Lukas 6
6
Nug Txug Nub Xanpataus
(Mathais 12:1-8; Malakaus 2:23-28)
1Nub Xanpataus Yexus tau taug kev hlaa huv ib dlaim teb npleg moog. Nwg cov thwjtim txawm dle noob npleg, muab lug zuaj huv xibteg, hab tev noj. #2Kev 23:25 2Cov Falixais qeeleej nug has tas, “Vim lecaag mej ua tej kws peb txuj kevcai txwv tsi pub ua rua Nub Xanpataus?”
3Yexus teb puab has tas, “Mej tsi tau nyeem zaaj kws Daviv ua thaus nwg hab nwg cov tuabneeg tshaib plaab lov? #1Xamu 21:1-6 4Daviv moog rua huv Vaajtswv lub Tuamtsev, nwg cale muab tej ncuav kws tub muab fij rua Vaajtswv lawm noj, hab muab ib cov faib rua nwg cov tuabneeg. Txawm yog peb txuj Kevcai los yeej txwv tsi pub leejtwg noj tej ncuav ntawd, tsuas yog cov povthawj hlub txhaj noj tau xwb.” #Levi 24:9
5Hab Yexus xaus lug has tas, “Tuabneeg Leejtub yog tug Tswv ntawm nub Xanpataus.”
Tug Txivneej Qhuavteg
(Mathais 12:9-14; Malakaus 3:1-6)
6Muaj dlua ib nub kws yog nub Xanpataus hab, Yexus moog huv ib lub tsev saablaaj hab qhuabqha. Muaj ib tug txivneej kws nwg saab teg xis qhuav lawm, kuj tuaj nyob rua huv hab. 7Cov xwbfwb kws qha Kevcai hab cov Falixais xaav komtxim rua Yexus, puab txawm soj seb Yexus puas yuav khu mob rua nub Xanpataus. 8Tabsis Yexus tub paub tej kws puab xaav lawm, Nwg txhaj has rua tug txivneej ntawd tas, “Koj sawv lug tom hauvntej nuav.” Tug txivneej ntawd txawm sawvtseeg lug. 9Yexus has rua puab tas, “Kuv nug mej seb, nub Xanpataus peb txuj Kevcai kuas peb ua tau dlaabtsi? Ua zoo lossis ua phem? Cawm txujsa lossis txuv txujsa?” 10Yexus tig moog saib cov tuabneeg ntawd txhua tug, tes Nwg txawm has#6:10: Nwg txawm has; tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau, muaj has npautawg vog. rua tug txivneej ntawd tas, “Cale xyaab koj txhais teg.” Nwg txawm xyaab hlo teg, uacav txawm zoole qub lawm.
11Puab cov ntawd chim heev, puab txawm saablaaj seb puab yuav ua tau lecaag rua Yexus.
Yexus Xaiv Kaum-Ob Tug Timthawj
(Mathais 10:1-4; Malakaus 3:13-19)
12Muaj ib nub Yexus nce moog thov Vaajtswv peg roob, Nwg siv sijhawm nyob peg thov Vaajtswv ib mos nkaus. 13Thaus kaajntug, Nwg txawm hu Nwg cov thwjtim lug ntawm Nwg hab xaiv puab kaum-ob leeg, Nwg muab puab hu ua cov timthawj. 14Puab cov ntawd yog: Ximoos (tug kws Yexus tis npe hu ua Petus) hab nwg tug kwv Aanrus; Yakaunpaus, Yauhaas, Filiv, Npataulaumais, 15Mathais, Thaumas, Yakaunpaus kws yog Alafais tug tub, Ximoos (tug kws hlub nwg tsaav tuabneeg), 16Yudas kws yog Yakaunpaus tug tub, hab Yudas Ixakali-us, tug kws ntxeevsab rua Yexus.
Yexus Cobqha Hab Khu Mob
(Mathais 4:23-25)
17Thaus Yexus nrug Nwg cov timthawj nqeg peg roob lug, Nwg txawm lug sawv rua ntawm ib qhov chaw taj-taj. Nwg cov thwjtim coob leej nrug rua ib paab tuabneeg coob-coob kws tuaj huv lub xeev Yudas, huv lub nroog Yeluxalees, huv lub nroog Thailes hab huv lub nroog Xidoos kws nyob ntawm ntug havtxwv tuaj; 18puab tuaj noog Yexus qhuabqha hab thov Nwg khu puab tej mob kuas zoo. Cov tuabneeg kws raug ntsujplig phem tsimtxom los kuj tuaj cuag Yexus, hab Nwg khu puab txhua tug zoo huv tuabsi. 19Cov tuabneeg ntawd txhua tug xaav kov kuas tau Yexus, ruaqhov muaj fwjchim tawm ntawm Yexus moog khu txhua tug kws muaj mob zoo huv tuabsi.
Kev Zoosab Hab Kev Nyuajsab
(Mathais 5:1-12)
20Yexus tsaa qhovmuag saib Nwg cov thwjtim hab has rua puab tas,
“Mej cov kws pluag, mej yog cov kws muaj kev zoosab,
ruaqhov Vaajtswv lub Tebchaws yog mej tug!
21“Mej cov kws nwgnuav tshaib nqhes, mej muaj kev zoosab,
ruaqhov mej yuav tau noj tsaunpo!
“Mej cov kws nwgnuav quajntsuag, mej yuav muaj kev zoosab,
ruaqhov mej yuav rov luag!
22“Thaus luas ntxub mej, tsi leeg paub mej, txobthuam mej, hab has tas mej yog tuabneeg phem, vim mej caum Tuabneeg Leejtub, mej muaj kev zoosab! #1Pet 4:14 23Thaus muaj le ntawd, mej cale zoosab hab dlha luagntxhi, ruaqhov Vaajtswv tub khaws nqezug ntau kawg le ca sau ntuj ceebtsheej rua mej lawm. Vim puab cov yawmkoob los kuj tau ua ib yaam nkaus le ntawd rua cov xwbfwb cev Vaajtswv lug thaus u lawm hab. #2Xwm 36:16; Tegnum 7:52
24“Tabsis mej cov kws nwgnuav npluanuj, mej yuav raug kev txomnyem,
ruaqhov mej tub tau zoo lug lawm!
25“Mej cov kws nwgnuav tau noj tsaunpo, mej yuav raug kev txomnyem,
ruaqhov mej yuav tshaib nqhes!
“Mej cov kws nwgnuav taabtom luag-luag, mej yuav raug kev txomnyem,
ruaqhov mej yuav quaj hab nyav!
26“Thaus muaj tuabneeg qhuas mej, mej yuav raug kev txomnyem, ruaqhov puab tej yawmkoob tau has tuabyaam nkaus le ntawd rua cov xwbfwb cevlug cuav thaus u lawm hab.
Hlub Yeebncuab
(Mathais 5:38-48; 7:12a)
27“Tabsis Kuv has rua mej cov kws taabtom noog Kuv qha has tas: hlub mej cov yeebncuab hab ua zoo rua cov kws ntxub mej, 28foom koobmoov zoo rua cov kws foom phem rua mej, hab thov Vaajtswv rua cov tuabneeg kws ua tsi zoo rua mej. 29Yog leejtwg ntaus koj ib saab plhu, koj cale tig saab tod rua nwg ntaus hab. Yog leejtwg txhaav koj lub tsho kws naav tuaj saabnrau, koj cale hle lub saabhuv rua nwg hab. 30Txhua tug kws thov mej ib yaam dlaabtsi, mej cale muab rua puab, hab yog leejtwg cale muab mej ib yaam dlaabtsi lawm, mej tsi xob yuam kuas nwg xaa rovqaab tuaj. 31Yog mej xaav kuas lwmtug ua lecaag rua mej, mej yuavtsum ua ib yaam le ntawd rua lwmtug hab. #Math 7:12
32“Yog mej tsuas hlub cov kws hlub mej xwb, mej xaav tas mej yuav tau nqezug nua lov? Txawm yog cov tuabneeg txhum los puab kuj paub hlub cov kws hlub puab hab! 33Yog mej tsuas ua zoo rua cov kws ua zoo rua mej xwb, mej xaav tas mej yuav tau nqezug nua lov? Txawm yog cov tuabneeg txhum los puab kuj paub ua le ntawd hab! 34Hab yog mej tsuas qev rua cov kws mej casab has tas puab yuav pauj taug rov rua mej xwb, mej xaav tas mej yuav tau nqezug nua lov? Txawm yog cov tuabneeg txhum los puab ib leeg tub kaam qev rua ib leeg, hab puab casab has tas puab yuav tau rovqaab lug puvnpo le qub!
35“Tabsis mej yuavtsum hlub mej cov yeebncuab hab ua zoo rua puab; mej cale qev rua puab hab tsi xob casab has tas mej yuav tau ib yaam dlaabtsi rovqaab lug. Yog mej ua le ntawd, mej yuav tau nqezug ntau, hab mej yuav tau ua Vaajtswv tug kws muaj Fwjchim Tshaajplawg cov mivnyuas. Ruaqhov Vaajtswv yeej hlub cov tuabneeg kws mom luas txheej hab cov tuabneeg phem huv tuabsi. 36Mej yuavtsum muaj lub sab taabncuab ib yaam le mej Leejtxiv tug kws muaj lub sab taabncuab.
Kev Txavtxim Rua Lwmtug
(Mathais 7:1-5)
37“Tsi xob txavtxim rua lwmtug, Vaajtswv txhaj yuav tsi txavtxim rua mej; mej tsi xob rautxim rua lwmtug, Vaajtswv txhaj yuav tsi rautxim rua mej; cale zaamtxim rua lwmtug, Vaajtswv txhaj yuav zaamtxim rua mej. 38Cale pub rua lwmtug, Vaajtswv txhaj yuav pub rua mej. Vaajtswv yuav luj kuas txaus nkaus, muab tswm, muab cu hab tseem yuav muab kuas phwj yawg lug rua ntawm mej lub xubndlag. Mej muab lub luaj lecaag luj rua lwmtug lawm, Vaajtswv yuav muab lub luaj le ntawd luj rov rua mej.”
39Hab Yexus qha ib zaaj lug pevtxwv rua puab has tas: “Tug kws dligmuag yeej tsi muaj peevxwm coj tau lwmtug dligmuag kev; yog nwg ua le ntawd, obtug yeej yuav moog poob qaabke xwb. #Math 15:14 40Tsi muaj ib tug tub kawm ntawv kws yuav luj dlua nwg tug xwbfwb; tabsis txhua tug kws kawm tav lawm, nwg yuav zoo ib yaam le nwg tug xwbfwb. #Math 10:24-25; Yauh 13:16; 15:20
41“Vim lecaag koj saib qhov nyuas moov ntoo kws nyob huv koj tug kwvtij lub qhovmuag, tabsis koj ho tsi quavntsej txug yaav ntoo kws nyob huv koj lub qhovmuag? 42Uacaag koj tseem muaj cuabkaav moog has rua koj tug kwvtij has tas, ‘Ca kuv paab muab qhov nyuas moov ntoo kws nyob huv koj lub qhovmuag rhu tawm,’ tabsis koj tub tsi pum yaav ntoo kws nyob huv koj lub qhovmuag. Tug nam tuabneeg ntsejmuag ncaaj sabnkhaus! Koj yuavtsum xub muab yaav ntoo kws nyob huv koj lub qhovmuag rhu tawm tsaiv, koj txhaj yuav pumkev tseeb muab qhov moov ntoo kws nyob huv koj tug kwvtij lub qhovmuag rhu tawm.
Tsob Ntoo Hab Cov Txiv
(Mathais 7:16-20; 12:33-35)
43“Tsob ntoo zoo yeej tsi txi cov txiv phem lossis tsob ntoo phem yeej tsi txi cov txiv zoo. 44Koj yuav paub tas tsob ntoo ntawd zoo lossis phem yog lug ntawm nwg cov txiv. Tuabneeg yeej tsi dle txiv ncuavpas ntawm tsob xuavpaug nqai hlau, hab tsi dle txivmaab ntawm tsob xuavpaug paaj ntshaa. #Math 12:33 45Tug tuabneeg zoo yeej rhu tau yaam zoo kws nwg tub muab ntim ca rua huv nwg lub sab lawm coj lug has. Tug tuabneeg phem yeej rhu tau yaam phem kws nwg tub muab ntim ca rua huv nwg lub sab lawm coj lug has. Ruaqhov lub sab xaav puvnpo lecaag tes lub ncauj yeej has tawm lug le ntawd. #Math 12:34
Ob Tug Kws Ua Tsev
(Mathais 7:24-27)
46“Vim lecaag mej hu Kuv has tas, ‘Tug Tswv, tug Tswv,’ tabsis ho tsi ua lawvle tej lug kws Kuv has? 47Kuv yuav qha rua mej paub tas txhua tug kws lug cuag Kuv, noog Kuv lug hab ua lawvle Kuv qha, tug ntawd zoo lecaag. 48Tug ntawd pev ib yaam le tug kws taabtom ua tsev, nwg khawb qhov moog tub-tub, hab ua kag lub quatsev rua sau pobzeb. Thaus dlej fuam lug nyaab hab ntsawj lub tsev, los lub tsev tsi uazug, ruaqhov lub tsev ntawd ua tau khov heev. 49Tabsis tug kws nov Kuv tej lug hab tsi ua lawvle tej lug ntawd, tes nwg pev ib yaam le tug kws ua nwg lub tsev rua sau npoo aav kws tsi muaj lub quatsev. Thaus dlej fuam lug ntsawj lub tsev, tes lub tsev ntawd txawm qaug hab puamtsuaj taag huv tuabsi lawm.”
လက္ရွိေရြးခ်ယ္ထားမွု
Lukas 6: HNJ2022
အေရာင္မွတ္ခ်က္
မၽွေဝရန္
ကူးယူ

မိမိစက္ကိရိယာအားလုံးတြင္ မိမိအေရာင္ခ်ယ္ေသာအရာမ်ားကို သိမ္းဆည္းထားလိုပါသလား။ စာရင္းသြင္းပါ (သို႔) အေကာင့္ဝင္လိုက္ပါ
© 2022 United Bible Societies. All rights reserved.