Máciya 5
CSKDBL
5
Kawaaleyaku kan Yéesu awaalemuu li huyuuyahu
(Maak 3:13; Lík 6:12-13, 20)
1Nan Yéesu ajukumuu búsukabu, li aŋito ajow abah li huyuuyahu. Kúgoomaku koola li kujow kútookulool tó.
Kásuumaay kata mal̥egen
(Lík 6:20-23)
2Yéesu li aŋa’ hulimahu min awaaleyiil aan:
3— Awólo, kahaasumuu koon káyinenaku kooliil kutitititi hákil Ateemit,
mata Jáyiiyaju jata Ateemit jooliil.
4Awólo, káamimuu li jíl̥ok,
mata Ateemit fan abil átintimbeniil.
5Awólo, kata uyinum wájoobiye,
mata Ateemit fan abil aseniil etaamayi kutowo.
6Awólo, kafañumuu ban li kuŋes kuu, min kuloŋ buloŋ bacole hákil Ateemit,
mata wahawu wan kuŋesumuu fan kubaj wo.
7Awólo, káyiyenemuu bukan, mata Ateemit fan áyiyeniil.
8Awólo, kaŋalumuu kayinooliil feh kukaan li Ateemit,
mata fan kubil kujuk Ateemit.
9Awólo, kakaanemuu min kásuumaay kubaj li bukanabuku,
mata fan kuhooñi bañiil bata Ateemit.
10Awólo, kan kúlaatenemuu mata kulolloŋ buloŋ bacole hákil Ateemit,
mata Jáyiiyaju jata Ateemit jooliil.
11Awólowuul, bukanabuku bageleluul, li kúlaatenuul, ban li kulob kulim kanookan kajakut kalet mal̥egen kuya li bukuluul, mata ínje íji. 12Esúumahukow yáamak elako li bukuluul, ban li jíbaaloo, mata bacaamabu booluul fan buluuk ŋáa’ li emitayi. Mata li mal̥egenamu, muñaˈa kunaake kúlaamenumuu kufulofetaku kalako to nomuu tówum bukuluul.
Egóomayi yata Yéesu yoote enokoo loon musis li ehiitum li tut bukanabuku kata adunaayi
(Maak 9:50; Lík 14:34-35)
13— Bukuluul jinokoonokoo loon musis li tut bukanabuku kata adunaayi. Bale kacabaku kata musisamu kúfulumuu, buu luyilo ukaan mo min mulaañen mucab?#5:13 Sibiibul sakee soone: fan uŋa’ mo min usis waa? Let mujak kakaan li wahoowah. Fan mubeteni tíyaŋ, ésukayi ékakul.
14«Bukuluul jinokoonokoo loon ehiitum li tut bukanabuku kata adunaayi. Esúk élunlumaay yateefi li huyuuy, an ayilaat ayog yo. 15Loon foof, an ayilaatumuu ayaben ehiitum aban li aŋa’ yo akaan li éking. Bale fan aŋa’ ehiitumayi akaan li yiil, min ehiiten bukanabuku feh kammuu li eluufayi. 16Muñaˈa foof jóotimuu jiwuŋen loon ehiitum hákil bukanabuku feh. Bájum li kujuk makaanelamu mooluul majakaamu, min kusal Atuubawuul ammuu haatiya.
Waa Yéesu alobumuu mata eluwaayi yata Móyiis
(Lík 24:14)
17— Jakum jiyin li joon libiibil boot kábuj eluwaayi. Ibilut boot kábuj wahawu unwu. Bale libiibil boot min ikaan loon eluwaayi elobumuu, li foof loon kulimaku kulobumuu. 18Mata li mal̥egenamu, boot min ilobuul, emitayi li etaamayi sifiyo to min sifiyo to, maayeet jano li jikiicaju jahaŋumuu matiti let jíbuji. Maayeet hano li husotahu hahaŋumuu matiti hata eluwaayi let húbuji, boot yok nan wahawu feh wommuu uban. 19Wahawu unwu újimuu, an átuulutumuu maayeet eluwaayi yahaŋumuu matiti li siluwaasu unsu, ban li aliiken kaabuku kátuulaati eluwaayi, anawu ummu ammuu ahaŋ matiti li Jáyiiyaju jata Ateemit. Bale an átuulumuu eluwaayi ban li aliiken kaabuku kátuul yó, anawu ummu fan alako an áamak li Jáyiiyaju jata Ateemit. 20Fan ilobuul eenuul, jítuulutumuu Hulimahu hata Ateemit jihaŋ bukanabuku kaliikenemuu ésukayi eluwaayi yata Móyiis li Kufaaliisiyeŋaku, let jibil jinoken li Jáyiiyaju jata Ateemit.
Waa Yéesu alobumuu mata kal̥eetoo
(Maak 11:25; Lík 12:57-59)
21— Jijanjam kaanaku kulollob kata naanaŋ kooniil: «Jakum umuk an. An amukumuu an, fan atiibi#Húwuyahu 20:1322Bale ínje fan eenuul, an awuñetumuu atuyool, fan atiibi. An aanumuu atuyool «esoŋaye,» fan ájowetumi bata Huhaanaahu hata kutiibaaku. Ban an aanumuu foof atuyool, «buwelabe!», latooke min abeteni li sambun. 23Li bil nokoo loon lúŋaluloŋa’ bujuuñaki boot ukaan li husilaahu hata Ateemit, úliiŋ to li uwayil̥o oon atuyi lawuñetiwuñet, 24ukat to bujuuñakabu booli hákil husilaahu, min ujow jijand jíjamoolul li atuyi. Banumuu, li ílaañul ubil usen bujuuñakabu Ateemit.
25Li bil nokoo loon an jibajoole, ban li ájowetumi li bútin, usommen jijamoo bukuluul li ejowayi boot bata tilibinaalayi. Ukaan mo jakum bil abeti li kuŋenaku kata atiibaawu, jakum bil atiibaawu aseni sandalum kukul̥. 26Li mal̥egenamu fan ilobi, let úfulumul ló awu balaañenut sídalamasu feh san ookoolumuu, boot yok li édalamayi ébanumayi.
Jakum uhinten anaale alet ooli
(2 Sam 11:2-3; Maak 9:43-48; Galasi 5:24)
27— Jijanjam kaanaku Hulimahu hata Ateemit hoone: «Jakum uhinten anaale alet ooli#Húwuyahu 20:1428Bale ínje boot min eenuul, ánayine ajukelumuu anaale ban li ásiibowool, layaane ahinten anaalaawu ummu aban li buyinumool. 29Nokoomuu loon jíkilaju jooli jílilaju joote jíjiyi li ulo li kahoofoo, úkool̥ul jó ubeten lóyiyi. Mata wah wano li eniili ukajenumuu, kóyume eniilayi yooli feh mabeteneli li sambun. 30Li bil nokoo loon kaŋeni kúli koote kújiyi li ulo li kahoofoo, ufalen ko ubeten lóyiyi. Mata wah wano li eniili ukajenumuu, kóyume eniilayi yooli feh mabeteneli li sambunasu sáhokoweliitumuu.
Yéesu li alob mata kakatoo kata bukan kayabowe
(Máciya 19:9; Maak 10:11-12; Lík 16:18; 1 Koolentiyeŋ 7:10-11)
31— Hulimahu hata Ateemit honsoon foof: «Anáyine aanumuu aseekool ábalo, laate akiic eleetal yata kakatoo asenool#Dótelonom 24:132Bale ínje fan eenuul: ánayine aanumuu aseekool ábalo, akila bahintowut li ánayine akee, fan áji anaalaawu li alo li kahoofoo akila balaañene ayabo. Li bil nokoo loon an ayabe anaale ábalowe bata áyinool, lahintenhinten anaale alet oola.
Yéesu li alob mata hunuu
(Máciya 12:36; 23:16-22; Saak 5:12)
33— Jijanjam foof kaanaku Hulimahu hata Ateemit honsoon kata naanaŋ: «Jakum ukat bakaanut wahawu wan unuumuu kakaan#Lebetik 19:12». Bale unuulumuu kakaan wah hákil Amaaŋenawu, ukaan wo. 34Bale ínje boot min eenuul, jakum jinuu maayeet tuf. Jakum jinuulum emitayi, mata yo yommuu efenjeŋayi yata Jáyiiyaju jata Ateemit. 35Jakum foof jinuulum etaamayi, mata li yo Ateemit alembenemuu kootool. Jakum jinuulum Yeelusalem, mata yo yommuu ésukayi yata Ayíiyawu áamakawu ammuu Ateemit. 36Jakum foof unuulum húkoyi, mata uyilaat ukaan kal kano li húkoyi kuhiit, mantee foof kul̥ayen. 37Jilob hulim hano bale: «Eéhe’», ló balakowe éehe’, «A’aa’», ló balakowe a’aa’. Jifamen tomuu hulim hakee, li Sayitaane húfulumulo.
Yéesu li alob mata buluken
(Lík 6:29-30; Lomeŋ 12:17-21)
38— Jijanjam min lobumuu kaanaku: «An ahumumuu jíkil jata an, li jihumool foof jíkil. An ahaatumuu káŋiiŋ kata an, li jihaatool foof káŋiiŋ#Húwuyahu 21:24; Lebetik 24:20; Dótelonom 19:2139Bale ínje boot min eenuul, jakum an akaani majakut, li uluken. Bale an atekimuu eheejen li kalaab káli, ukatool foof min ateki li kamay. 40Li bil nokoo loon an aŋesi elob, ayiliwum aŋa’ kájufaaku kooli, ukatool foof min aŋa’ hulaalahu hooli. 41Li nokoo loon an afañe min aŋa’ sembewool min akaani úteb búteb min jijow simeetal soono énjunne, awu li uteb bo min jijow simeetal soono sínjunne síl̥uba li akila ló. 42An al̥ayimuu wah, usenool. An li afañ min ucaagenool wah, jakum uhoy.
Jifañ kulatoolawuul
(Lík 6:27-28, 32-36)
43— Jijanjam min lobumuu kaanaku: «Fan ufañ afaali an, min uhoy alatoolayi#Lebetik 19:1844Bale ínje li eenuul, jifañ kulatoolawuul, ban li jil̥aw boot li kálaatenewuulumuu. 45Bájum li jilako bañiil bata Atuubawuul ata haatiya. Mata lakaanekaan banakabu bulumul li kál̥afutumuu, loon foof lakaane bomuu bulumul li kajakumuu. Li akaan emitayi élaalul li mata kajakumuu, li mata foof bukanabuku kal̥afutumuu. 46Mata jifañumuu bukanabuku kafañuulumuu bale, bacaam buu joote jíbajum tó li Ateemit? Kama inti bukanabuku kajakutumuu foof mo kukaanemuu? 47Ban jinaakumuu jisaaf kutuyuul bale, waa jikaan to waluuke. Kama inti maayeet bukanabuku kákaanumutumuu li Ateemit balewool, kukaanekaan mo? 48Jilako bukan kabajut kahoofoo loon Atuubawuul ata haatiya abajutumuu kahoofoo.

© Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.

Узнать больше о Hulimahu hata Ateemit