YouVersion Logo
Search Icon

Jon 7

7
Jesu ne’niŋ kwayaŋiye adi mu nadisukilitimiŋgiŋ
1Jesu adi mede unduŋ yobune Judame heki’walaŋ me wapuhi Judiya kwetneŋ utne yogiŋ doktiŋa adi uŋoŋ mu yauŋa Galili kwetneŋ hogok hatiluguk. 2Judahi’walaŋ Yoholaŋ diniŋ hinamuni nai wapum dulaune 3Jesu kwayaŋiyedi nintifo mede indiŋ niŋgiŋ, “Metam fee Judiya kwetneŋ uneŋ doktiŋa du maaŋ fooŋ kudi iŋoŋ tilaŋ u tubune metamgeyedi kaneŋ. 4Me niŋ adi wou miŋgoŋ mintadakaledok nadiŋa kaŋ adi kwanai kabup mu tilak. Du kwanai unduŋ tilaŋ doktiŋa Judiya kwetneŋ wooŋ mintadakaleeŋ tubune gabuneŋbe?” 5Kwayaŋiye adi mu nadisukilitimiŋgiŋ doktiŋa mede unduŋ niŋgiŋ.
6Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Hidi nai fifit indigoŋ hinamuni titiŋdok une nadiŋa kedem une tiŋit. Iŋgoŋ nu’walaŋ nai mu dulalak. 7Kwetfoloŋ metam adi hidi habukwihita mu tiiŋ eŋ nu adigili titiŋhik be hatihatihik hogoli u yohautalat doktiŋa nabukwihita tiiŋ. 8Kedem ale hidi hinamunide uneŋ, kaŋ nu adi naine hinek mu dulalak doktiŋa hidut mu wit.” 9Unduŋ yeniŋa Galili kwetneŋ uŋgoŋ hatiguk.#7:9 Metam nolidi mede yendok kiliki niŋ indiŋ binek yonadiiŋ: Jesu adi kougoŋ Jelusalem gwaŋ ne Kilisto yobihilune ulukumuneeŋ wendok nadiŋa mede u yoguk.
Judame talitimeŋ heki adi Jesudi mede yoguk u nadiŋa boho tigiŋ
10Unduŋ yenimbu adi timeŋ ugiŋ kaŋ adi mindaŋ kabukabup uguk. 11Kaŋ hinamuni nai tubune Judame heki’walaŋ me wapuhi adi Jesu lohiŋa yogiŋ, “Me u maaŋbe buŋak?”
12Unduŋ yobune metam feedi lekiŋgoŋhik gineŋ aditok mede kiyonadi tigiŋ, tiŋa nolidi yogiŋ, “Adi yadi me momooŋ,” eŋ nolidi yogiŋ, “Moŋ, adi yadi metam nadinadihik tubugiyonda tilak.” 13Unduŋ yohakene adi’walaaniŋ nebek niŋdi Judahi talitimeŋ heki namandahik gineŋ Jesudok mede yodok munta tiŋa wabi tigiŋ.
14Jesu adi kabukabup hatitawooŋ hinamuni nai lekiŋgoŋ tulune Siloŋyot walanda foloŋ looŋ metam yenindidimeguk. 15Kaŋ Judame talitimeŋ heki adi kaŋ boho tiŋa yogiŋ, “Me i indut nadinadi yotneŋ nemu foguk iŋgoŋ deti buŋa Bepaŋ’walaŋ mede mebi hinek utawaŋ yolak.”
16Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Nu mede yohauta tilat u na’walaŋ kwanai mu tilat. Me napmeune bugut adi’walaŋ kwanai tilat. 17Nebek niŋdi Bepaŋ’walaŋ mede nadilak adi mede yolat u Bepaŋ’walaaniŋ be na’walaaniŋ mintalak u kedem nadidakalewek. 18Nebek niŋ ne’walaŋ nadinadi gineŋ be ne’walaŋ saŋiniŋ gineŋ kwanai tilak adi ne’walaŋ wougigit mintawekdok tilak. Eŋ niŋ adi kwanai molomdok youtumba mintadok kwanai tilak adi me didimeniŋ. Mede biyagoŋ hogok yolak. 19Moses adi Yodoko Mede haniŋguk iŋgoŋ hidi’walaaniŋ niŋdi nemu kelelak. Kaŋ hidi maŋgoŋde nulukumune tiiŋ?”
20Unduŋ yoguk kaŋ metamdibo yogiŋ, “Nediyeŋ gulukumumbe tilak? Yabapdi be fogambu mede unduŋ yobubuyelaŋ.”
21Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nu Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi Sabat foloŋ tibe kaŋ yonadibedi tiiŋ.#7:21 Mede folooŋ u Jon 5:8-10 gineŋ hatak. 22Hidi mihihiye’walaŋ sigihik gitnem diki foloŋ fek tiyemiiŋ u adi Mosesdi mu tububihikuk. U adi koom Bepaŋdi Abalaham heki yenimbune tububihila tigiŋ. Iŋgoŋ hidi Mosesdi nimiŋak yoŋa Sabat foloŋ maaŋ tiiŋ. 23Unduŋ doktiŋa hidi Moses’walaŋ Yodoko Mede lahulu folooŋnit mokit tibaakneŋ yoŋa Sabat foloŋ mihihiye’walaŋ sigihik gineŋ fek tiiŋ iŋgoŋ Sabat foloŋ me niŋ tubukedebagut kaŋ maŋgoŋde kwihita tinamiiŋ? 24Hidi mede yone kaŋ dauhikdi hogok mu kaŋ yoyaneeŋ. Mede mebi nadidakale hinek tiŋa yoyaneeŋ.”
Metamdi Jesudok welelufom timiŋgiŋ
25Jelusalemhi metam nolidi Jesu kaŋ yogiŋ, “Me wapuhiniyedi me uutdok yo tiiŋ iŋakoŋ binek? 26Iŋgoŋ deti adi metam bop wapum gineŋ mede miŋgoŋ yali yolak kaŋ me talitimeŋ heki kamehep mu timiiŋ. Be adi Kilisto bidak yoŋa bikabiiŋ? 27Unduŋ iŋgoŋ u maaŋ moŋ. Kilisto baak kaŋ mebiŋiŋ be yolikweli u mu nadidakaleneem, iŋgoŋ me yoŋ adi mintamintaŋiŋ kwet agaŋ nadiyam.”
28Siloŋyot walanda foloŋ yaliŋa metam yayenindidimelune nadiŋa mede hamahamap unduŋ yonadigiŋ, kaŋ Jesudi yabunadiŋa indiŋ kutifiyeeŋ yeniŋguk, “Ai! Hidi na be, be mintaminta kwetne u agaŋ nadinamiiŋ. Iŋgoŋ nu adi na nadinadinede mu fogut. Mede biyagoŋ Molom adi napmeu fogut, iŋgoŋ hidi adi mu nadimiiŋ. 29Nu yadi adi’walaaniŋ, tiŋa ne napmeune bugut doktiŋa nu agaŋ nadimilat.”
30Unduŋ yenimbune honeeŋ ulukumuŋdok nadigiŋ iŋgoŋ naiŋiŋ mu dulaguk doktiŋa kohohik malabudaune bikabugiŋ. 31Iŋgoŋ metam fee adi nai uŋaniŋ nadisukilitimiŋa yogiŋ, “Kilisto baak adi me yendi Bepaŋ’walaŋ kudi tilak u kalakapmeŋ tibaak bidak? Moŋ. Adi nemenemek hogohogok agaŋ tubudapmalak.”
Judahi adi Jesudi mede yobune mu nadidakalegiŋ
32Falisi heki adi metamdi Jesudok mede hamahamap yogiŋ u nadiŋa me Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi yeniŋa wanaŋ mikme yapmeune Jesu nagitne ugiŋ. 33Kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Nu hidut iŋoŋ muniniŋ-kabe hatiŋa me napmeune bugut’walaŋ udaneeŋ waat. 34Kaŋ hidi nu waatneŋ uŋoŋ tuwot mu uneeŋ doktiŋa nolohineeŋ iŋgoŋ mu nehitubu-mintaneeŋ.”
35Unduŋ yeniŋguk kaŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “Daŋgoŋ uune indi mu kaneem doktiŋa unduŋ yolak. Notniye noli Gilik kwetneŋ itowiiŋ wooŋ yenindidimewe bidak yolak. 36Adi indiŋ yolak, ‘Indi lohineem iŋgoŋ tuwot mu tubumintaneem be adi waakneŋ indi tuwot mu uneem.’ U mebi dediŋdok yolak?”
Metam feedi Jesu adi polofet eŋ Kilisto u agaŋ kadakalegiŋ
37Hinamuni nai wapum dapmandapmande#7:37 Yoholaŋ diniŋ hinamuni adi melenai 7 wondok tuwot tagiŋ. Ala melenai 8 wondok foloŋ nemek wapum hinek tiŋa kudupdelet hedapmaŋ tagiŋ. metam fee bopneune Jesudi pilali yali mede gibitaŋ indiŋ yohautaguk, “Nebek niŋdi imedok nadikaaŋ nu’walaŋkade buŋa ime nawek. 38Adi nu nadisukilitinambek kaŋ Youkudip Mede yolak undugoŋ hinek ime naŋgat mu tilak u weleŋ maaneŋ mintamimbune hatiluwaak.”
39Jesu adi Uŋgoniŋ Munabulidok nadiŋa mede u yeniŋguk. Nai uŋaniŋ Jesu kunum hautaŋiŋ gineŋ mu udaneeŋ loguk, doktiŋa metam nadisukilitimiŋgiŋ adi Uŋgoniŋ Munabulidi mu fotokoyemguk.
40Metam noli adi mede u nadiŋa Jesudok indiŋ yogiŋ, “Biyagoŋ, adi polofetnik wapum.” 41Eŋ nolidi yogiŋ “adi Kilisto kuyoŋ.” Kuŋgoŋ nolidi yogiŋ “dediŋ tiŋa Kilisto adi Galili kwetneŋ mintawe tiŋak. 42Youkudip Mededi indiŋ yolak. Kilisto adi Dewit’walaŋ yolikwelineŋ Betelehem uŋoŋ mintawaak eŋ adi’walaŋ naŋgat dikiŋiye gineŋ mintawaak.” 43Metam adi Jesudok unduŋ yoŋa nehi uŋgoŋ daneeŋ bop lufom tigiŋ. 44Tiŋa nolidi honeeŋ nagi wooŋ yot fafaŋeniŋneŋ kameŋdok yo nadigiŋ iŋgoŋ nebek niŋdi nemu lodaaŋ honeguk.
45Unduŋ tigiŋ kaŋ mikme hekidi udaneeŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Falisi heki’walaŋ uune adi indiŋ yeninadigiŋ, “Hidi maŋgoŋde mu nagila biiŋ?”
46Yeninadiune mikme heki adi indiŋ yeniŋgiŋ, “Adi mede yolak u kwetfoloŋ me niŋeŋ yobekdok tuwot moŋ.”
47Yobune Falisi me heki adi indiŋ yeniŋtogiŋ, “Be hidi maaŋ wele tubufit tihamuŋak? 48Me wapuhi be Falisi heki indi’walahi nebek adut neeŋbe wooŋ galiŋak? 49Moŋ. Wa me hogohi Yodoko Mede mu nadidakaleiŋ adi hogok. Adi kuyeŋ hamdok gigit tineeŋ oŋ.”
50Kaŋ me adi’walaaniŋ niŋ wou Nikodimas adi koom Jesu timiŋ wooŋ kaguk adi indiŋ yeniŋguk, 51“Unda, hidi yoneŋ. Me niŋ adi mebiŋiŋ be kadakaniŋŋiŋ nemu kaŋ nadiŋa mede gineŋ hogok kamefit titiŋdok u Yodoko Mede gineŋ neeŋbe youkiŋ?”
52Kaŋ noliŋiyedi yogiŋ, “Unda, du maaŋ Galiliniŋ binek? Youkudip Mede u baigoŋ kunali kaweŋ. Galili kwetneŋniŋ polofet nemu mintawaak.”
Talitimeŋ hekidi Jesu Yodoko Mede gineŋ talamukiŋ
[ 53Unduŋ tiŋa metam mowoŋa yohite ugiŋ.

Currently Selected:

Jon 7: nopNTpo

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in

YouVersion uses cookies to personalize your experience. By using our website, you accept our use of cookies as described in our Privacy Policy