Luke 2
2
2:1-7 Maria-ni Yesos Mirim Temanele
1[Jon kang-pamele mulupili] Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina ‘Sisa-Okastas’ niliele-ni ung-mani te nimba panjipa kene “Rom-gapmanale-ni nokulemú koleamanga molemele yambuma pali bi liamili.” nirim. 2(Kirinias kolea Siria propinj nukurum yili mulupili Rom-gapmanale-ni yambumanga bima kumbi-lepa liirim.) 3[Ung-mani akili Okastas-ni nimba panjurum-na] yambuma pali eninga anda-kolepalima-ni kalku liiring koleamanga lupa-lupa enini puring.
4Yi Josep kolea Gallalli distrik Nasaret taon-na molupa, [Rom-yi nuimele-ni ‘Yambuma bi liamili.’ nirimele] piliipaliinga, Nasaret mundupa kelepa, yunga kalupa liirim anda-kolepa Depit ui pirim kolea Judia distrik pupa Betelliem taon-na purum. 5Akuna “Olsungla bisele tangi sambili pambili.” nikulu yunga alá sirim nondupa liimba ambu Maria kene akuna puringli. Maria kangambula lku piliele wasie puringli. 6-7Betelliem sukundu pukulu kene, yambu poningma oku pi-pui-upui tiring lkuli si nirim kilia [elsele kung dongki kene kaoma kene panjiring lkuna puku piringli. Akuna piringli kene] Maria kangambula bulu turum. Penga kang te mirim. Kang akili yunga komulayele. Memba kene mulumbale mare-ni liipa kangale okupa, kungmanga langi nuli unji, kera laima no-unji mele, tenga sukundu mundupa nusurum.
2:8-15 Mulú-Koleana Angkella Te Mania Omba Kung-Sipsip Tápu-Yi Mare Yi-Nuim Kraisele Miring Mele Nimba Sirim Temanele
8[Betelliem] ulsukundu kung-sipsip tápu-yi mare era-puniemanga sumbulsuli eninga sipsipma tápu-teku muluring. 9Kanu-kene enini muluringna Auliele-nga angkella te omba mokeringa angiliirim kanuku, Auliele-nga talang tondulu-tepa puliele omba enini muluring koleana mania talang tepa pa tondulu-tepa tirim kanuku kene, enini mini-wale lakuku munduring.
10Akiliinga-pe angkellale-ni nimba mele: “Na-ni eni temani kaí te topu simbu okur akiliinga mundu-mong naa teai. Temani ili yambuma pali numanu singí temanele. 11Ekupu [ui mulurum yi nuim king] Depit-nga taon-na ambu te-ni kang te mimu. Yunu Yambuma Tepa Liipa Mindili Noku Molku Kis-Silimele Kupulanum-na Wendu Liipa, Kapula Molku Kunjingí Kupulanum-na Liipa Monjumba Kangale; yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele; yu Auliele. 12Sika niker mola gólu tokur-nje eni puku kanangi mele nimbu sambu. Kangambula-kiki te mulumbale-ni kumu toku, kungmanga langi nuli unji, kera-laima no-unji mele, tenga nusingí puku kanuku liingí. Aku-siku kanuku liiku kene na-ni ‘Sika nim lem.’ niku piliingí.” nirim.
13Aku-sipa nirim kene enaliinga mulú-koleana angkella aima pulele ui urum angkellale angiliirimna oku mokeringa angiliiku kene, Pulu Yili-nga bili paka tonjuku yunu kape niku kene niku mele:
14“Mulú-Koleana Aima Olandupa Pulu Yili-nga bili
aima ola mulupili.
Mana-yambu yu-ni kanupa kaí piliilimú yambuma,
numanu waengu nipili molangi.”
niring.
15Aku niku kene enini kung-sipsip tápu-yima munduku kelku mulú-koleana kelku olandu puring.
2:15-21 Kung-Sipsip Tápu-Yima Yesos Meku Nosiku Muluring Mele Puku Kanu-Puring Temanele
Angkellama kelku mulú-koleana olandu puring kene sipsip tápu-yima-ni anju-yandu niku mele: “Oliu Betelliem pupu ya ulu ekupu wendu okum mele Auliele-ni nimba símu ung kanili kanu-pamulu.” niring. 16Aku-siku niku kene lkisiku puku kene, Maria Josep-sele muluringli kanuku, kangambula kikiele kungmanga langi nuli unji, kera-laime no-unji mele, tenga sukundu lirim kanuring. 17Yunu kanuku kene, ui angkellale-ni enini kangambula akilindu nimba sirimele mele yambuma temani toku siring.
18Kanu-kene sipsip tápu-yima-ni niku siring mele piliiku kene yambuma-ni numanu pulele liiku munduring. 19Akiliinga-pe Maria ung ima kene ulu wendu urum-ma pali numanuna panjipaliinga, penga wasie numanu kimbu-sipa mulurum.
20Sipsip tápu-yima kelku yandu oku kene, angkellale-ni nimba sirim mele pali piliiku kanuringeliinga Pulu Yili kape nilsiliiku yunga bili paka tonjulsiliiku yandu uring.
2:21 Yesos Bi Siring Temanele
21Kangale meku nosuku molangi ena angere yupuku-guli omba purum kene ena engkaki-sipaliinga yunga kangi te kopsiku poku teku wendu liiku kene, anumu-ni oluna naa munjupili angkellale-ni nirim mele piliiku kene yunga bili “Yesos” niku liring.
2:22-38 Josep Kene Maria-sele Kang Yesos Mekulu Jerusallem-ndu Pukulu Lku-Tembolluna Sukundu Puringli Kene Ulu Mare Wendu Urum Temanele
22-24Maria [kang mirimeliinga] “Yunu kalaru molemú.” niringeliinga enama pora nimba, yunu kamu kake tipili molumba enale wendu urum-na Moses-ni [“I-siku uluma teai!” nimba] ung-mani sirimele te piliiku liiku tinglíndu Josep kene elsele kolea-auli Jerusallem pukulu kene, kake tipili mulunglindu Pulu Yili popu toku kalu-puringli. Auliele-nga ung-mani te ui sirimele pirim akili i-sipa mele:
[‘Ambu te-ni kangambula memba kene
ambale yunu ku-puku tuli mele molumba.
Ku-puku tuli enama pora nimbá kene
kake tipili molumbandu]
kera-waembonu mele tale mola kera-imili mele tale
Pulu Yili popu topa kalupa sipili.’ LLipai 12:8
nimba ung-mani aku-sipa nimba pirim kanili piliiku kene tinglíndu puringli. Auliele-nga ung-mani pirim te kene wasie piliiku liiku tinglíndu puringliko. Ung-mani akili i-sipa mele:
‘Kang-komulaye mingíma pali
“Auliele-nga” niku yunu sangi.’ Wendu Uring 13:2,12,15
nimba pirim kanili. Ung-mani akili nimba pirim-na piliikulu kene ‘Olsungla kang-komale Pulu Yi Auliele sambili.’ nikululiinga Jerusallem punglindu Yesos meku puringliko.
25Yi-anda te Jerusallem mulupili elsele akuna puringli, yunga bili Simion. Yu sumbi-nili yili; yu Pulu Yili-nga ungele piliipa taki-taki Pulu Yili kene ung nirim yili; yu Isrel-yambuma tepa numanu waengu simba yili “ombá.” nimba kanombandu nokupa mulurum; Mini Kake Tiliele yunga numanuna sukundu mulurum. 26Mini Kake Tiliele-ni yunundu ung te ui nimba mele: “Nu ui naa kuluni. Nu Auliele-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele kanukunu kene penga kuluni.” nirim. 27Mini Kake Tiliele-ni Simion yunu liipa mundurum-na yunu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna purum.
Kanu-kene Yesos anum lapasele ung-manele-ni kangmandu “Teai.” nimba nirim mele tinglíndu kang Yesos mekulu lku-tembolluna sukundu puringli kene 28Simion-ni omba kangale kanglupa liipa Pulu Yili-nga bili paka tonjupa nimba mele:
29-30“Yi Auli Tondulu Olandupale,
yambuma tepa liipa,
mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa
nu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na
liipa monjumba yi sikenele
na ekupu nanga mongsele-ni kanokur kene
ui nandu niku panjirinu mele wendu okum akiliinga
ekupu na nunga kendemande-yili
numanu waengu nipili kolumbu.”
[nirim.]
31“‘Tepa liipa wendu liili ulu kanili
koleamanga pali yambuma-ni kanangi.’
niku tekenu.
32Yunu Isrel-yambumanga ulsu
molemele yambumanga pa tenjipa,
nunga Isrel-yambumanga bili paka tonjumbandu
talang mélale molemú.”
nirim.
33Anum lapasele Simion-ni kang Yesos-ndu nirim mele akili piliikulu kene numanu pulele liiku munduringli.
34Simion-ni “Pulu Yili-ni eni tepa kaí tipili.” nimba kene Yesos anum Maria-ndu nimba mele: “Piliiyo. Kang ili molumbáliinga Isrel-yambu pulele bi ui mulurumuma penga mania pungíko; pulele bi ui naa mulurumuma pe ekupu bi molumbako. Yunu molumba kene yambuma-ni kanuku kene liiku bulu siku ung-taka tunjingí. 35Ambale, nu kepe ulu te wendu ombá. Nunga numanuna mindili auli-tepa temba kene yambu pulele numanu piliingí mele mokeringa lemba.” nirim.
36Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim ambu te, yunga bili Ana, yunu Juda-yambumanga talape kelú Asa, yi Panuel-nga limin; yunu aima ambú lepa pora sirim; yunga min-yili kene wasie molangli punie angere yupuku-guli omba purum, penga yunga min kulurum kene yunu ambu-wayele mulurum. 37Yunu mana mulupili yunga punie paon angere alsupa ki-mong yupuku omba pupa alsupa ki-mong angere-sipaliinga yu we mulurum. Yu lku-tembollale mundupa naa kelepa kene taki-taki kanuna mindi molupa sumbulsuli kepe tanguli kepe Pulu Yili popu topa bi paka tonjumbandu taki-taki langi naa nomba Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tepa mindi mulurum. 38Simion-ni Yesos-ndu ung nimba mulupili enini muluringna ambu kanili yunu omba kene [Pulu Yili-ni kang kanili Juda-yambuma sirimeliinga] Pulu Yili kene “Angke, kapula tekenu.” nirim. Kanu-kene pe Jerusallem yambuma tepa liipa, buni te-ni enini ambulurum-na mindili noku muluring buni kaniliinga wendu liimbandu ombá yili ‘Ombá.’ niku nokuku muluring yambumandu Ana yu-ni kang akili urum mele kene temba mele kene nimba sirim.
2:39-40 Josep Kelepa Nasaret-ndu Purum Temanele
39Josep Maria-sele elsele-ni Auliele-nga ung-manisele nimba pirim mele pali piliiku liiku tekululiinga elsele Yesos-kene kelkulu kolea Gallalli distrik pukulu elsengla kolea-kelú Nasaret yandu uringli.
40Kangale ai lepa tondulu pupa molupa yunga numanuna piliipa kungnjuli pulele pípili mulurum, Pulu Yili-ni yunu kanupa kaí piliipa yu nokupa kunjurum.
2:41-52 Kang Yesos Lku-Tembolluna Pupa Tirim Temanele
41Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele akili piliiku ulu mare tiring ena kanuma Yesos anum lapasele kepe ‘Ena kanili piliambili.’ nikulu puniemanga taki-taki Jerusallem olandu puringli. 42Kang Yesos mulupili yunga punie engkaki-rurepu omba purum kene ena kanili ‘Pulu Yili-nga enale.’ niku kóru muluring enale alsupa wendu urum kene taki-taki Juda-yambuma Jerusallem puring mele Yesos anum lapasele kene yunu kene wasie olandu puring.
43[Jerusallem puku] ulu kanili piliiring enama pali pora nirim kene anum lapasele lku-kolea punglí puringli kene kang Yesos anju mulurumele naa kanuringli. 44‘Oliunga yambu mare kene okum.’ niku piliikulu ena tilueliinga we pukulu kene, penga ipinjali kolea kalá turum kene puku kupulanum-na síng-lku pingíndu elsengla pulu lirim yambuma kene we-yambuma kene pali puku muluringmandu walsiku piliilsiliiku anduku kururingli. 45Yunu naa kanuku lekulu kene Jerusallem alsuku pukulu kuru-puringli.
46Ena tale koruku kelkululiinga, penga ena yupuku-sipaliinga [Pulu Yili popu toku kaluring] lku-tembolluna puku kanuringli kene yunu akuna sukundu mulurum kanuku liringli. Yunu ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene wasie muluring, yu-ni eninga ung niringma piliipa kene, anju eninindu ung mare walsipa piliirim-ko. 47Enini niringma yu-ni mimi-sipa piliirim akili mele kepe, pundu topa nimba kunjurum akili mele kepe, yambu muluringma-ni piliiku kene enini ‘Yunga piliipa kungnjuli aima pelemú.’ niku piliiku numanu liiku munduku mini-wale munduring.
48Elsele-ni yunu lku kanuna mulurum puku kanukulu kene suru nikulu anumu-ni yunundu nimba mele: “Kangale, olsu kene wasie pamili ui naa okunu, nambimuna tinuye? Lanie olsu mini-wale mundupulu nu andupu korupu kilímbulu.” nirim.
49Aku nirim kene yu-ni anum lapaselendu nimba mele: “Else [koleamanga pali] nambimuna na anduku kurúngliye? ‘Na ya Tatanga lkuna molemú.’ niku naa pilííngliye?” nirim. 50Akiliinga-pe yu-ni nirim ung-pulele elsele-ni naa piliiringli.
51Yu-ni elsele-kene Nasaret taon mandu pupa kene, elsengla ungma piliipa teng panjipa mulurum. Yunga anumu-ni ulu kanuma numanuna panjipa piliipa mindi mulurum.
52Yesos yunu ai lemba lirim kene yu piliipa kungnjuli olandupa-olandupa pemba pirim; Pulu Yili kene yambuma kene yunu kanuku aima kaí piliiku muluringko.
© 2004, Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.
Luke 2
2
2:1-7 Maria-ni Yesos Mirim Temanele
1[Jon kang-pamele mulupili] Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina ‘Sisa-Okastas’ niliele-ni ung-mani te nimba panjipa kene “Rom-gapmanale-ni nokulemú koleamanga molemele yambuma pali bi liamili.” nirim. 2(Kirinias kolea Siria propinj nukurum yili mulupili Rom-gapmanale-ni yambumanga bima kumbi-lepa liirim.) 3[Ung-mani akili Okastas-ni nimba panjurum-na] yambuma pali eninga anda-kolepalima-ni kalku liiring koleamanga lupa-lupa enini puring.
4Yi Josep kolea Gallalli distrik Nasaret taon-na molupa, [Rom-yi nuimele-ni ‘Yambuma bi liamili.’ nirimele] piliipaliinga, Nasaret mundupa kelepa, yunga kalupa liirim anda-kolepa Depit ui pirim kolea Judia distrik pupa Betelliem taon-na purum. 5Akuna “Olsungla bisele tangi sambili pambili.” nikulu yunga alá sirim nondupa liimba ambu Maria kene akuna puringli. Maria kangambula lku piliele wasie puringli. 6-7Betelliem sukundu pukulu kene, yambu poningma oku pi-pui-upui tiring lkuli si nirim kilia [elsele kung dongki kene kaoma kene panjiring lkuna puku piringli. Akuna piringli kene] Maria kangambula bulu turum. Penga kang te mirim. Kang akili yunga komulayele. Memba kene mulumbale mare-ni liipa kangale okupa, kungmanga langi nuli unji, kera laima no-unji mele, tenga sukundu mundupa nusurum.
2:8-15 Mulú-Koleana Angkella Te Mania Omba Kung-Sipsip Tápu-Yi Mare Yi-Nuim Kraisele Miring Mele Nimba Sirim Temanele
8[Betelliem] ulsukundu kung-sipsip tápu-yi mare era-puniemanga sumbulsuli eninga sipsipma tápu-teku muluring. 9Kanu-kene enini muluringna Auliele-nga angkella te omba mokeringa angiliirim kanuku, Auliele-nga talang tondulu-tepa puliele omba enini muluring koleana mania talang tepa pa tondulu-tepa tirim kanuku kene, enini mini-wale lakuku munduring.
10Akiliinga-pe angkellale-ni nimba mele: “Na-ni eni temani kaí te topu simbu okur akiliinga mundu-mong naa teai. Temani ili yambuma pali numanu singí temanele. 11Ekupu [ui mulurum yi nuim king] Depit-nga taon-na ambu te-ni kang te mimu. Yunu Yambuma Tepa Liipa Mindili Noku Molku Kis-Silimele Kupulanum-na Wendu Liipa, Kapula Molku Kunjingí Kupulanum-na Liipa Monjumba Kangale; yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele; yu Auliele. 12Sika niker mola gólu tokur-nje eni puku kanangi mele nimbu sambu. Kangambula-kiki te mulumbale-ni kumu toku, kungmanga langi nuli unji, kera-laima no-unji mele, tenga nusingí puku kanuku liingí. Aku-siku kanuku liiku kene na-ni ‘Sika nim lem.’ niku piliingí.” nirim.
13Aku-sipa nirim kene enaliinga mulú-koleana angkella aima pulele ui urum angkellale angiliirimna oku mokeringa angiliiku kene, Pulu Yili-nga bili paka tonjuku yunu kape niku kene niku mele:
14“Mulú-Koleana Aima Olandupa Pulu Yili-nga bili
aima ola mulupili.
Mana-yambu yu-ni kanupa kaí piliilimú yambuma,
numanu waengu nipili molangi.”
niring.
15Aku niku kene enini kung-sipsip tápu-yima munduku kelku mulú-koleana kelku olandu puring.
2:15-21 Kung-Sipsip Tápu-Yima Yesos Meku Nosiku Muluring Mele Puku Kanu-Puring Temanele
Angkellama kelku mulú-koleana olandu puring kene sipsip tápu-yima-ni anju-yandu niku mele: “Oliu Betelliem pupu ya ulu ekupu wendu okum mele Auliele-ni nimba símu ung kanili kanu-pamulu.” niring. 16Aku-siku niku kene lkisiku puku kene, Maria Josep-sele muluringli kanuku, kangambula kikiele kungmanga langi nuli unji, kera-laime no-unji mele, tenga sukundu lirim kanuring. 17Yunu kanuku kene, ui angkellale-ni enini kangambula akilindu nimba sirimele mele yambuma temani toku siring.
18Kanu-kene sipsip tápu-yima-ni niku siring mele piliiku kene yambuma-ni numanu pulele liiku munduring. 19Akiliinga-pe Maria ung ima kene ulu wendu urum-ma pali numanuna panjipaliinga, penga wasie numanu kimbu-sipa mulurum.
20Sipsip tápu-yima kelku yandu oku kene, angkellale-ni nimba sirim mele pali piliiku kanuringeliinga Pulu Yili kape nilsiliiku yunga bili paka tonjulsiliiku yandu uring.
2:21 Yesos Bi Siring Temanele
21Kangale meku nosuku molangi ena angere yupuku-guli omba purum kene ena engkaki-sipaliinga yunga kangi te kopsiku poku teku wendu liiku kene, anumu-ni oluna naa munjupili angkellale-ni nirim mele piliiku kene yunga bili “Yesos” niku liring.
2:22-38 Josep Kene Maria-sele Kang Yesos Mekulu Jerusallem-ndu Pukulu Lku-Tembolluna Sukundu Puringli Kene Ulu Mare Wendu Urum Temanele
22-24Maria [kang mirimeliinga] “Yunu kalaru molemú.” niringeliinga enama pora nimba, yunu kamu kake tipili molumba enale wendu urum-na Moses-ni [“I-siku uluma teai!” nimba] ung-mani sirimele te piliiku liiku tinglíndu Josep kene elsele kolea-auli Jerusallem pukulu kene, kake tipili mulunglindu Pulu Yili popu toku kalu-puringli. Auliele-nga ung-mani te ui sirimele pirim akili i-sipa mele:
[‘Ambu te-ni kangambula memba kene
ambale yunu ku-puku tuli mele molumba.
Ku-puku tuli enama pora nimbá kene
kake tipili molumbandu]
kera-waembonu mele tale mola kera-imili mele tale
Pulu Yili popu topa kalupa sipili.’ LLipai 12:8
nimba ung-mani aku-sipa nimba pirim kanili piliiku kene tinglíndu puringli. Auliele-nga ung-mani pirim te kene wasie piliiku liiku tinglíndu puringliko. Ung-mani akili i-sipa mele:
‘Kang-komulaye mingíma pali
“Auliele-nga” niku yunu sangi.’ Wendu Uring 13:2,12,15
nimba pirim kanili. Ung-mani akili nimba pirim-na piliikulu kene ‘Olsungla kang-komale Pulu Yi Auliele sambili.’ nikululiinga Jerusallem punglindu Yesos meku puringliko.
25Yi-anda te Jerusallem mulupili elsele akuna puringli, yunga bili Simion. Yu sumbi-nili yili; yu Pulu Yili-nga ungele piliipa taki-taki Pulu Yili kene ung nirim yili; yu Isrel-yambuma tepa numanu waengu simba yili “ombá.” nimba kanombandu nokupa mulurum; Mini Kake Tiliele yunga numanuna sukundu mulurum. 26Mini Kake Tiliele-ni yunundu ung te ui nimba mele: “Nu ui naa kuluni. Nu Auliele-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele kanukunu kene penga kuluni.” nirim. 27Mini Kake Tiliele-ni Simion yunu liipa mundurum-na yunu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna purum.
Kanu-kene Yesos anum lapasele ung-manele-ni kangmandu “Teai.” nimba nirim mele tinglíndu kang Yesos mekulu lku-tembolluna sukundu puringli kene 28Simion-ni omba kangale kanglupa liipa Pulu Yili-nga bili paka tonjupa nimba mele:
29-30“Yi Auli Tondulu Olandupale,
yambuma tepa liipa,
mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa
nu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na
liipa monjumba yi sikenele
na ekupu nanga mongsele-ni kanokur kene
ui nandu niku panjirinu mele wendu okum akiliinga
ekupu na nunga kendemande-yili
numanu waengu nipili kolumbu.”
[nirim.]
31“‘Tepa liipa wendu liili ulu kanili
koleamanga pali yambuma-ni kanangi.’
niku tekenu.
32Yunu Isrel-yambumanga ulsu
molemele yambumanga pa tenjipa,
nunga Isrel-yambumanga bili paka tonjumbandu
talang mélale molemú.”
nirim.
33Anum lapasele Simion-ni kang Yesos-ndu nirim mele akili piliikulu kene numanu pulele liiku munduringli.
34Simion-ni “Pulu Yili-ni eni tepa kaí tipili.” nimba kene Yesos anum Maria-ndu nimba mele: “Piliiyo. Kang ili molumbáliinga Isrel-yambu pulele bi ui mulurumuma penga mania pungíko; pulele bi ui naa mulurumuma pe ekupu bi molumbako. Yunu molumba kene yambuma-ni kanuku kene liiku bulu siku ung-taka tunjingí. 35Ambale, nu kepe ulu te wendu ombá. Nunga numanuna mindili auli-tepa temba kene yambu pulele numanu piliingí mele mokeringa lemba.” nirim.
36Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim ambu te, yunga bili Ana, yunu Juda-yambumanga talape kelú Asa, yi Panuel-nga limin; yunu aima ambú lepa pora sirim; yunga min-yili kene wasie molangli punie angere yupuku-guli omba purum, penga yunga min kulurum kene yunu ambu-wayele mulurum. 37Yunu mana mulupili yunga punie paon angere alsupa ki-mong yupuku omba pupa alsupa ki-mong angere-sipaliinga yu we mulurum. Yu lku-tembollale mundupa naa kelepa kene taki-taki kanuna mindi molupa sumbulsuli kepe tanguli kepe Pulu Yili popu topa bi paka tonjumbandu taki-taki langi naa nomba Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mawa tepa mindi mulurum. 38Simion-ni Yesos-ndu ung nimba mulupili enini muluringna ambu kanili yunu omba kene [Pulu Yili-ni kang kanili Juda-yambuma sirimeliinga] Pulu Yili kene “Angke, kapula tekenu.” nirim. Kanu-kene pe Jerusallem yambuma tepa liipa, buni te-ni enini ambulurum-na mindili noku muluring buni kaniliinga wendu liimbandu ombá yili ‘Ombá.’ niku nokuku muluring yambumandu Ana yu-ni kang akili urum mele kene temba mele kene nimba sirim.
2:39-40 Josep Kelepa Nasaret-ndu Purum Temanele
39Josep Maria-sele elsele-ni Auliele-nga ung-manisele nimba pirim mele pali piliiku liiku tekululiinga elsele Yesos-kene kelkulu kolea Gallalli distrik pukulu elsengla kolea-kelú Nasaret yandu uringli.
40Kangale ai lepa tondulu pupa molupa yunga numanuna piliipa kungnjuli pulele pípili mulurum, Pulu Yili-ni yunu kanupa kaí piliipa yu nokupa kunjurum.
2:41-52 Kang Yesos Lku-Tembolluna Pupa Tirim Temanele
41Juda-yambuma-ni puniemanga taki-taki kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele akili piliiku ulu mare tiring ena kanuma Yesos anum lapasele kepe ‘Ena kanili piliambili.’ nikulu puniemanga taki-taki Jerusallem olandu puringli. 42Kang Yesos mulupili yunga punie engkaki-rurepu omba purum kene ena kanili ‘Pulu Yili-nga enale.’ niku kóru muluring enale alsupa wendu urum kene taki-taki Juda-yambuma Jerusallem puring mele Yesos anum lapasele kene yunu kene wasie olandu puring.
43[Jerusallem puku] ulu kanili piliiring enama pali pora nirim kene anum lapasele lku-kolea punglí puringli kene kang Yesos anju mulurumele naa kanuringli. 44‘Oliunga yambu mare kene okum.’ niku piliikulu ena tilueliinga we pukulu kene, penga ipinjali kolea kalá turum kene puku kupulanum-na síng-lku pingíndu elsengla pulu lirim yambuma kene we-yambuma kene pali puku muluringmandu walsiku piliilsiliiku anduku kururingli. 45Yunu naa kanuku lekulu kene Jerusallem alsuku pukulu kuru-puringli.
46Ena tale koruku kelkululiinga, penga ena yupuku-sipaliinga [Pulu Yili popu toku kaluring] lku-tembolluna puku kanuringli kene yunu akuna sukundu mulurum kanuku liringli. Yunu ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani siring yima kene wasie muluring, yu-ni eninga ung niringma piliipa kene, anju eninindu ung mare walsipa piliirim-ko. 47Enini niringma yu-ni mimi-sipa piliirim akili mele kepe, pundu topa nimba kunjurum akili mele kepe, yambu muluringma-ni piliiku kene enini ‘Yunga piliipa kungnjuli aima pelemú.’ niku piliiku numanu liiku munduku mini-wale munduring.
48Elsele-ni yunu lku kanuna mulurum puku kanukulu kene suru nikulu anumu-ni yunundu nimba mele: “Kangale, olsu kene wasie pamili ui naa okunu, nambimuna tinuye? Lanie olsu mini-wale mundupulu nu andupu korupu kilímbulu.” nirim.
49Aku nirim kene yu-ni anum lapaselendu nimba mele: “Else [koleamanga pali] nambimuna na anduku kurúngliye? ‘Na ya Tatanga lkuna molemú.’ niku naa pilííngliye?” nirim. 50Akiliinga-pe yu-ni nirim ung-pulele elsele-ni naa piliiringli.
51Yu-ni elsele-kene Nasaret taon mandu pupa kene, elsengla ungma piliipa teng panjipa mulurum. Yunga anumu-ni ulu kanuma numanuna panjipa piliipa mindi mulurum.
52Yesos yunu ai lemba lirim kene yu piliipa kungnjuli olandupa-olandupa pemba pirim; Pulu Yili kene yambuma kene yunu kanuku aima kaí piliiku muluringko.
© 2004, Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.