Hechos 13

13
Bernabé mu̶u̶d je̱'e̱ Saulo tyuung yajtzondaakku̶xy ko je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt kapxwa'kxku̶xy
1Ma je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ mu̶bu̶jkku̶xpu̶ñ je̱'e̱ Jesús jim Antioquía, jim najty je̱'e̱ Dios y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶du̶jk y mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt yaj'u̶xpu̶jkku̶xpu̶ñ. Jim najty je̱'e̱ Bernabé, je̱'e̱ Simón (mu̶dyiibu̶ najty nandu'un tyijku̶xypyu̶ñ je̱'e̱ tzixyjya'ay), je̱'e̱ Lucio mu̶dyiibu̶ jim Cirene tzombu̶ñ, je̱'e̱ Manaén (mu̶dyiibu̶ kipxy ye̱ku̶ñ mu̶u̶d je̱'e̱ Herodes, mu̶dyiibu̶ jim Galilea ane̱'e̱mu̶ñ) y je̱'e̱ Saulo. 2Du'un tu'ook, ayuu najty Dyios'o'owu̶dajtku̶xy, chi je̱'e̱ Espíritu Santo ñu̶maayu̶ ajku̶xy: “Ju̶gue̱jxu̶gyu̶ch ajku̶xy awiing je̱'e̱ Bernabé mu̶u̶d je̱'e̱ Saulo neby je̱'e̱ tuung mu̶baad tuungu̶xyu̶ñ je̱'e̱ tu̶u̶bu̶ u̶u̶ch nyajniwinmayu̶u̶ygyu̶xy.”
3Ko je̱'e̱ Dios mu̶bu̶jktzodaaygyu̶xy y y'ayuu'ajttaaygyu̶xy, chi je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk ku̶'u̶ni'ixajku̶xy je̱'e̱ Bernabé mu̶u̶d je̱'e̱ Saulo y chi tu'uju̶jpke̱xu̶u̶y ajku̶xy.
Apóstoltu̶jk je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt jim Chipre kapxwa'kxku̶xy
4Ko je̱'e̱ Espíritu Santo kye̱jxu̶gu̶xy je̱'e̱ Bernabé mu̶u̶d je̱'e̱ Saulo, chi jim Seleucia ñú̶kxku̶xy, y jim byarcu̶tu̶gu̶u̶ygyu̶xy ñú̶kxku̶xy jim Chipre ma je̱'e̱ naax mejy'agujkpu̶ju̶ñ. 5Ko jim jya'tku̶xy ma je̱'e̱ barco ni'igu̶daaktaakt mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Salamina, chi je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt jim kapxwa'kxtu̶gu̶u̶ygyu̶xy ma je̱'e̱ judío ja'ay ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ. Tzooñ najty je̱'e̱ Juan nandu'un, mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Bernabé y je̱'e̱ Saulo najty pube̱jtu̶bu̶ñ ajku̶xy.
6Wu̶dijttaaygyu̶x ku̶xyu̶ ma je̱'e̱ naax mejy'agujkpu̶ju̶ñ, y chi oy jya'tku̶xy ma je̱'e̱ kajpt mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Pafos. Jim je̱'e̱ judío ja'ay tu'ug paaty ajku̶xy mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Barjesús, kuxu̶u̶'ajtp najty je̱' y nan ñaydyijyii najty ko Dios y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶ju̶ch, y ka'p ñi'ijaanchu̶chpyu̶. 7Je̱'e̱ kuxu̶u̶ja'ay oy najty je̱'e̱ Sergio Paulo janch mu̶dnaymyu̶gu'ug'adyii, je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ najty jim ane̱'e̱mb ma je̱'e̱ jimbu̶ kajptu̶ñ, y janch kuwinma'añ je̱'e̱ najty. Chi je̱'e̱ Sergio Paulo je̱'e̱ Bernabé y mu̶u̶d je̱'e̱ Saulo oy yajwoyii, amdo'idaanu̶ je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt. 8Peru̶ je̱'e̱ kuxu̶u̶ja'ay, mu̶dyiibu̶ nandu'un griego'eemby yajtijpu̶ñ Elimas, myu̶dzibu̶u̶y je̱'e̱ Bernabé mu̶u̶d je̱'e̱ Saulo, y y'agapxu̶u̶y je̱'e̱ gobernador ka'pu̶ je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt mu̶bu̶jku̶yu̶ch. 9Mu̶'it je̱'e̱ Saulo, mu̶dyiibu̶ Pablo nandu'un yajtijpu̶ñ, mu̶u̶d je̱'e̱ Espíritu Santo myu̶k'ajtu̶ñ windu̶kxpejty je̱'e̱ kuxu̶u̶ja'ay, 10y nu̶maay:
—¡Miich oy miich mjanch'anu̶u̶ju̶ch y mjanchju̶bu̶kja'ayu̶ch, mu̶jku'u'úng miich, y mjanchmu̶dzip'aty ku̶xyu̶ pu̶njaty je̱'e̱ oyjyoot oywyinma'añ mu̶dajtku̶xpu̶ñ! ¿Mu̶naa m'u̶xmadza'añ neby je̱'e̱ Windzú̶n Dios ñu̶u̶ tyu'u mjanchyajku'udu̶goya'añu̶ñ? 11Cham je̱'e̱ Windzú̶n Dios xychaachtyuna'añ: mwu̶'u̶mu̶p wiindz, y ka'p je̱'e̱ xu̶u̶mbu̶ mdzojk'ijxu̶'u̶gu̶ch.
Chi je̱'e̱ kuxu̶u̶ja'ay mu̶k'eemby wiindz wyu̶'u̶my, y chi u̶xtaay pu̶n wijtzwu̶dittu̶u̶wu̶bu̶ñ je̱' ko wiindz je̱'e̱ najtyu̶ñ. 12Ko je̱'e̱ gobernador du'un ijxy, chi je̱'e̱ Windzú̶n Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt mu̶bu̶jku̶yu̶, y yajnú̶kxy yajju̶wu̶u̶y mu̶k neby je̱'e̱ Pablo je̱'e̱ Windzú̶n Dios y'u̶xpu̶jku̶ñ nimu̶dyaaku̶ju̶ñ.
Pablo mu̶u̶d je̱'e̱ Bernabé jim Antioquía yajpaatku̶xy Pisidia naaxjooty
13Chi je̱'e̱ Pablo byarcu̶tu̶gu̶u̶y mu̶u̶d je̱'e̱ myu̶gu'ugtu̶jk jim Pafos y ñú̶kxku̶xy jim Perge ma je̱'e̱ Panfilia ñaaxjootyu̶ñ; peru̶ puyo'oydyuuttu̶nu̶ je̱'e̱ Juan y wyimbijtnu̶ jim Jerusalén. 14Najx jim Perge ajku̶xy, oy jya'tku̶xy jim Antioquía, mu̶wingón je̱'e̱ Pisidia naaxjooty. Pokxyxyu̶u̶#13.14 pokxyxyu̶u̶: Adaa Sábado du'un tyijpy. jim tyu̶gu̶u̶ygyu̶xy ma je̱'e̱ judío ja'ay ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ y chi ñaxwé̱tzku̶xy. 15Ko je̱'e̱ ja'ay ñakykyapxtaay ajku̶xy ma je̱'e̱ Moisés ñakyu̶ñ y ma je̱'e̱ Dios y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶du̶jk ñaky ajku̶xyu̶ñ, chi je̱'e̱ naymyujktaakt windzu̶ndu̶jk ayuuk ke̱jxku̶xy ma je̱'e̱ Pablo najty y'u̶ñaaygyu̶xyu̶ñ:
—Mu̶gu'uktu̶jk pu̶nu̶ mu̶dajtku̶xypy je̱'e̱ kapxwiju̶ñ mu̶u̶d je̱'e̱ ja'ay ajku̶xy, mu̶baad cham mnigápxku̶xy.
16Mu̶'it je̱'e̱ Pablo tyu̶naayu̶'ky, chi je̱'e̱ kyu̶'u̶ yaj'ijxu̶ ajku̶xy ko y'amoongu̶xu̶ch, y myu̶naañ:
—Okmu̶doogu̶x, miich Israel ja'ay ajku̶xy, y nandu'un miich ajku̶xy ka'pu̶ jyudíoja'ayu̶ch, mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios windzu̶gu̶u̶ygyu̶xpu̶ñ. 17Je̱'e̱ Israel ja'ay Dyios jékyu̶p win'ijx je̱'e̱ nmu̶j'áp nmu̶jteedy ajtu̶m ajku̶xy, y yajnimayu̶u̶ygyu̶x ni'igyu̶ ko najty jim Egipto jyaybyokxy'ajtku̶xyñu̶, y chi kujeky yajpu̶dzu̶u̶mu̶gu̶xy mu̶u̶d je̱'e̱ myu̶k'ajtu̶ñ ma je̱'e̱ jimbu̶ naaxu̶ñ. 18Mu̶me̱kxtujku̶ je̱'e̱ Dios ajku̶xy jii da'a juxytyikxy jumu̶jtu̶ jim adu'ugtuum, 19y juxtujk it je̱'e̱ Dios naax kajpt jim Canaán naaxjooty yajtu̶gooy neby je̱'e̱ nmu̶j'áp nmu̶jteedy ajtu̶m ajku̶xy ñaax du'un yajmooygyu̶xu̶chu̶ñ, neby jim mu̶baad chu̶naaygyu̶xyu̶ñ. 20Jii najty da'a tu̶ y'ijtnu̶ mu̶daaxk mu̶go'px ja'akúpt jumu̶jtu̶.
“Y mu̶'itnu̶ je̱'e̱ Dios ane̱'e̱mbu̶ myooyu̶ ajku̶xy u̶xtu̶ koonu̶ je̱'e̱ Samuel, je̱'e̱ Dios y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶ tyuungtzu̶mu̶'ky. 21Mu̶'it je̱'e̱ ane̱'e̱mbu̶ tu'ug yujkwaañ ajku̶xy mu̶dyiibu̶ ane̱'e̱mu̶wu̶bu̶ñ ajku̶xy, chi je̱'e̱ Dios ane̱'e̱mbu̶ tu'ug myooyu̶gu̶xy mu̶dyiibu̶ xu̶u̶'ajtpu̶ñ Saúl je̱'e̱ Cis y'ung, je̱'e̱ Benjamín y'ok'ung y'ok'ana'k, je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ juxytyikxy jumu̶jt tuunu̶ñ. 22Kujeky je̱'e̱ Dios je̱'e̱ Saúl tuungpu̶jky, y pu̶daaky je̱'e̱ David ko y'ane̱'e̱mu̶ch, je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ ñigapxu̶ñ, myu̶naañ: ‘Tu̶ u̶u̶ch je̱'e̱ David nbaady, je̱'e̱ Isaí y'ung, tu'ug je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ u̶u̶ch ngu'umaabyu̶ñ y mu̶dyiibu̶ ku̶xyu̶ kuydyuunda'awu̶bu̶ñ neby u̶u̶ch ndzokyu̶ñ.’ 23Nidu'ugtu̶ je̱'e̱ David y'ok'ung y'ok'ana'k, je̱' je̱' je̱'e̱ Jesús mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios kye̱jxu̶ñ ko je̱'e̱ Israel ja'ay niwa'anu̶ch yajtzo'ogu̶ch ajku̶xy, du'un neby najty jékyu̶p tu̶ yajwinwaanu̶'u̶yii ajku̶xy. 24Ka'anu̶ najty je̱'e̱ Jesús myiñ, ko je̱'e̱ Juan Bautista kapxwa'kxy je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt ma je̱'e̱ Israel ja'ay ku̶xyu̶ ajku̶xyu̶ñ, nu̶maaygyu̶xy ko tzipku̶xp wan jootwimbijtku̶xy ma je̱'e̱ Diosu̶ñ y mu̶'it ñu̶u̶be̱jtku̶xu̶ch. 25Ko je̱'e̱ Juan Bautista y'o'ku̶ñ najty wyingoonu̶, chi myu̶naañ: ‘U̶u̶ch ka'p u̶u̶ch nje̱'e̱ju̶ch je̱'e̱ Cristo, du'un neby miich mja'amu̶naangu̶xyu̶ñ, peru̶ jak'u̶x'aam je̱'e̱ ja'ay tu'ug myiina'añ y u̶u̶ch ka'p u̶u̶ch xypyaady ngue̱ju̶chu̶ch je̱'e̱ kyu̶'u̶gwiin.’
26“Mu̶gu'uktu̶jk ajku̶xy, Abraham y'ok'ungtu̶jk y'ok'ana'ktu̶jk, y miich ajku̶xy ka'pu̶ jyudíoja'ayu̶ch mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios windzu̶gu̶u̶ygyu̶xpu̶ñ: miich je̱'e̱ Dios adaa ayuuk tu̶y'ajt tu̶ xyajnigue̱jxku̶xy je̱'e̱ mu̶dyiibu̶ aanu̶mu̶ ni'idzooku̶ñ ye̱jkpu̶ñ. 27Je̱'e̱ ja'ay mu̶dyiibu̶ najty jim Jerusalén tzu̶naaygyu̶xpu̶ñ, y mu̶u̶d je̱'e̱ wyindzu̶ndu̶jk ajku̶xy, ka'p najty je̱'e̱ nejwu̶u̶ygyu̶xy pu̶n je̱'e̱ Jesús najtyu̶ñ, y nan ka'p je̱'e̱ Dios y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶du̶jk y'ayuuk najty winju̶wu̶u̶yu̶ ajku̶xy mu̶dyiibu̶ najty ja'ayajkápxp ma je̱'e̱ ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ pokxyxyu̶u̶ pokxyxyu̶u̶; y je̱' je̱'e̱ Jesús ku̶'u̶m yaj'o'kku̶x, y kuydyuungu̶xy du'un neby je̱'e̱ Dios y'ayuknajtzkapxu̶u̶ybyudu̶jk najty tu̶ kujaaygu̶xyu̶ñ ma je̱'e̱ Dios ñakyu̶ñ. 28Y oy je̱'e̱ pyoky kyu̶dyeey ka'apaattu̶ ajku̶xy neby mu̶baad yaj'o'kku̶xyu̶ñ, chi ni'anukxu̶u̶ygyu̶xy ma je̱'e̱ Pilátoju̶ñ ko wan nu̶kxy yaj'o'ogyii. 29Ko du'un ku̶xyu̶ kuydyuundaaygyu̶xy neby najty kyuja'ayu̶chu̶ñ ma je̱'e̱ Dios ñakyu̶ñ mu̶u̶d je̱' gyu̶xpu̶, chi cruutzkú̶xp yajmu̶najky ajku̶xy y oy yajnaaxtu̶gu̶u̶ygyu̶xy. 30Peru̶ Dios je̱'e̱ Jesús yajjuugypyu̶jk ko najty tu̶ y'o'ogy. 31Chi ka'anaag'ook ñayyajni'igu̶xu̶'ku̶ ma je̱'e̱ myu̶gu'ugtu̶jk ajku̶xyu̶ñ mu̶dyiibu̶ najty tu̶ mu̶dwu̶dityu̶ñ ko chóngu̶xy Galilea y ñú̶kxku̶xy Jerusalén, y jada'achám je̱' je̱'e̱ tu̶y'ajt du'un nigapxp nimu̶dyaakku̶xp ma je̱'e̱ ja'ay ajku̶xyu̶ñ.
32“Y du'unu̶tz miich cham nyajmu̶dmu̶dyaakku̶xy adaa oybyu̶ ayuuk tu̶y'ajt mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios je̱'e̱ nmu̶j'áp nmu̶jteedy ajtu̶m ajku̶xy jékyu̶p yajwinwaanu̶u̶ygyu̶xu̶ñ, 33y tu̶ du'un cham kuydyúñ ma u̶u̶ch ajtu̶m ajku̶xyu̶ñ, je̱'e̱ mu̶j'áp mu̶jteedy y'ok'ungtu̶jk y'ok'ana'ktu̶jk ajku̶xy ko je̱'e̱ Jesús yajjuugypyu̶jky ko najty tu̶ y'o'ogy, du'un neby kyuja'ayu̶chu̶ñ ma je̱'e̱ Salmo naky mu̶mé̱tzkpu̶ju̶ñ, ma je̱'e̱ Dios du'un myu̶naañu̶ñ: ‘Miich n'ung'ajtypy, u̶u̶ch miich je̱'e̱ juugy'ajtu̶ñ cham tu̶ nmo'oy.’ 34Tu̶ najty je̱'e̱ Dios du'un myu̶na'añ ko je̱'e̱ Jesús yajjuugypyú̶gu̶ch, ka'pu̶ je̱'e̱ ñi'kx wyindu̶góyu̶ch, ko jiiby du'un myu̶na'añ ma je̱'e̱ ñakyu̶ñ: ‘Nmo'owe̱e̱mby miich je̱'e̱ kunukxu̶ñ ajku̶xy mu̶dyiibu̶ u̶u̶ch je̱'e̱ David nyajwinwaanu̶u̶yu̶ñ.’ 35Paady nandu'un kuja'ay ja'adu'k'ít myiñ ma du'un myu̶na'añu̶ñ: ‘Ka'p m'a'ixu̶'u̶wu̶ch nu̶kxy je̱'e̱ mduumbu̶ ñi'kx wyindu̶goy, je̱'e̱ mduumbu̶ mu̶dyiibu̶ jyoot wyinma'añ oy wa'adz mu̶u̶du̶ñ.’ 36Jaanch je̱' ko je̱'e̱ David jyuugy myu̶gu'ug ane'emy neby je̱'e̱ Dios najty tu̶ yajni'ipu̶gyiiju̶ñ, y ko kujeky y'o'knu̶ y ko je̱'e̱ y'aanu̶mu̶ ñaybyaattu̶ mu̶u̶d je̱'e̱ myu̶j'áp myu̶jteedy y'aanu̶mu̶ ajku̶xy, y ko je̱'e̱ ñi'kx ku̶xyu̶ wyindu̶gooydyaay. 37Peru̶ je̱'e̱ Jesús mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios yajjuugypyu̶jku̶ñ ka'p ñi'kx je̱'e̱ wyindu̶gooy. 38“Mu̶gu'uktu̶jk ajku̶xy, mu̶baad miich mnejwu̶u̶ygyu̶xy ko je̱'e̱ pokywyinme̱kxu̶ñ yaj'u̶u̶wa'kxy yajkapxwa'kxy mu̶u̶d je̱'e̱ Jesús kyu̶xpu̶. 39Y mu̶u̶d je̱' gyu̶xpu̶ ku̶xyu̶ pu̶njaty mu̶bu̶jkku̶xpu̶ñ yajwinmé̱kxp pyoky kyu̶dyeey je̱'e̱ ku̶xyu̶ ajku̶xy mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Moisés y'ane̱'e̱mu̶ñ najty ka'p winmekxyu̶ñ. 40Naygyweentu̶'ajtu̶gu̶x, ka'pu̶ je̱'e̱ ayo'on xyñimiingu̶xu̶ch neby je̱'e̱ Dios y'ayuuknajtzkapxu̶u̶ybyu̶du̶jk jékyu̶p kujaaygyu̶xyu̶ñ, ko je̱'e̱ Dios du'un myu̶naañ:
41‘Mu̶doowu̶gyu̶ch je̱'e̱ n'ayuuk ajku̶xy,
miich nixiikpu̶ yajxiikpu̶ ajku̶xy,
nay'adzu̶gu̶u̶yu̶gu̶x, y ix miich je̱'e̱ m'aanu̶mu̶ myajtu̶gooygyu̶x.
Je̱' ko u̶u̶ch Dios ndúnu̶byu̶ch je̱'e̱ mu̶jwinma'añ,
ma je̱'e̱ mxu̶u̶ mjumu̶jt miich ajku̶xyu̶ñ.
May mga'amu̶bu̶jkku̶xu̶ch,
oy pu̶n xyjya'ayajmu̶dmu̶dyaakku̶xu̶ch.’ ”
42Ko je̱'e̱ Pablo mu̶u̶d je̱'e̱ myu̶gu'ugtu̶jk pyu̶dzu̶u̶mgu̶xy ma je̱'e̱ judío ja'ay ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ, chi je̱'e̱ ka'pu̶ jyudíoja'ayu̶ch ajku̶xy ñu̶maayu̶gu̶xy ko wan je̱'e̱ ja'adu'ukpu̶ pokxyxyu̶u̶ nandu'un yajmu̶dmu̶dya'agyii ajku̶xy. 43Ko yo'oywya'kxku̶xnu̶ ma je̱'e̱ judío ja'ay ñaymyujktaakt ajku̶xyu̶ñ, may je̱'e̱ judío ja'ay y je̱'e̱ ka'pu̶ jyudíoja'ayu̶ch mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ judío ja'ay y'u̶xpu̶jku̶ñ ju̶jptu̶gu̶yu̶u̶ygyu̶xu̶ñ oy panú̶kxku̶xy je̱'e̱ Pablo mu̶u̶d je̱'e̱ Bernabé. Chi je̱'e̱ Pablo mu̶u̶d je̱'e̱ Bernabé wyingapx jyu̶jpkapxu̶u̶yu̶ ajku̶xy ko je̱'e̱ tu̶y'ajt wan panú̶kxku̶xy du'un neby je̱'e̱ Dios may'ajt najty tu̶ tuñu̶ñ mu̶u̶d je̱' gyu̶xpu̶ ajku̶xy, y ko ka'p nimu̶naaxu̶u̶ u̶xmajtzku̶xu̶ch.
44Ko je̱'e̱ ja'adu'ukpu̶ pokxyxyu̶u̶ paaty, chi je̱'e̱ ja'ay ñayyo'oymyujku̶ ajku̶xy, y ja'awe̱e̱n je̱'e̱ naax kajpt kya'anu̶kxtaaygyu̶xy, janch amdo'idaangu̶xy je̱'e̱ Windzú̶n Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt. 45Peru̶ ko je̱'e̱ judío ja'ay je̱'e̱ mayjya'ay ijxku̶xy, chi ku̶jx jyoot'ambu̶jktaaygyu̶xy y myu̶naangu̶xy ko du'un ka'p tyu̶y'ajtu̶ch neby je̱'e̱ Pablo myu̶na'añu̶ñ, nu̶maaygyu̶xy oy nejpy. 46Mu̶'it je̱'e̱ Pablo mu̶u̶d je̱'e̱ Bernabé aamú̶k jootmú̶k kyapxtu̶gu̶u̶ygyu̶xy y'adzoowu̶gu̶xy:
—U̶u̶ch ajku̶xy tzipku̶xp miich je̱'e̱ Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt najty jayu̶jp nyajmu̶dmu̶dya'agaangu̶xy miich judío ja'ay ajku̶xy, peru̶ je̱' ko ka'p miich mgu'ubu̶gaangu̶xy y ka'p tu'uda'agy mnaybyu̶daaku̶gu̶xy ma je̱'e̱ jugy'ajt wiinu̶u̶xu̶u̶bu̶ju̶ñ, nú̶kxyu̶ch je̱'e̱ ka'pu̶ jyudíoja'ayu̶ch n'okyajmu̶dmu̶dyaakku̶xy. 47Je̱' ko du'un u̶u̶ch je̱'e̱ Windzú̶n Dios xykyje̱xku̶xy y xyñu̶maayu̶ch ajku̶xy:
‘Du'un u̶u̶ch miich tu̶ nbu̶da'agy,
neby tu'ug tu̶kxu̶ñ jaju̶ñ ma je̱'e̱ naaxwiimbu̶ja'ay
ku̶xyu̶ je̱'e̱ y ka'pu̶ y'Israelja'ayu̶ch ajku̶xy,
neby je̱'e̱ aanu̶mu̶ ni'idzooku̶ñ mu̶baad myajnejwu̶u̶ygyu̶xyu̶ñ
u̶xtu̶ mabaad je̱'e̱ naaxwiiñ kyugu̶xu̶'u̶yu̶ñ.’
48Ko du'un mu̶doogu̶xy je̱'e̱ ka'pu̶ jyudíoja'ayu̶chu̶ñ ajku̶xy, chi jyootkugu̶u̶ygyu̶xy y myu̶naandu̶gu̶u̶ygyu̶xy ko je̱'e̱ Windzú̶n Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt najty y'óyu̶ch; y nigu̶xyu̶ mu̶bu̶jktaaygyu̶xy mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios najty tu̶ yajnigu'udugu̶'u̶y ko je̱'e̱ jugy'ajt wiinu̶u̶xu̶u̶bu̶ paatku̶xu̶ch. 49Y du'un je̱'e̱ Windzú̶n Dios y'ayuuk tyu̶y'ajt jim yajkapxwa'kxy ma je̱'e̱ jimbu̶ naax kajpt kú̶xyu̶ju̶ñ. 50Peru̶ chi je̱'e̱ judío ja'ay mu̶dnaygyápxu̶gu̶xy je̱'e̱ tu'uda'agypyu̶ to'oxyu̶jktu̶jk mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ Dios yajmu̶j'ajtku̶xpu̶ñ y mu̶dyiibu̶ je̱'e̱ kajptja'ay yajmu̶j'ajtku̶xypyu̶ñ, y mu̶u̶d je̱'e̱ jimbu̶ mu̶kja'aydyu̶jk ma je̱'e̱ jimbu̶ kajptu̶ñ, y je̱' mu̶u̶d mu̶bu̶du̶'ktaakku̶xy je̱'e̱ Pablo mu̶u̶d je̱'e̱ Bernabé ko pawojpke̱'e̱gaangu̶xy ma je̱'e̱ jimbu̶ naaxjootyu̶ñ. 51Mu̶'it je̱'e̱ Pablo mu̶u̶d je̱'e̱ Bernabé kyu̶'u̶g winwojpku̶xy. Je̱' je̱'e̱ tu̶y'ajt ko najty tu̶ ñayñi'iwaatzu̶gu̶xy ma je̱'e̱ jimbu̶ ja'ay ajku̶xyu̶ñ, y chi Iconio ñu̶kxy ajku̶xy. 52Peru̶ je̱'e̱ mu̶bu̶jkpu̶du̶jk janch jootkujk najty je̱'e̱ ajku̶xy y myu̶dajtku̶xypy je̱'e̱ Espíritu Santo najty ajku̶xy ma je̱'e̱ jyoot wyinma'añ ajku̶xyu̶ñ.

S'ha seleccionat:

Hechos 13: MIXE

Subratllat

Copia

Compara

Comparteix

None

Vols que els teus subratllats es desin a tots els teus dispositius? Registra't o inicia sessió