YouVersion Logo
Search Icon

LUCAS 22

22
Bapacheroma nikiubuma aityabairomati Jesús
(Mt 26.1-5,14-16; Mc 14.1-2,10-11; Jn 11.45-53)
1Tɨsaimia axɨmanu pukɨnunkux auche ñana basoma pan champɨ levadura eana, axɨmanu pukɨnunkux nɨrixh Paxkua. 2Axɨmanuma ɨriatu axɨbama sacerdotes ichepe axɨmanuma manunekanama bakɨpukux uiti Moisés, bixhubuma ñɨnana makiataka, bapacheroma nikiubuma kausane aityabairomati Jesús.
3Auki axti chobores sɨroti au nausasɨxti Judas, tamanti axɨpekukimia axɨmanuma doce nesaxti apóstoles, axti naki nɨrixhti uimia Iscariote. 4Axti naki yebotitɨ apariti aɨbuma axɨmanuma ɨriatu axɨbama sacerdotes ichepe axɨbama mayɨriabuka auki nipo meankax, manityanati aɨbuma kausane nauki atoxiti Jesús uiti ɨmoma.
5Axɨma taruku nipukɨnunkuxɨma auki namatɨ toxio monixh ñana ɨmoti Judas. 6Axti uxia ɨmoti auki bapacheroti nikiubuti, kauta atabɨti uiti tamanti, nauki aityoximianati Jesús ɨmoma.
Tyakɨrux basoti Yɨriabux
(Mt 26.17-29; Mc 14.12-25; Jn 13.21-30; 1 Co 11.23-26)
7Iñatai axɨmanu nanenes ɨmo pukɨnunkux axɨna ɨmoche basoma pan champɨ levadura eana, auche batabayoma nobixhax ɨmo Paxkua. 8Bakɨpuruti Jesús ɨmoti Peru ichepeti Kuan, nanti sane:
–Amekosi apisamune axɨna umatamoebo ɨmo axɨna Paxkua.
9Axɨma ñankitioma pɨnanakiti:
–¿Kauta axianka sopikoñoko?
10Aiñumuti Jesús nuraxɨma:
–Axtɨ apiñatai au axɨmanio poka, apikuñukati taman ñoñɨnx ane bausɨx ompakɨti ataso ui tux. Amekosi isiuti chepe axtɨ sɨrotitɨpo au taman pox, 11amukanaño ɨmoti maniki po'oso: ‘Axti Maestro ñankitioti: ¿Ñakusane axɨmanu pox kauta ixha ichepe axɨbama niyesa apóstoles axɨna Paxkua?’ 12Axti ityusiankatati ausukarɨ taman pox sɨrɨmanax ape chauki tɨkoñokono ɨmo nubaka. Akamanu apikoñoko nanaiña.
13Axɨma sɨromatɨ tabɨko uimia nanaiña takana nuraxti Jesús ɨmoma, akamanu mapemanama tuburiboma ɨmo axɨmanu Paxkua. 14Naukiche tɨkoñokono nanaiña, axti Jesús ichepe axɨbama nesaxti apóstoles tɨmonsoma nauki a'ama. 15Nanti Jesús ɨmoma:
–¡Chaɨbopɨ nixhanka isamune auchepe axɨna tyakɨrux nubaka ɨmo axɨna Paxkua kɨmenu nisonko! 16Tyopiki sukanañɨ aume chanantopɨ isamune tato ichepe axtɨ iñatai nɨriakaxti Tupax.
17Auki aikianti mekuti taman taropes, achampienkati ɨmoti Tupax, nanti:
–Apasusiu axɨna apityoximia aumeampatoe. 18Tyopiki sukanañɨ aume, chanantopɨ icha'a tato nityɨpo axɨbama ikuki axɨna kɨx, ichepe axtɨ iñatai nɨriakaxti Tupax.
19Auki aikianti axɨmanu pan mekuti, achampienkati ɨmoti Tupax, aichepesɨnati auki aityoximiati ɨmoma, nanti:
–Axɨna tyone nisɨtɨpɨ, toxiobo ɨmo nikonkox autaku. Apisamuse axɨna sane au nisɨri.
20Saneityo uiti aɨbu axɨmanu taropes naukiche tichauki niyakaxɨma, nanti:
–Axɨna taropes tyone axɨna ñemanauntu aɨbo tratox ui noto nisɨtɨpɨ arapara autaku. 21Ne'esti naki uiche aityoximianañɨ ane auna, ichepe niñee. 22Axti naki Aɨtoxti ñoñɨnx sɨrotitɨki isiu axɨmanu kutubiux samamekana ɨmoti, ¡takisɨrɨtiatai ñana axti naki uiche aityoximianati!
23Auki kaɨma ñankitioma pɨnanakimiantoe ñakutipɨ axti naki uiche aityoximianati.
¿Ñakuti naki taruku nɨriakaxti?
24Axɨmanuma nesaxti apóstoles amonkoma baparioma aɨbumantoe ñakutipɨ naki taruku nɨriakaxti axɨpekukimia. 25Auki nanti Jesús ɨmoma: “Axɨpekukimia axɨbama chikokoromatipɨ Tupax. Axɨbama mayɨriabuka isamutema isiu nixhankaxɨma aɨbu axɨbama champɨti okɨmana tyakuma, tapɨ ɨmo axɨbama makiataka yɨriabuka toxio ɨriboma axɨbama uxia yachɨkoimia. 26Axaño tapɨ apisamute isiukimia. Chɨsanempɨ, axti naki taruku nɨriakaxti abaxɨpekuki tari aisamunenti takanati naki yaɨxtiki nuxia, naki bakɨpuruti tari aisamunenti takanati naki baserebioti ɨmoti kiatax. 27¿Ñakuti naki taruku nɨriakaxti, taki naki tɨmonsoti nauki a'ati, o axti naki baserebio? ¿Ensapɨ chɨtɨpɨti naki tɨmonsoti a'ati? Tapɨ axɨñɨ yaka auna abaxɨpeku takanati naki baserebio.
28“Axaño amonkañoantai ichepeñɨ ñome makokotoka iñemo. 29Sane naukiche, ityoximiata aume yarusɨrɨx nɨriakax, takana axɨñɨ toxio iñemo uiti Iyaɨ, 30axaño ñana aubaka auchakaityo ichepeñɨ kauta naka nisɨriaka, akamanu autɨmoka iku nityɨmo mayɨriabuka nauki amasarai ɨmoma axɨbama doce aɨtoxti Israel.”
Urapoiti Jesús axti Peru chisuputaratipɨ
(Mt 26.31-35; Mc 14.27-31; Jn 13.36-38)
31Nantityo Yɨriabux:
–Simón, Simón, axti chobores ñankitioti nauki aikɨtobiroti año takana yachɨkoiti ɨmo trigo. 32Tapɨ axɨñɨ xhankikia atakukɨ, tapɨ takɨrusu apɨnanakikɨ nakokonaunku. Axtɨ axɨkɨ, ayekatɨ tato yesañɨ, aserebi ɨmo axɨbama arukityaiki nauki tapɨ tapenekoma.
33Nanti Simón ɨmoti:
–Axɨkɨ Yɨriabux, yɨkatɨ tanu achepekɨ axtɨ iñamanamakɨpo, champɨ nɨmoche sobi axtɨ isonka achepekɨ.
34Aiñumuti Jesús nuraxti:
–Axɨkɨ Peru, suraboira asukarɨkɨ kaɨma, kɨmenu nipuku po'ox, trex urapakai ta chasuputakapɨñɨ.
Tɨsaimia makokotox
35Auki ñankitioti Jesús pɨnanakimia:
–Naukiche ikɨpukaño champɨ sɨrotɨ aboi monixh champɨ amutuburibo champɨityo naupopetaki, ¿isane amemakiyau?
Axɨma aiñumuma:
–Champɨ.
36Auki nanti ɨmoma:
–Tapɨ kaɨma, axti naki ane nimonixhti, tari aikianti tauna, axɨnaintyo amutuburibo. Tapɨti naki champɨ nikɨsesti, tari aipiabentekati nikɨbuxixhti, nauki aye taman uiti. 37Tyopiki sukanañɨ aume, omixhankio ñana saɨbuñɨ axɨba nantɨ iku Nikorox: ‘Pakɨmunkunutityo axɨpekuma axɨbama chuxiampɨ nisɨborikixhimia.’ Nanaiña axɨna ane korobo sɨtɨpɨñɨ, ta omixhankio ñana.
38Axɨma namatɨ:
–Axɨkɨ Yɨriabux, auna abe tox kɨseka.
Axti aiñumuti:
–Chauki numanityaka.
Meaboti Jesús au Getsemaní
(Mt 26.36-46; Mc 14.32-42)
39Auki sɨrotitɨ Jesús, takana axɨna yacheataxti, sɨrotitɨ onɨ axɨmanu yirityux Olivos. Axɨmanuma nesaxti apóstoles sɨromatɨ ichepeti. 40Naukiche tiñataimia axɨmanu kauta, nanti ɨmoma:
–Amea, tapɨ autapeneka au makokotox.
41Sɨrotitɨ iche'eña pɨnanakimia takana nicheki axtɨ baruka taman kanx, akamanu bachesoiyoti nauki eanti. 42Nanti: “Iyaɨ, axtɨ axianka, tapɨ ichabauta axɨna ichɨpoboñɨ pichananene. Tapɨ uxiante isiuki nixhanka, tari uxiante isiuki naxianka.”
43Akamanu iñataiti tamanti ángel auki napes esati, nauki acheti narukux ɨmoti. 44Eana taruku nityakisɨrɨkɨxti Jesús, taruku neankaxti, axɨna numuɨnkɨx ɨmoti xɨkio akɨ takana notox. 45Naukiche atɨraiti auki neankaxti, sɨrotitɨ kauta amonkoma axɨmanuma nesaxti apóstoles, tabɨkoma uiti manumuma, ui nisuchekixhimia. 46Nanti ɨmoma:
–¿Kausane aumpanu? Apatɨsai amea, nauki tapɨ autapeneka ui makokotox.
Enoti Jesús uimia
(Mt 26.47-56; Mc 14.43-50; Jn 18.2-11)
47Anankatiki manityanati Jesús, naukiche iñataimia sɨrɨmanama. Axti maniki nɨrixhti Judas, tamanti axɨpekuki axɨmanuma doce nesaxti apóstoles, kusɨrɨboti aɨbuma. Sɨrotitɨ esati Jesús aiñanti naruxti isuti, 48tapɨti Jesús nanti ɨmoti:
–Axɨkɨ Judas, ¿ui axɨna sane aisamute aityoximiakati Aɨtoxti ñoñɨnx?
49Axɨmanuma amonkoma ichepeti Jesús, naukiche astaimia axɨna sane, ñankitioma pɨnanakiti:
–Yɨriabux, ¿supaira ɨmoma yupu kɨseka?
50Tamanti axɨpekukimia obɨrio uiti ɨmoti maniki ikumanakataxti yɨriabux sacerdote, iyokitati nepanaunku numasuxti. 51Nanti Jesús:
–Asioma sane. Akamanuantai.
Aiñenti numasuxti maniki kumanakax, uxiankati tato uiti. 52Auki nanti Jesús ɨmo axɨmanuma ɨriatu axɨbama sacerdotes, ɨmo axɨmanuma masortaboka auki nipo meankax ɨmo axɨmanumaintyo mayɨriabuka, axɨbama kuamatɨ iyoti:
–¿Kausane abekatɨ yupu kɨseka yupu soeka, takana axtɨ yatabayoxɨñɨ? 53Naneneka anankañɨ auchepe au nipo meankax, champɨti iñenotiñɨ. Tyone mapakɨmunkutux aume, tyone mapakɨmunkutux ɨmo axɨna taruku nityomikianenekixh.
Nanti Peru ta chisuputaratipɨ Jesús
(Mt 26.57-58,69-75; Mc 14.53-54,66-72; Jn 18.12-18,25-27)
54Auki iñenomati Jesús sɨrotitɨ uimia au nipoxti yɨriabux sacerdote. Sɨrotitɨ Peru isiuti auki icheatai. 55Akamanu, kɨmuintya nusuara maunximianama pes, tɨmonsoma ityupeku. Axtityo Peru tɨmonsoti axɨpekuma. 56Aukimanu, taman kumanakax, naukiche asaratɨ ɨmoti tɨmonsoti esa pes, sɨsio astayotɨ ɨmoti auki nantɨ:
–Axɨnaintyo ananka ichepe.
57Tapɨti Peru nanti ta chisuputaratipɨ, nanti:
–Axɨkɨ paɨx, axɨñɨ chisuputakatipɨ.
58Koboi pariu, anati kiatax asaratitɨ ɨmoti nanti:
–Axɨkɨtyo anankɨ chepema.
Aiñumuti Peru:
–Champɨ, naki, chɨtɨpɨ axɨñɨ. 59Taman horax pɨrɨkɨ, tamanti kiatax yachɨroti tatityo:
–Axti naki anankatityo ichepeti. Tyopiki kuatati auki Galilea.
60Nanti Peru:
–Axɨñɨ, chɨtusiupɨ iñemo isane axɨna ukanɨ.
Isiukai, naukiche anankatiki baparioti Peru, puru taman po'ox. 61Auki basɨkɨbɨkoti tato Yɨriabux asaratitɨ ɨmoti Peru, akamanu akionotiyɨ Peru axɨmanu nanti Yɨriabux ɨmoti: “Kaɨma, kɨmenu nipuku po'ox, trex urapakai ta chasuputakapɨñɨ.” 62Auki sɨrotitɨ Peru aukimanu tarukapae nareoxti.
Unumati Jesús
(Mt 26.67-68; Mc 14.65)
63Axɨmanuma mañoñɨnka asaramatɨ tyakuti Jesús unumati okɨsioma ɨmoti. 64Ityamuxiankatama nisɨtoxti, ñankitioma pɨnanakiti:
–¡Tusio aemo ñakuti naki okɨsioti aemo!
65Unumati oboi axɨba chɨtamampɨ nuraxɨma kɨtɨpɨti.
Axti Jesús anati kutakikibo mayɨriabuka
(Mt 26.59-66; Mc 14.55-64; Jn 18.19-24)
66Naukiche tɨtaneneka, iyoberabaramakɨ axɨbama mayɨriabuka axɨpekukimia axɨbama judíos, axɨbama ɨriatu axɨbama sacerdotes ichepe axɨbama manunekanama bakɨpukux uiti Moisés, auki aikianamati esa mayɨriabuka. Akamanu ñankitioma pɨnanakiti:
67–Urasoi suisukarɨ, ¿axɨkɨ tyonenti Mesías?
Aiñumuti nuraxɨma:
–Axtɨ sukanañɨ aume axɨñɨ, chapikokotapɨ. 68Axtɨ ane xhankitio amopɨnanaki, chapiñumutapɨ nisura. 69Aukina kaɨma axti Aɨtoxti ñoñɨnx tɨmonsoti ñana au nepanaunkuxti Bae Tupax.
70Auki namanaiña ñankitioma pɨnanakiti:
–¿Axɨkɨ tyonenti Aɨtoxti Tupax?
Aiñumuti Jesús nuraxɨma:
–Axañoantoe amukanaño ta axɨñɨ.
71Auki axɨma namatɨ:
–¿Champɨki nɨmoche osoi axɨbama sukarɨche nanti sane? Namanaiña axɨbama usaka auna oñonkoi aikitiatoe.

Currently Selected:

LUCAS 22: CHIQB

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy