Logotip YouVersion
Search Icon

Matiu 14

14
O Erod i nuki lena o Iesu i o Jon a Tene Baptaiso
(Mk 6:14-29; Lk 9:7-9)
1Una kilalo ra, o Erod a mugumugu tagun a gapman i longoro a wasiso un o Iesu, 2ra i watungi tan anun a kum tultul lena, “A musano ra, i o Jon a Tene Baptaiso, i sa laun melet gusun a minat. I mo ra i pam a kum utna na ukisin.”
3-4 # Wkp 18:16; 20:21; Lk 13:19-20 Numugu o Erod i tulu ru anun a kum tene inaim sur det in dat pas o Jon. Ra det sa dat pasi, det ker pasi, ma det uruk tari una karabus. O Erod i pami lenri, uni o Jon i inanosi lena, “Ke tokodos ra u nolin nam o Erodias, a urim.” I watungi lenri, uni o Erod i sa sal pas o Erodias, a ino anun o tisino, o Pilip, ra i nolin nami. 5#Mt 21:26Ma o Erod i nemi sur din um doko o Jon, ikut i ngaran a taro, ra det tasmani lena o Jon a poropet.
6Una bung ra di ukinalong a bung na usus anun o Erod, a nutun o Erodias a ino, i lagor umatandet. O Erod i gas doko nami, 7ma i uliliman dekdek tar a nutun o Erodias lena, “Asau mukut ra un saringi tang an pitari ut tam.” 8Ra i inanosi lena, “Un tabor iau namin lorin o Jon a Tene Baptaiso un tu pelet.” I watungi lenri uni o nano i sa inanos tari nami.
9A king i tupunuk doko. Ikut i tulu a kum tene inaim sur det in pam sot a sasaring anun a toraro ra, uni i sa uliliman tari lena asau mukut ra in saringi tano in tabori ut nami, ma a taro ra det kis tomo nami una inangon, det sa longoro tar anun a wasiso. 10A kum tene inaim det wan utong una rumu na karabus ma det tau kutus pas in kabaran o Jon. 11Det ubek pas in lorino una pelet ma det pitari torom a toraro, ra i losi torom o nano.
12Ra a kum nat na ususer anun o Jon det wanpat ma det los pas a minatino, ra det pori. Numur det wan torom o Iesu ra det inanosi nami.
O Iesu i tabor a limo na arip na musano
(Mk 6:30-44; Lk 9:10-17; Jn 6:1-14)
13Ra o Iesu i longoro i lena o Jon i sa mat, i kas una pot ra i wan tagitiro sur a nubual kalako taro uni, sur i sot kut in kis. Ra a taro tagun a kum tamon det longoro i, det wan murmuri una kisapi sur a nubual ra. 14Ra i sot, i tama a labino kunur na taro. I maris doko det, ma i ulangolango pas det rop ra det misait.
15Ra i sa lirop anun a kum nat na ususer det wan toromi, ra det inanosi lena, “A nubual ri i bakbak gusun a kum tamon, ma i sa lirop kai. Un tulu ru a kunur na taro sur det in nan sur a kum tamon, sur det in kul pas andet lako utna na inangon.” 16O Iesu i balu det lena, “Det in nan sur asau? Mot ut mot in tabor det.” 17Det watungi tano lena, “A limanin beret sot kut, ma arin kiripo kai kuri met losi.” 18I watungi tandet lena, “Mot in losi urin torom iau.”
19 # Mt 15:35-39; Mk 8:6-10 Ra i itula sur a kunur na taro det in kis una wuliso. I los pas a limanin beret ma arin kiripo, i tamtama usapat una langit, i watung wakak pas torom o God uni, i tibik a limanin beret, ra i pitari tan anun a kum nat na ususer. Ra det tibo a kunur na taro nami. 20Det rop det wangon ma det masur. Numur det song bukus pas a noino ma aru rat nama utna ra det wangon kopos pas uni. 21A wardain ma a kum nat liklik ma a kum musano det rop det wangon. Ikut a niluluk ina kum musano kut, i elar nama limo na arip.
O Iesu i wan sapat netes una tasi
(Mk 6:45-52; Jn 6:15-21)
22Uniutra, o Iesu i tulu ru anun a kum nat na ususer, sur det in kas una pot, ma det in mugu utong sur ara papor tasi. Ma i, i kis utmakai sur in tulu ru tar a taro. 23#Lk 6:12; 9:28Ra i sa tulu rop ru det, i sot mukut i wan tito usapat una tangai sur in wararing. Ra i sa lirop matano mirum i sot mukut i kis. 24A pot i sa wan bakbak gusun a usalin ra i tinako nanan una top, uni a wuwu i waim tagisa numugu. 25Una lar, o Iesu i wan sapat netes una tasi torom det. 26#Lk 24:37Ra anun a kum nat na ususer det tama pasi ra i wan sapat netes una tasi, det ngara doko ma det watungi lena, “A nion kut ra!” Ra det woiwoi nama nginara. 27Uniutra o Iesu i watungi tandet lena, “A kosom taru tamot, iau kut ri. Gong mot ngara.”
28O Pita i watungi tan o Iesu lena, “Labino, ra ui ut ra, un inanos iau sur iau kai an nan sapat netes una tasi torom ui.” 29O Iesu i inanosi lena, “Un nan urin.” Ra o Pita i sirok gusun a pot, ra i wan sapat netes una tasi torom o Iesu. 30Ikut, ra i tama a kum lamlabino top, i ngara. Ra i murung nanan, i kakabo lena, “Labino, un ulaun iau.” 31#Mt 8:26; Mk 4:39Uniutra, o Iesu i kodos a lamano toromi, i dat toto pasi, ra i watungi tano lena, “Anum a nurnur i natino doko. Ilai ra u nuknuk larlar?” 32Ra der kas una pot, a wuwu i mana mut. 33Ra det, ra det kis taru una pot det lotu torom o Iesu, ma det watungi lena, “I lingmulus ut, ra ui a Nutun o God.”
O Iesu i ulangolango pas a kum misait tong una papor Genesaret
(Mk 6:53-56)
34Ra det sa wan kutus un ara papor tasi, det sot tiro una papor Genesaret. 35Ra a taro tagitiro det tama lele pas o Iesu, det pitar a wasiso utiro una kum tamon. Numur det ben rop pas a kum misait toromi. 36#Mt 9:20-21Ma det saringi sur a kum misait det in pami kut a sinisir ina nun a saket. Ra det rop ra det pami, det langolango mut.

Currently Selected:

Matiu 14: kqw

Označeno

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion za prilagajanje tvoje izkušnje uporablja piškotke. Z uporabo našega spletnega mesta se strinjaš z našo uporabo piškotkov, kot je opisano v naši Politiki zasebnosti