BILANGAN 35
35
Hataholi Lewi-la kotan-nala
1 #
Yos. 21:1-42
Manetualain nafa'da Musa neme masadokek Moab-pa, fo nai Lee Yarden-na su'un-na, fo deka no kota Yerikho-a nae, 2“Manduku-malosak neu leoina Israel-la, mae neme dae pusaka fo neukose emi sipon ndia, emi muse fe hataholi Lewi-la, kota ndia kotan de'ubee, no moo mana'un manai boboa-kaisun-nala, fo ela ala leo leme ndia. 3Kota sila-la, da'di neu sila pusakan, ma sila mamana leleo-na. Moo mana'uk manai boboa-kaisun-nala, soaneu sila bana-manun-nala. 4Moo mana'uk ndia nanaukuk neme kota, papala nanadaman-na leo mamanak lala'en-na neu, de loloan-na metel natun haa limahulu. 5Da'di, hataholi Lewi-la daen-na balakak, de boboak esa soona, metel natun sio, boema kotan-na, nai tala'da heon. 6Emi muse fe hataholi Lewi-la, kota mananasulu aok nee, fo da'di leo mamana nafunik soaneu hataholi fo, ta name'da fa te, ana taonisa hataholi so. Fe'ek neme ndia mai, muse fes kota fe'ek haahulu dua, 7no moo mana'un-nala. Da'di, hataholi Lewi-la kotan-nala, basa-basan lala'en-na, kota haahulu falu. 8La'eneu emi sanga fe hataholi Lewi-la kota neme hataholi Israel-la dae pusakan-na mai soona, emi muse ho'i kota ba'uk-ka neme leo matua-la mai, ma kota lumanak neme leo anak-kala mai.”
Kota mananasulu aok-kala
(Ul. 19:1-13; Yos. 20:1-9)
9 Manetualain nadenu Musa 10fo nanduku-nalosak dede'a-kokolak ia-la neu leoina Israel-la nae, “Emi lena basa Lee Yarden-na, fo emi masok leo nusa Kanaan-na dalek meu soona, 11emi muse hele kota mananasulu aok, fo ela hataholi fo, ta name'da fa te, ana taonisa hataholi soona, nalai leo ndia neu. 12Hataholi kanisak ndia, neukose ana ke'ke nai kota sila-la, fo ana taonisa hataholi-a, tolano ka'a-fa'din-nala ta hapu balas, nape'da dalen-nala neu fan. Nana ta bole taonisa hataholi fo, nanakalaak taonisa hataholi ndia, metema manakee-manafula beita palisak dede'an-na fa. 13Hele-ma, kota mananasulu aok nee, 14fo telu lai Lee Yarden-na booan dulu, ma telu lai dae Kanaan-na. 15Kota ka neek sila-la, ala da'di kota mananasulu aok ba'eneu emi, hataholi Israel-la, ma ba'eneu hataholi nusa dea fo manamai, do manaleo mahelek nai emi nusam dale. Su'di see, fo ta name'da fa te, ana taonisa hataholi soona, ana bole nalai leo kota sila-la esa neu.
16-18Tehu metema, hataholi esa, ana pake tafa-sisilo, do batu, do ai, fo ana taonisa hataholi soona, hataholi ndia nde been-na, hataholi kanisak; nasala so, de muse huku nisan. 19Hataholi fo nanataonisak ndia, tolano ka'a-fa'din bole taolisa hataholi kanisak ndia. Metema, latongo loon soona, ala bole taolisan.
20Metema, hataholi esa nape'da dalek no hataholi fe'ek, boema ana taonisan, nenik ana bala neu dae lain, do ana tapa hata esa neun, 21do ana tutun boema maten soona, hataholi ndia nde been-na hataholi kanisak; ana nasala, de muse huku nisan. Hataholi fo nanatao nisak ndia, tolano ka'a-fa'din, bole taolisa hataholi kanisak ndia. Metema, latongo loon soona, ala bole taolisan.
22Tehu bole da'di, hataholi esa, ta name'da fa, te ana taonisa hataholi fo, ta nape'da dalek no fan, fafa'kama ana taonisan, nenik ana bala hataholi ndia, neu dae lain, do ana tapa hata esa neun. 23Do bole da'di, hataholi esa ana ta mete fa, te natu'da heni batu esa, boema la'e hataholi fe'ek fo ndia musu non ta ndia fa, de mate hataholi ndia, tehu ana ta nanuu dudu'ak, soaneu tao soe hataholi ndia fa. 24Nai dede'ak matak leodiak-ka, salanik-kala muse tao sidang, fo ala palisak hataholi kanisak-ka, ma hataholi fo ana nau balas hataholi nanatao nisak-ka mamaten ndia. 25-28Salanik-kala muse lasulu-lahapa, hataholi kanisak fo ta name'da fa te nanisa so, neme hataholi nanatao nisak-ka tolano ka'a-fa'din, fo ala nau balas hataholi kanisak ndia tatao-nono'in. Muse no falik hataholi kanisak ndia, leo kota nasulu aok fo nalai neme mamanak ndia mai. Ana muse leo nahele neme ndia, losa mate hataholi fo, nai lelek ndia ana da'di Imam Agung; basa ndia soona, besak-ka ana bole fali ne'un leo nggolo-ta'dun neu. Tehu metema, ana la'o ela kota mananasulu aok, fo mamanak ana nalai-a, boema hataholi nanatao nisak-ka, tolano ka'a-fa'din latongo loon de ala taolisan, soona tatao-nono'ikanisak ta ndia fa. 29Nakanenetek sila-la soaneu emi, ma soaneu emi tititi-nonosim, nai emi leo su'di mamanak bee boe.
30 #
Ul. 17:6, 19:15 Nai dede'a kanisak-ka dalek, bole kee hataholi kanisak-ka nasala fo huku nisan, sa'di metema hapu sakasii dua, do lena neme dua mai, fo ala bisa fe buti la'eneu tatao-nono'ikanisak ndia. Metema sakasii ka'da esa soona, beita dai, soaneu ana bisa fe buti nae kalaak ndia tete'ek-ka. 31Hataholi kanisak esa, muse nanahuku nisak. Ana ta bole soi huhukuk dia, nenik doik fa. 32Metema hataholi esa nalai leo kota mananasulu aok esa neu, soona boso fen loak fo ana fe doik, fo ela ana fali ne'un leo uman-na neu, nana Imam Agung-nga beita mate fan. 33Metema ami tao leondiak soona, emi tao manggenggeo dae, fo emi leok-ka. Kanisak-ka tao nanggenggeo nusak-ka; da'di ta hapu eno fe'ek, soaneu tao balisi nusak ndia fa, te ka'da nenik, taonisa hataholi kanisak-ka. 34Boso tao manggenggeo, dae fo emi leok-ka, nanahu Au nde Manetualain-na, ma Au leo nai leoina Israel-la, tala'da heon.”
Actualmente seleccionado:
BILANGAN 35: twu
Destacar
Copiar
Comparar
Compartir
¿Quieres guardar tus resaltados en todos tus dispositivos? Regístrate o Inicia sesión