Matiyu 8

8
Yesu Worikye Nseminji De Ma kputuru
Mk 1.40-45; Lk 5.12-16
1De Yesu sonka a bisi zo a keteri dunsi, yowa ntani su biya yi. 2Nseminji de ma kputuru e zo dunkye a geba e yi nkye, <<Obagizi nde ki yeda, ki sa ni de ni worikye.>>
3Yesu munka nani yi kpa nseminji nsu kputuru. <<E pala nkye ni yeda de ki worikye!>> dandani e worikye dege suwo yi. 4Yesu gye yi nkye, <<Kone kede ki gye nseda ba. Sede te, de ki nana kiya ke ba pirisi de ki beyi sedeka yiride Musa e pala, de nana sheeda worikye.>>
Yesu Worikye Bunwa Ni Tolense Shoja
Lk 7.1-10
5De Yesu yuru akapanawu, se totolo tolense shoja ni Roma zo anya yi yaa bila de Yesu e sua yi nto. 6<<Nkye Obagizi,>> <<Bunwa naa e man lapiya ba ema a gizi yaa zi nki yowa nja suwo nki sharuwa.>>
7Yesu gye yi nkye, <<Na te de worikye yi.>> 8Tolense shoja keleba yi nkye, <<Obagizi, Ni deta de ka zo a gizi na ba. Sede ki pala kelima kin, bunwa na yaa worikye. 9Ko eni ma ni ma yiko nseda na du, sede ni man shoja agizina. Na gye nseda nkye, <Te,> Yaa dege te; nseda na gye nkye, <zo,> yaa zo. Ni gye bunwa na, yi ANKI mu yaa yi.>>
10De Yesu zi yomu e yi mamanki e gye nsu worede su biya yi nkye, <<Na gye ku gaskye, Ni taba geni nseda a siki Izireyila de beigaskye yomu ba. 11Na gye ku gaskye ntani nyowa de su shina Mirikisi ba sua butu anya nyisa, sua zo anya buki a pili nja Abireyi, Ishaku nja Yakubu a gizi bisi. 12Sede worede su ma yaya solota ba, sua la su kutiri a siki dopuwa, anya de sua yi kuka nja suku ankuri.>>
13Yesu gye tolense shoja Roma nkye, <<Te ma ke a gizi, mbode ki beigaskye e shiya sua yi ke nshi,>> anya ni bunwa tolense shoja worikye dandani
Yesu Worikye Ntani Nyowa
Mk 1.29-34; Lk 4.38-41
14De Yesu ta a gizi ni Biturusu, e geni amaa ni mata yi kwakwana a kiya gbodo yaa yi suwo mashapo. 15Yesu kpa nani nki yi suwo mashapo bila e yi, e dege a bisi e yi su mbosi.
16De nyema yi, su kwa yi ntani nyowa de mani arizeni zo anya Yesu, E butu mumungu aworo nja bete, e kwa worikye worede su ma suwo. 17E yi yomu de e sika mbode anebi Ishaya pala nkye, <<E shi e la suwo amu. nja shuwuta mu.>>
Sua Ma Nsu Biya Yesu
Lk 9.57-62
18De Yesu geni yowa ntani gyowe yi, e gye yayagizi yi nkye su nyenteri te ni keteri ni riki. 19Se male ni kokoyi doka ni Musa zo anya yi gye yi nkye, <<Male, Na biya ke te anya de ka te guru.>>
20Yesu keleba yi nkye, <<Kere bikiya e man romu, nsusuwa bisi mani gizi kwana, sede E ni Yaa nsebeki ni man anya de Na la kiya ja ba.>>
21Daa a siki yayagizi yi gye yi nkye, <<Obagizi, na te de ni bishina adaa na tuku.>>
22Sede Yesu gye yi nkye, <<Biya ni, de ki bila worede shina Mirikisi ba de su bishina yayuwa asu de su muntu.>>
Yesu Sakisi Ni Totolo Akusuka
Mk 4.35-41; Lk 8.22-25
23Se Yesu yuru a siki kwanto, Yayagizi yi yuru biya e yi. 24Dandani totolo akusuka dege a siki totolo riki, riki wula yuru a siki kwanto, Yesu ma yi kwana. 25Yayagizi yi dege yi, su nkye, <<Obagizi, sila mu! Mua bila muntu!>>
26<<Yesu keleba su, oku mere beigaskye, mina sa kwa yi womba?>> Se e dege a bisi kwabe akusuka nja angwe riki guru su yi ship.
27Konwawa su yi mamanki su minya nkye, <<Woni yiri nsebeki mu? De akusuka nja angwe riki su zi betayi?>>
Yesu Worikye Menza Bi De Su ma Mumungu Aworo.
Mk 5.1-20; Lk 8.26-39
28De Yesu keyi keteri riki ni gunduma Ganesere, menza bi de suman Aworo mumungu su butu a siki kumsha sa nshi. Su ma mbo womba nja nseda ma sori de yaa biya a turiki ni ba. 29<<Dandani Su yi kuruwa nkye mina na ka bila anya mu, E ke Yaa Mirikisi?>> <<Ki zo de ki ba mu poro tunde kwanki mu keyi wo ba?>>
30E yi nyisa nja su ba de sua ke anyade alede si mbo si. 31Mumungu aworo su pata Yesu nkye, <<Nde ka kula mu de mu butu ta woze, kula mu de mu te a siki alede mu.>> 32E gye su nkye, <<Ku te!>> Su butu te siki alede, guru alede su te yuru a siki totolo riki se guru asu su muntu teke a siki riki. 33Nsu worede sua kiwo alede su yi gudu te siki geri, su gye ntani mbode e paru nja menza de su ma ni mumungu aworo. 34Se guru ntani geri su butu te woze de su geni Yesu. De su geni Yesu, su ologba de e bila kesa su.

Àwon tá yàn lọ́wọ́lọ́wọ́ báyìí:

Matiyu 8: Gaa

Ìsàmì-sí

Pín

Daako

None

Ṣé o fẹ́ fi àwọn ohun pàtàkì pamọ́ sórí gbogbo àwọn ẹ̀rọ rẹ? Wọlé pẹ̀lú àkántì tuntun tàbí wọlé pẹ̀lú àkántì tí tẹ́lẹ̀