Marcos 12

12
Ka'oyjyaa'y tumpëttëjjk y'ijxpäjjt
(Mt 21.33-46; Lc 20.9-19)
1Nits Jesús ya'at ijxpäjjt tmatyaajky: «Tu'uk jaa'y tniijpy kyamjötypy aa'tspë'ujjts mati' txëëw uvë, jäts tnikkämwitijjty kyam; tyëkni'oy'ëëy maj pa'aknëëj tyëkpitsë'mtë't, mëët tyëk'oy'ajjty tu'uk ijxtëë'kxtaajk maj jaa'y t'ijxy'itt tukkë'yë kam, jäts t'anüü'kxymyooy nitu'ukë'n kamtumpëttëjjk, nits tsyoo'jny jäts nyijkxy jakkäm. 2Ku tpaajty junë jaa'y aatstëëm tsa'am ttuktë, nits tu'uk tyumpë tpakkejjxy jäts t'ajts'amato'ot nii'xyë'n jä' kukkam jyä' pyaatyë. 3Jäts jä' kamtumpëttëjjk kä' jä' tij tmoytyë, jä'yë jä' tmajtstë jäts twojptë tkojxtë nits janajjyë tkäjxwimpijtnëtë. 4Nits kukkam jatu'uk tyumpë tpakkäjxkojmë, jä'äts wyojptë kya'tstë kyupajkëjjxy jäts ntsokattunk tuntë tnëëjmjäätyë. 5Nits jatu'uk tyumpë tpakkäjxkojmë, jä'äts yëk'oo'ktë. Jyakpakkäjx'atëëjts kukkam nimay tyumpëttëjjk; jämts pën jä'yë wyojptë kyojxtë jämts pën yëk'oo'ktë.
6»Nits jä'yë tyaany y'uu'nk pën y'ijjty kamajtstu'utyë'm jyajaa'w'eepy. Jäts wyinmay: “N'uu'nk ëjts nkäxp, wyintsë'ëkëtë'p ëjts yë' n'a'ijxë”. Nits y'uu'nk tpakkejjxy. 7Kuts jä' kamtumpëttëjjk t'ijxpat'të, nits nyay'amaa'y'ajjtëtë tu'uk janitu'uk: “Yë' jä' tmuttankëxwamp tukkë'yë mati' tyeety jyä'eepy; wä'n tyëk'oo'jkyë'n, najjts ëëtë'm tukkë'yë naajx kam nmuttankëjjxë'n.” 8Nits tmajtstë jä' kukkam y'uu'nk jäts tyëk'oo'ktë, nits jakkäm t'ijxyuu'ptë.
9»¿Ntsots miits mwinmaytyë ntsoj jä' kukkam y'atë'ëtst? Kë'mts jä' nyëjkxt nits tyëk'oo'këxt jä' kamtumpëttëjjk, jäts wiijnk jaa'y kyam tmo'ot.
10»¿Kä' miits xjaa'myätstë maj jaypyety myiny?
“Tsaaj mati' pojtspëttëjjk kyamëjj'ijxtë
jä'äts oo'ktëy ixyam mëjk pa'tänääpy.
11Yës Teety yë' najj tyëk'oy'eepy,
jakëjxts yë' ixyam oy tsuuj n'ijxyë'n n'aa'xtujjkyë'n.”»
12Nits jätyë tjamatswantë Jesús, ku twinjaa'w'eetyë nits jä' y'ijjty yëkwinkajpxtë'p. Jaa'yts tsyë'ëjk'eetyë, jakëjxts najjyë tsyoo'nkëjxnëtë kä' ntsoj ttuntë.
Jaa'y tyëktëwtë Jesús, pën oy yëkmuyakt yëkkuttujkpëttëjjk
(Mt 22.15-22; Lc 20.20-26)
13Nits tta'akkäjx'eetyë Jesús ni'ey fariseostëjjk jäts jaa'y mati' Herodes y'ijjty tmëëtyo'ymyujktë'p, jäts nikoj Jesús tyëkkajpxpitsë'mtë't, najjts tpaajtëtë't nyi'ayuujk jäts tnipaktsowëtë't. 14Nits jä' jaa'y tnëëjmjäätyë Jesús:
—Wintsën, nnijaa'w'eepy ëëts nits tyëëywyë mijts mkäjpxypy mmatyäkypy, kä' mijts xmëjj'ijxy xmëjjpemy pën y'oyjyaa'w'eetyë'p ok kya'oyjyaa'w'eetyë'p jaa'y ntsoj mijts mka'amay. Tu'ukyë mijts Yës Teety nyëë' tyuu' jaa'y xtawinjawë. Ixyamts ëëts njanijawëwya'any: ¿Oy yëkmuyakt roma yyëkkuttujkpë ok kä'? ¿Paajt'ajjtë'p yë' jäts ëëts nmuyakt?
15Jäts Jesús nyijaa'w'eepy jä' y'ijjty jäts nikoj jä' jaa'y yyëkkajpxpitsëmwa'anyë, jakëjxts tnëëjmjaay:
—¿Tij ku ëjts miits nikoj xyëkkajpxtakkoywya'any? Ttok'ijxtë'k ëjts tu'uk pujjxmeeny.
16Jäts tmoytyë tu'uk pujjxmeeny, nits Jesús wyaany:
—¿Pën yë' xyëëw jäts wyiin y'aaw jäm kä'äjxjë'kp?
Nits jä' jaa'y y'atsootë:
—Yëkkuttujkpë yë' jyä'.
17Nits Jesús nyëë'mxëtë:
—Mmo'otë'ts jä' yëkkuttujkpë mati' yëkkuttujkpë jyä'eepy, jäts Yës Teety mati' Yës Teety jyä'eepy.
Attëy'ajat jä'yë tyankëjxtë ku Jesús najj nyëë'mxëtë.
Jesús tyëktëwtë jükypyëjjkë'n
(Mt 22.23-33; Lc 20.27-40)
18Nits ni'ey saduceostëjjk t'anëjkx'eetyë Jesús. Jä' pën wantë'p jäts kä' oo'kpëttëjjk jyükypyëktë; jakëjxts tyëktëëtë Jesús:
19—Wintsën, najj Moisés jaypyety pawaa'n tyëktaany, ku tu'uk amäjtsk jaa'y tyo'oxytyëjjk tku'ookt jäts kä'änë'm wyä'në pën y'uu'nk, y'ütsyts jä' tmëët'amäjtskë'p jä' to'oxytyëjjk, pën niwinaakts uu'nk tmëëtëtë y'ajjtsyts jä' t'uu'nktijjp. 20Ixyamts ëëts nyëktëwa'any, jä'ku jää'ëëy niwixtujjk jaa'y tu'kmuku'uk nits nyimëjjpë y'amäjtsk'ëëy, jäts y'oo'jky kä'änë'm y'ijjty pën y'uu'nk. 21Nits y'ütsy tmëët'amäjts'ëëy jä' ku'ooky to'oxytyëjjk, mëëtts jä' y'oo'jky kä'änë'm pën y'ijjty y'uu'nk. Jäts myutuwëëk ütsy ninyajj mëët jyajjty, 22kunë'm wä'n niwixtujjk tmëët'amäjtsk'eetyë jä' to'oxytyëjjk, jäts nitukkë'yë y'oo'këjxtë kä'änë'm y'ijjty pën uu'nk tmëëtëtë. Oojknë'm mëët to'oxytyëjjk y'oo'knë. 23Kuts oo'kpëttëjjk jyükypyëktë't, ¿pënts tto'oxytyëjjkë'p, kum wä'n niwixtujjkts jä' tëj tmëët'amäjtsktsëënëtë?
24Nits Jesús t'atsooy jä' jaa'y:
—Kyoojyë miits mtakkoytyë ku xkawinjawëtë Yës Teety myëjk'ajjtë'n mëët y'aaw y'ayuujk. 25Ku wyä'në oo'kpëttëjjk jyükypyëktë, tjayaa'ytyëjjkë tjatto'oxytyëjjkë, kä'äts jä' y'ok'amäjtsk'eenyëtë't, jä'ku najj jä' wyimpit'të't naa'xkë'n tsajpjaa'ytyë mati' jäm tsajpjotm Yës Teety tmuttuntë'p. 26Jäts pën jükypyëjkp oo'kpëttëjjk ok kä', ¿Kä'änë'mts miits x'ijxy nökykyejxypy jyaypyetyë maj Moisés t'ijxy kujjp tyoy? Jäjpts Yës Teety tnëëjmë Moisés: “Ëjts xTeety'eepy Abraham, Isaac mëët Jacob.” 27¡Kä' Yës Teety oo'kpëttëjjk tniTeetyë, jüky'eepyëttëjjk jä' nyiTeety'eepy! Jakëjxts ëjts nwa'any jäts nikoj miits mtuntakkoy mkajpxtakkoy.
Mëj pawaa'n
(Mt 22.34-40)
28Kuts tu'uk pawaa'n yëk'ixpëjkpë tmatooy ntsoj tëj Jesús y'atsooy, nits t'anëjkx'ajjty winkon Jesús jäts tyëktëëy:
—¿Mati' pawaa'n tnimëjj'eepy ok mati' jyeexyë yëkkuytyu'mp jawyiin?
29Nits Jesús y'atsooy:
—Pawaa'n mati' tnimëjj'eepy jä' jä' mati' wamp: “Amatowtë Israelë't jaa'y: Tu'ukë'm Yës Teety mWintsëntë, nippën jatu'uk yës kya'ity. 30Tsoktë Yës Teety mWintsën tu'k'aaw tu'kjoojt, tu'kjaa'wë'n, tu'kwinmaa'ny mëët tukkë'yë mëjk'ajjtë'n.” 31Jämts jatu'uk mati' wamp: “Tsok mmuku'uktëjjk naa'xkë'n mijts kë'm mnatsyökyë.” Nittij jatu'uk pawaa'n kya'ity mati' jawyiin ntajottakkoo'yë'm, ya'at mäjtsk pawaa'n tnimëjj'eepy.
32Nits jä' pawaa'n yëk'ixpëjkpë wyaany:
—Wintsën, tëyë'm mwa'any. Tu'ukë'm jä'yë Yës Teety nippën jatu'uk kya'ity. 33Jäts ntsojjkë'n Yës Teety tu'k'aaw tu'kjoojt, mëët tukkë'yë nwinjaa'w'ajjtë'n nkujjkjaa'w'ajjtë'n, jäts mëët tukkë'yë nmëjk'ajjtë'n, nits ntsojjkë'n nmuku'uktëjjk naa'xkë'n ëëtë'm kë'm nnatsyojjkyë'n, yë' Yës Teety tsyöjkypy y'oyjyaa'w'eepy, kä' jä' në'n tsöky ku ëëtë'm tanë'ëk nyë'ëjpy ntawintsë'ëjk'ëë'yë'n jäts mati'jäty wintsë'ëjk'ëë'ny jaa'y yyëktoytyë'p tsajptijkypy.
34Kuts Jesús tmatooy jäts oy jä' y'ijjty tëj pawaa'n yëk'ixpëjkpë y'atsoy, nits tnëëjmjaay:
—Winkonnë mijts jäts Yës Teety kyuttujjkë'n xpaatt.
Najjts najjyë jaa'y y'amonkëjxtë jäts kä' pën tij t'okyëktëënëtë.
Pën nyajtskä'äxë Yëknitsokpë
(Mt 22.41-46; Lc 20.41-44)
35Jäjp y'ijjty Jesús kya'amay tsajptijkypy, nits tyëktëëy jaa'y:
—¿Tikku pawaa'n yëk'ixpëjkpëttëjjk wya'antë jäts David jä' nyajtskä'äxë Yëknitsokpë? 36Kë'm David wyaany Yës Teety Jyaa'wë'n këjxm:
“Najj Yës Teety tnëëjmjaay ëjts nWintsën:
Tsëënë ëjts n'akaa'ny pyaa'aajy.
Kunë'm ëjts mijts mmutsip'eepyëttëjjk
nkäjxkëxt mtekyë'ëjy.”
37¿Ntsots y'ijxë David tnajtskä'äxë Yëknitsokpë, ku kë'mts David tWintsëntijjy jä' Yëknitsokpë?
Nimay y'ijjty jäjp jaa'y oy jotkujjk Jesús kya'amaa'yë'n tmatoojjëtë.
Jesús tnimatya'aky pawaa'n yëk'ixpëjkpëttëjjk
(Mt 23.1-36; Lc 11.37-54; 20.45-47)
38Nits Jesús jaa'y tnëëjmjaay: «Na'y'ijxy'ittëtë, nits katij ninyaj m'atë'ëtstë naa'xkë'n pawaa'n yëk'ixpëjkpëttëjjk, jä'yë t'oyjyawëtë tpë'mtë't yönywyit oywyit, nits ttsoktë wintsë'ëkë yyëkkë'paat'të't maayjyoojty. 39Tum'oy tsëënpyäjjt yë' tsyojktë'p maj jäjp jaa'y ka'amaa'yë'n ttayo'ymyuktë, jäts maj jaa'y xyëëwtuntë; 40Yë' jaa'yts ku'ookytyo'oxytyëjjk tpëjjkjäätyë'p tukkë'yë myaay pyëjkta'aky, nits jekynyäxy nityijyë nyuu'kxta'aktë jäts katij yyëkkumaytyë tij tyuntë'p. Yë' jaa'yts jawäänë mëjk ayoo'npaat'të'p.»
Ku'ookytyo'oxytyëjjk myeeny tkexy tsajptijkypy
(Lc 21.1-4)
41Jäjp y'ijjty Jesús tsyëënë winkon maj jaa'y meeny tyoxtë tsajptijkypy jäts t'ijxy t'aa'xtüky ntsoj jaa'y myeeny t'akkonëtë meenykyoo'n'ëë'nyjötypy. Jäts kumeenyjyaa'ytyë këjx'amjäty y'ijjty meeny t'akkonëtë 42Ku jya'ajty tu'uk ayoopë ku'ookytyo'oxytyëjjk jäts t'akkoo'n'ëëy mäjtsk winkaap myeeny. 43Nits Jesús tyaajxjaay y'ixpëjkpëttëjjk, jäts tnëëjmjaay:
—Ixyam ëjts nnikkäjpxy, nippën jatu'uk jaa'y myeeny tëj tkakkukkonë këjx'am, naa'xkë'n yë' ayoopë ku'ookytyo'oxytyëjjk; 44Nitukkë'yë jaa'y meeny tëj tkäxtë mati' nnittaa'nxëtë'p, jäts yë' to'oxytyëjjk tëj tukkë'yë myeeny t'akkoo'nëkyexy mati' jyeexyë tyajüky'eepy.

Айни замон обунашуда:

Marcos 12: YTYA

Лаҳзаҳои махсус

Паҳн кунед

Нусха

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in