Ižändäle tuli nenäh se hyvä duuhu i Ižändy [Jumal] sanoi Omas sydämes: «Enämbiä en rubie kiruomah muadu ristikanzan täh, sikse gu ristikanzan sydämen mielet jo nuoressusah ollah pahat. Minä en rubie enäm hävittämäh kaikkie eläviä, kui Minä luajiin.
– Kuni seizou mua,
ei loppei kylvö eigo uudizen keriändy,
ei vilu, ei räkki,
kezä, ni talvi,
päivy, ni yö.»