YouVersioni logo
Search Icon

Luka 6

6
Ko te Fehili e Uiga ki te Hāpati
(Mat 12.1-8; Mlk 2.23-28)
1I tētahi aho Hāpati, ko Iehu ma nā hoko o ia nae hāvavali kuiloto o he togā haito. Na kāmata ai kua tau e nā hoko o ia nā uluhaito, kua mimili i o lātou lima, ma kai ai e kilātou. #Teu 23.25 2Kua lea atu ki ei iētahi o te kau Falehaio, “Heā te kua fai ai e koutou te mea e fakahā i te tātou Tūlāfono ke fai i te Hāpati?”
3Na tali mai ia Iehu, “E hēki faitau nei koutou ki te mea a Tavita na fai i te mauaga i te fia kaia, ko ia ma kilātou nae fakatahi ma ia: 4i te fanoga ki loto o te fale o te Atua oi kave ma kai nā falaoa kua uma te fakapaia mo te Atua? E fakahā i te tātou Tūlāfono ke kai ki ei he tino vāganā nā ohitāulaga, ma na ia fōkia foki ki nā tino nae fakatahi ma ia.” #1 Ham 21.1-6 #Lev 24.9
5Ma na toe lea vē atu ia Iehu kia te kilātou, “Ko te Ataliki o te Tagata, ko te pule ia o te Hāpati.”
Ko te Tamāloa e Mate te Lima
(Mat 12.9-14; Mlk 3.1-6)
6I tētahi Hāpati, na fano ai ia Iehu ki loto o te hūnako ma akoako atu ki tagata. Nae i loto i kinā he tamāloa nae mate tona lima taumatau. 7Nae iei ni faiākoga o te Tūlāfono ma ni Falehaio nae hākilikili ke kilātou mōlia ia Iehu i hana holitūlāfono, oi nae tautuku ai lava e kilātou pe i na fakamālōlō e ia he tino i te Hāpati. 8Kae na iloa e Iehu nā mea i o lātou māfaufau, ma na vāgana atu ai ki te tamāloa, “Tū ki luga oi hau ki mua.” Na tū ake loa te tamāloa ki luga, ma na tū ai kinā. 9Oi na lea atu ai ia Iehu kia te kilātou, “Ko au e fehili atu: Heā te fakataga i te tātou Tūlāfono ke fai i te Hāpati? Ko te fai o he mea ke fakahao ai he ola, pe ke fakauma ai?” 10Kua fakaholo atu tana kikila kia te kilātou uma, oi na lea atu ai ki te tamāloa, “Fakahako atu tō lima” Na vēnā lava ona fai e ia, oi na toe lelei ai tona lima.
11Na fēkakai lele kilātou oi na kāmata ai kua fakataufai, pe heā ta kilātou ka fai kia Iehu.
Kua Filifili e Iehu nā Apohitolo e toka Hefululua
(Mat 10.1-4; Mlk 3.13-19)
12I te taimi tēnā, na fano ai ia Iehu ki luga o he mauga oi tatalo ai; na fano te pō kātoa e tatalo ki te Atua. 13Kua pa ki te tāeao, na lea ai ki nā hoko o ia ke ōmamai kia te ia, ma na filifili ai e ia he toka hefulu lua o kilātou, na fakaigoa e ia ni apohitolo; 14ko Himona (tē na ia fakaigoa kia Petelu) ma tona uho ko Anitelea; ko Iakopo ma Ioane, ko Filipo ma Patolomaio, 15ko Mataio ma Toma, ko Iakopo te ataliki o Alefaio, ma Himona (nae fakaigoa ko te Lotonuku), 16ko Iuta te ataliki o Iakopo, ma Iuta te Ihikaliota, te tino na kavea ma fakalata.
Kua Akoako atu ia Iehu ma Fakamālōlō nā Tauale
(Mat 4.23-25)
17Kua fanaifo ia Iehu ki lalo mai te mauga fakatahi ma te kau apohitolo, ma na tū ai i he mea laugatahi ma he vāega tokalahi o iētahi o ona hoko, fakatahi ma he kaifenua tokalahi na ōmamai mai Iutea ma Ieluhalema, ma mai nā kakai tū matāfaga ko Tulo ma Haitonu; 18na ōmamai oi fakalogologo kia Iehu, ma ke fakamālōlō kilātou mai o lātou tauale. Na ōmamai ai foki ma nā tino nae āfāina i nā agaga kino, ma na fakamālōlō ai foki kilātou uma. 19Ko nā tino uma lele, nae taumafai ke paki atu o lātou lima kia Iehu, ona ko te mana nae fano ki fafo mai ia te ia, na fakamālōlō uma ai kilātou.
Ko te Fiafia ma te Fakanoanoa
(Mat 5.1-12)
20Kua kikila atu ia Iehu ki nā hoko o ia, ma na lea vē atu ai ki ei,
“Amutia koutou iēnā e mātitiva;
auā e o koutou te Mālō o te Atua!
21Amutia koutou iēnā e fia kakaia nei;
auā ka fakamaliegia kātoatoa koutou!
Amutia koutou iēnā e faitatagi nei;
auā ko koutou ka faikakata!
22“Amutia koutou kāfai ia tagata e feita atu kia koutou, pe teteke atu, pe fakamātagā koutou, ma fakakino outou igoa, ona ko te Ataliki o te Tagata! #1 Pet 4.14 23Koutou ke olioli i te aho tēnā ma tūtaoho ki luga i te fiafia, auā e i te lagi te koutou taui lahi. Nae fai foki lava e o lātou tupuna nā mea iēnei ki nā pelofeta. #2 NT 36.16; Gāl 7.52
24Kae heāloa la koutou iēnā e maukoloa nei,
auā kua uma te maua e koutou o te olaga fīlēmū!
25Kae heāloa la koutou iēnā e mākokona nei,
auā ka maua koutou i te fia kakaia!
Kae heāloa la koutou iēnā e faikakata nei;
auā ka fakanoanoa ma faitatagi koutou!
26Kae heāloa la koutou, kāfai koutou e taku leleia e tagata,
auā na vēnā foki ona fai e o lātou tupuna ki nā pelofeta pepelo.
Alolofa ki nā Tino e fai Koutou ma o Lātou Fili
(Mat 5.38-48; 7.12)
27“Kae ko au e lea atu kia te koutou e fia fakalogo mai kia te au: alolofa ki nā tino e fai koutou ma o lātou fili, ma fai lelei kia te kilātou e ita atu kia te koutou. 28Fakamanuia kia te kilātou e fetukua koutou, ma tatalo mo kilātou e fakahāuā kia te koutou. 29Kāfai tō pākōkō e po e he tino, fufuli ki ei tētahi pākōkō; kāfai tō peleue e kave e he tino, fōki ki ei ma tō kofutino. 30Fōki ki ho he tino e gogō atu ki hau mea; ma kāfai hau mea e kave e he tino, koe nahe lea ki ei ke toe kaumai. 31Fai mo iētahi tino e vē lava ona fofou koutou ke kilātou faia mo koutou. #Mat 7.12
32“Kāfai koutou e alolofa oioti ki nā tino e alolofa atu kia te koutou, heā te ka maua tauānoa ai he fakamanuiaga mo koutou? E pa foki lava ki nā tino agahala, e alolofa ki nā tino e alolofa ake kia te kilātou! 33Ma kāfai koutou e fehoahoani oioti ki nā tino e fehoahoani atu kia te koutou, heā te ka maua tauānoa ai he fakamanuiaga mo koutou? E pa foki lava ki nā tino agahala, e fai e kilātou te mea tēnā! 34Ma kāfai e fōki oioti autou mea kia te kilātou e fakamoemoe koutou e kilātou toe fakafoki atua, heā te ka maua tauānoa ai he fakamanuiaga mo koutou? E pa foki lava ki nā tino agahala, e fōki a lātou tupe ki nā tino agahala, kae ke toe maua mai ai lava te tupe kātoa na fōki ki ei! 35Kae alolofa ki nā fili o koutou ma fai lelei ki ei; fōki autou mea ke fakaaogā e kilātou e aunoa ma he koutou manatu ke toe maua mai he mea. Oi ka maua ai e koutou he taui lahi, ma kavea ai koutou ma fānau a te Atua Hilihilikehe. Auā ko te Atua e agalelei ki nā tino kino ma hē loto fakafetai. 36Koutou la ke agalelei ki iētahi tino, e vē ko te koutou Tamana e agalelei.
Ko te Fakamahino atu ki Iētahi Tino
(Mat 7.1-5)
37“Nahe koutou fakamahino atu ki iētahi tino, kae ke hē fakamahinoa ai koutou e te Atua; nahe koutou taku halagia iētahi tino, kae ke hē taku halagia ai foki koutou e te Atua; fakamāgalo iētahi tino, oi ka fakamāgalo ai foki koutou e te Atua. 38Fōki ki iētahi tino, oi ka fōki atu ai kia te koutou e te Atua. E moni lava ka toe maua kātoatoa e koutou nā mea kua fōki e koutou mo iētahi tino—ki te mea e gata ai te mafai e koutou oi tāofi. Auā ko te fua e fakaaogā e koutou, ko te fua foki ia ka fakaaogā e te Atua mo koutou.”
39Ma na fai ai foki e Iehu te talafakatuha tēnei kia te kilātou: “E hē mafai ke takitaki e he tāuaho hētahi tāuaho, auā ka pakukū uma ai kilāua ki loto o he utu. #Mat 15.14 40E hēai he tamaiti ākoga e hili atu i lo tona faiākoga, kae ko tamaiti ākoga tau toka tahi uma, kāfai e uma lelei ana akoakoga, ka vē lava ko tona faiākoga. #Mat 10.24-25; Ioa 13.16; 15.20
41“Heā te kitea ai e koe te mea otaota i loto o te mata o tō uho, kae hē kē kitea te kogālākau i loto o tō mata? 42E lea vēhea koe ki tō uho, ‘Te uho, tuku mai tō mata ke keu kehe e au te mea otaota i loto,’ kae ko tēnā e hē kē kitea te kogālākau i loto o tō mata? Ko koe ko he tino āmio pepelo! Kave kehe muamua te kogālākau i loto o tō mata, oi kitea lelei ai e koe ke kave kehe te mea otaota i loto o te mata o tō uho.
Ko te Lākau ma Ona Fua
(Mat 7.16-20; 12.33-35)
43“Ko te lākau e ola lelei, e hē fua mai ai ni fua e kino, e hē fua mai foki i he lākau e ola kino ni fua e lelei. 44Ko nā lākau takitahi uma e iloa i o lātou fua; e hē kē taua ni fuāmati pe ni fuāvine mai ni lākau tālatala. #Mat 12.33 45Ko te tino lelei, e fakaputu i tona loto nā mea lelei e vē ni koloa tāua, ma e ia faia nā mea lelei mai te lahi o te lelei i tona loto; ko te tino kino e fakaputu i tona loto nā mea kino e vē ni koloa kino, ma e ia faia nā mea e kino mai te lahi o te kino i tona loto. Auā e tautala te gutu i nā mea e tumu ai te loto. #Mat 12.34
Ko nā Tino Faufale e Toka Lua.
(Mat 7.24-27)
46“Heā te lea mai ai koutou kia te au, ‘Te Aliki, Te Aliki,’ kae e hē koutou faia nā mea e lea atu ai au? 47Kae ho he tino e hau kia te au ma fakalogo ki aku kupu, ma uhitaki ki ei—ka taku atu e au kia te koutou te mea e fakatuha ki ei te tino tēnā. 48Ka vē ia ko he tino e fau tona fale; e keli e ia fakaloloto te fakavae, oi fau ai te fakavae ki luga o te papa. Kua pā te vaitafe, oi tafe mai ai te lolovai ki te fale, kae e hēki māluelue lele auā na lelei te fauga. 49Kae ko te tino e lagona e ia aku kupu kae hē uhitaki ki ei, e vēia ia ko he tino e fau tona fale, kae e hēki kelia he fakavae; kua tafe mai te lolovai ki te fale oi pakū ai ki lalo, kua matuā fakahēaogā lava!”

Currently Selected:

Luka 6: TOKU

Tõsta esile

Kopeeri

Compare

Share

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in