorlek, an narligat, dogalegat negen waganigogo o. Mende, esigit diluk waganggo lagi eti, an nen waganigogo ʼbuk. Allah obabut pano nen, nimbisagat dogolik waganigogo o. 11Yabu eti ebe an ninom, it amberek inom, pano wene yogisilik liligogi etiat o. Wene etiat yokisasinem, kit nen eberogonat yiluk waganggigip o.
Akoni warek mende Allah nen inilugurinabigin wene
12At Kristus watlagikesikmo nen, yabunggane Allah nen ilugut disike, yiluk yokisaligogo mende, kit amberek nen,
“Akoni watlatlukmo nen Allah nen inilugurinabigin dek o,” yiluk yiligogi eti nenaluk. 13Akoni watlatlukmo Allah nen inilugurinabigin dek dogolepma, at Kristus watlagikesikmo nen ilugut dilep degat o. 14At Kristus watlagikesikmo Allah nen ilugut dilep dekma, nit nen wene we wirlikogo yogisasi dogolep. Nen, kit nen, wene eberogonat, yiluk waganggigip eti, we wirlikogo waganilep o. 15Nit nen Allah abok yisi dogolik,
“At nen Kristus ilugut disikemo ninilenggen kasugu,” yiluk yogisiligogi. Mende, akoni watlatlukmo Allah nen inilugurinabigin dek dogolepma, at Kristus ilugut dilep degat o. Nen, at ilugut dilep dekma, it amberek nen,
“Kit nen yisi dogolik, Allah nen esigit diluk kagakikemo ninilenggen kasugu, yiluk yisi lagap eti, kinenggalat mirlokogo yisi lagap,” yiluk morat yokniselep o. 16Akoni watlatlukmo Allah nen inilugurinabigin dek dogolepma, at Kristus ebe ilugut dilep degat o. 17At Kristus Allah nen ilugut dilep dekma, kit nen,
“Wene eti eberogonat, yiluk waganggigip eti, we wirlikogo waganilepma, kit weyak kagako lagagip mende eti, wene kinoba dogolep o. 18Eti kak, it amberek Kristus inom kunik dogolik watlaguka mende eti nuk atlebat. 19Nit nen,
“Panot ninabigin,” yiluk ninendainggen Kristus oba panggot disugusik ninakla arlenggen kiligogi. Mende, yogondak ya niniluk dogolik yaat esigit diluk ambasi dogoluk nen, yabunggane ninilugut ninabigin dek dogolepma, it akoni amberek nen,
“Iya. Kinaʼbuwa o,” yiluk it amberek yogisigidek nirat yoknisasi dogolep o.
20Esigit diluk mende, at Kristus watlagikesikmo, Allah nen eberogonat ilugut disikemo werek o. Esigit diluk ilugut disike eti, kimbiri ebenggeranem yungguk mende ndak endarigogi eti kak, it watlaguka mende, at Kristus ndak ilugut disike o. 21At ap omanggi nen watlarigogi erlo yanggul kike eti kak, at ap omanggi nen iniluk arigogi mende erlo yanggul kike o. 22At Adam ninom kunik dogolik, ninebe taʼbokogonat watlarigogi eti kak, nit Kristus ninom kunik werekma, Allah nen ninebe taʼbokogonat ninilugut ninabiginat o. 23Esigit diluk mende, Allah nen ninobalikmo dombok mot-mot ninilugut ninabigin. Kimbiri ebenggeranem yungguk mende ndak endarigogi kak, at Kristus ndak ilugut disikemo nogo nen, at ebe wisigin etinem, nit Kristus agoromi mende ninilugut ninabigin o. 24Ninilugut ninabiluk nen, o ilugun kurli paga arat kagat lasigin. Etinem at Kristus nen inebe nggok dogoligogi eti inom, indewerek dogoligogi eti inom, inobatneyak dogoligogi eti inom, mondogat deget diyalok, yi mende ndi mende, at apma werek mende taʼbokogonat ninombae Allah apma dogowagaluk inggi paga ʼbigin o. 25Esigit diluk ʼbigin eti, at Allah nen Kristus asili mende taʼbokogonat iyok nen al debelogo ʼbiyawak nen yiluk apma ʼbiya wisigin eti awan werek nggorlek, at Kristus ebe nggogat mondok dogogin. 26Asili mende ebe yabunggane iyok nen al debelogo deget digin eti, ebe, watlarigogi erlo etiat o. 27Allah wene kolal yigit diluk mbalek werek,
“Yi mende ndi mende taʼbokogonat, at apma arat ʼbiya waga o,” (Mzm. 8:6=TB 8:7)
yiluk yisukama kolal mbalek werek.
“Taʼbokogonat apma ʼbiya waga o,” yiluk yisukama werek mende, at Allah nen ʼbiya waga werek enggaerek ebe Kristus apma unggigidek, yiluk enggagat werek o. 28Yi mende ndi mende taʼbokogonat Allah nen aʼbut apma ʼbiya wagonem, at Nggok Allah arligat Endaganggok dogolik yi ai ndi ai apma dogowagaluk, at aʼbut enggaerek nen,
“Nombae. Kat nen yi mende ndi mende taʼbokogonat an napma arat ʼbanggen eti, an yogondak kat kapma sebe yiluk dogogin o,” yiluk yogosigin.
29Wene omanggi, it akoni watlaguka mende yabunggane inilugurinabigin mondok dek dogolepma, it inake it amberek ima wusaginabigogi eti, ninggit diluk kagarigogi ambegep? Nenaluk ima wusaginako dogusak? 30Nen, nit men, dinggagane kibanggone yukmongge mondok noko lago eti, nenaluk noko dogusak ambegep? Esigit diluk noko dogusak degat o. 31Nagarlagi nirugi o. Kinendainggen ninewe Endaganggok Kristus Yesus oba panggot diluk ninom kunik werek eti paga, an kit pasik pogorakasi dogolik men yokisak. An kibitngge-yogongge nebe nasuwogoluk kagako nggorlek nobakanini kambuk yiluk werek o. 32An o Efesus yoma dogolik, akoni wem kelo obabut weyak mende inom abigogi kak ninom ako lagosik eti akoni agat oba mende inake abigogi kak abilepma, nena mende sabutlep ambegep? Akoni watlaguka mende inilugurinabigin dek dogolepma, it amberek nen yisuka kak, men yilep,
“Nit o kuben ninebe watlasugunmo, yogondak ya elalma pasik niniluk dogolik, kimbiri inom, wam inom, enggen ambusu inom, ninakla arlenggen kasi dogolik elalma nasi doguwok o,” (Yes. 22:13)
yiluk yisuka kagat yilep o. 33Akoni nen yisi dogolik,
“It amberek inobabut weyak mende kinom kunugun kalok, kit kinobabut pano mende weyak asigin o,” yiluk yiligogi eti eberogonat yiluk kinenggaerek nen kinebe dalagup o. 34Weyak kagarigogi mende eti togot diyalok, yogondak kinobabut kwalatni o. Kit amberek Allah ebe kinonggodek dogoligogi eti paga, kinenggarli wasigiluk yokisigi o.
“Akoni warek mende Allah nen inebe eti negen inilugurinabigin,” yiluk yogisasike wene
35Esigit diluk mende, kat omanggi nen wene kinok wokniyasi dogolik,
“Akoni watlaguka mende eti Allah nen ninggit diluk inilugurinabigin. Inilugurinabiluk nen, inebe ninggirlik mende inilugurinabigin,” yiluk yegen eti, 36kendainggen dek nen yegen o. Yi mende ndi mende ai pilogo agat oba laʼbiligogon mende eti, akoni watlarigogi kak, ai eti owado pirli agidek kalok, ebe anggu dukusak erlok dek o. 37Ai pilogo agat oba labiligogon eti, ebe yabunggane anggu dukiluk kagat lasigin mende laʼbiligogon ʼbuk. Gandum enggen a, at te, yi mende ndi mende enggen a, enggen arlek pilogo laʼbiligogon. 38Pilogo laʼbisinem, at Allah akla ambalok nenat ebe agubak kigirigogo. Yi mende ai, ndi mende ai ebe asokondek dombok agubak kigirigogo o. 39Yi mende ndi mende iluk mende taʼbokogonat ebe omanggiat mende ʼbuk. Akoni ninebe ninat, wam ebe ninat, sewe ebe ninat, ikan ebe ninat. 40Nen, yi mende ndi mende mbogot oba mende weregat, agat oba mende weregat. Mende, mbogot oba mende eti elokonggen dombok pano yiluk yiligogi eti ninat. Nen, agat oba mende elokonggen dombok pano yiluk yiligogi eti ninat o. 41Mo pano aʼbinak eti, arligat, sut pano aʼbinak eti, arligat, darli kusagal pano aʼbinak eti arligat. Esigit diluk mendeat, darli kusagal eti ebe dombok asokondek dombogat aʼbinak yibarligogo mende o. 42Eti kak, Allah nen akoni warek mende esigit dilugat inilugurinabigin o. Ninebe warek pirli arigogi mende eti, ai agat oba pilogo laʼbiligogi kak, agatma sal dinanilukmo yabunggane ninebe pirli asigin dek mende ninilugut ninabigin o. 43Ninebe warek ninobatne dek inaʼit kiligogi mende eti, agatma sal dinanilukmo yabunggane ninebe ninobatne werek pogot ninabusak mende ninilugut ninabigin o. 44Ninebe watlagonem ninowado agat mendeat agatma sal dinanigogi mende. Mende, yabunggane Allah Agurengge nen ninebe niniluk mondok dogogun mende ninilugut ninabigin o. Ninowado mende werek yi, Allah Agurengge nen ninilugut ninakonem ninebe mendeat dogogun o. 45Wene esigit diluk yiluk, Allah wene kolal mbalko dogolik,
“Ap Adam alebagik mende eti, ebe iluk mende winamet disike,” (Kej. 2:7)
yiluk kolal mbalogo ʼbisuka. Mende, ap Adam yabunggane mende eti, Agurengge nen inilugurinabigogo mende wagike o. 46Allah nen, ap alebagik winamet disike eti, at yabunggane omanggi mende eti Agurengge nen ninilugut ninabigin eti mende winamet disike ʼbuk. Ninowado agat mende ndak winamet disikesikmo nen, Agurengge nen ninilugut ninabigin eti yabunggane wagike o. 47Allah nen alebagik ap Adam eti ebe agat amumulengge mende winamet disikesikmo, obabut agat mendeat o. Mende, ap Adam yabunggane mende eti mbogot oba nenat wagike. 48It akoni amberek inebe agat oba mende agaka mende inebe, at Allah nen alebagik Adam ebe agat amumulengge mende winamet disike mende eti negenat werek o. Mende, it amberek inebe mbogot oba mende agaka mende inebe, at yabunggane mbogot oba nen wagike mende eti negenat werek o. 49Nit yogondak at Allah nen Adam ebe agat amumulengge mende paga winamet disike mende eti ninom ndak-ndak werek kak, yabunggane at mbogot oba mende eti ninom ndak-ndagat dogogun o.
50Nagarlagi nirugi o. Wene yi yokisak. Ninebe ninowado watlarigogi mende yi inom, Allah apma ʼbinaniginmo etoma indewerek asugun mondok dek o. Nen, ninebe pirli arigogi mende yi inom yabunggane ninebe ikok mondok dogogun mende indewerek asugun mondok degat o. 51Mende, wene Allah akla mende yi yokisak. Nit ninebe taʼbokogonat watlasugun dek mende, ninebe dombok ninat kagat ninabigin o, yiluk eberogonat yokisigi o. 52Omanggi pasik, inilaga dambok yiluk ʼbenggeligogi kak, pinggon ane o ilugun kurli paga pukagin didugun o. Esigit diluk pukasinem, akoni watlaguka mende inebe pirli agidek ikok mondok dogogun mende agubak kigirogo inilugurinabiluk nen, nit taʼbokogonat ninebe ninat kagat ninabigin o. 53Ninebe pirli arigogi mende yi, pirli asugun dek mende su yirigogi kak yikik, ninebe watlarigogi mende yi watlasugun dek mende yikik, kagasugun o. 54Ninebe pirli arigogi mende yi pirli asigin dek mende yikik, nen watlarigogi mende yi, watlasugun dek mende yikik, kagasugun. Esigit diluk yisugun eti paga, wene men yiluk kolal mbalogo ʼbisuka mende eti ebeat asigin,
“Yi mende ndi mende kaumpogo niligogi kak, at Allah obatne atluk nen, watlarigogi erlo eti, deget digin o.” (Yes. 25:8)
55Deget diluk, ane aik dagok yogoko dogolik,
“Watlarigogi mende erlo yi, kobatne nggi. Kaik nen liʼbilinako lagan etnogo kaik anini nggi,” (Hos. 13:14)
yiluk yisikemo wene kolal mbalogo ʼbisuka mende eti ebeat asigin o. 56Watlarigogi mende erlo aik nen liʼbil ninabigogo eti ebe, nit weyak kagarigogi eti paga aik nen liʼbil ninakonem watlarigogi etiat o. Nen, weyak kagarigogi mende obatne agike eti ebe, wene Allah nen ninasuk wakike eti paga obatne agike o. 57Mende, ninewe Endaganggok Yesus Kristus kagakike eti paga, Allah nen ninobatnet ninakonem ninobatne arigogi yiluk, ninombae Allah keyagi wako doguwok o. 58Eti paga, nagarlagi nirugi o. Kinebe nendainggen kunik o. Kinendainggen korlerogo, kambuk yiluk dogono. Ninewe Endaganggok ninom kunik dogolik, at ake yi mende ndi mende kagakonem wirlikogo kagat lasigin dek o, yiluk nggokogo kagako mondok dogono o.
Zur Zeit ausgewählt:
1Korintus 15: DNA
Markierung
Kopieren
Vergleichen
Teilen
Möchtest du deine gespeicherten Markierungen auf allen deinen Geräten sehen? Erstelle ein kostenloses Konto oder melde dich an.