Malakaus 15
15
Philaj Taug Yexus Zaaj
(Mathais 27:1-2, 11-14; Lukas 23:1-5; Yauhaas 18:28-38)
1Thaus kaajntug txoog, cov thawj povthawj hlub txawm moog nrug cov txwjlaug, cov xwbfwb kws qha Kevcai, hab taagnrho cov thawjcoj huv Koomhum qebsab, seb puab yuav ua lecaag rua Yexus. Puab muab Yexus khi hab coj moog cob rua Philaj. 2Philaj nug Yexus has tas, “Koj puas yog cov Yudais tug vaajntxwv?”
Yexus teb tas, “Yog le koj has.”
3Cov thawj povthawj hlub kom ntau yaam txug Yexus, 4yogle ntawd, Philaj txhaj rov nug Yexus has tas, “Koj tsi teb puab lov? Koj puas nov txug ntau zaaj kws puab kom Koj nuav?”
5Tabsis Yexus tsi teb ib lus le hab, ua rua Philaj xaav tsi thoob le.
Txavtxim Muab Yexus Tua
(Mathais 27:15-26; Lukas 23:13-25; Yauhaas 18:39—19:16)
6Txhua zag kws ua kevcai Hlaa Dlhau, Philaj yeej tso ib tug tuabneeg raug txim lawvle cov pejxeem thov. 7Muaj ib tug txivneej hu ua Npalanpas, nwg raug kaw nyob huv tsev lojcuj nrug rua cov tuabneeg kws ntxeevsab rua numtswv kws puab tau tua tuabneeg rua thaus muaj kev ntxeev num ntxeev tswv ntawd. 8Thaus cov tuabneeg coob-coob tuaj uake hab thov Philaj kuas tso ib tug tuabneeg rua puab lawvle nwg ibtxwm tso, 9Philaj nug puab has tas, “Mej puas xaav kuas kuv tso cov Yudais tug vaajntxwv rua mej?” 10Philaj yeej paub tseeb has tas qhov kws cov thawj povthawj hlub nteg Yexus tuaj rua nwg ntawd tub yog vim puab khib xwb.
11Tabsis cov thawj povthawj hlub ntxag kuas cov pejxeem thov Philaj tso Npalanpas lug rua puab. 12Philaj rov nug cov pejxeem has tas, “Mej xaav kuas kuv ua lecaag rua tug kws mej hu has tas yog cov Yudais tug vaajntxwv?”
13Puab qw nrov-nrov has tas, “Muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig!”
14Philaj rov nug puab has tas, “Vim lecaag? Nwg tau ua txhum dlaabtsi?”
Puab yimfuab qw nrov dlua qub has tas, “Muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig!”
15Philaj xaav ua kuas hum cov pejxeem suavdlawg sab, nwg txhaj tso Npalanpas rua puab. Nwg txhaj kuas puab muab Yexus nplawm, hab muab cob rua puab coj moog ntsa rua sau ntoo khaublig.
Cov Tubrog Ua Saib Tsi Taug Yexus
(Mathais 27:27-31; Yauhaas 19:2-3)
16Cov tubrog txawm coj Yexus moog rua huv lub tshaavloog ntawm tug tswvxeev lub vaajloog hab hu taagnrho puab cov tubrog tuaj uake. 17Puab muab ib lub tsho ntev tsaamxem rua Yexus naav, hab muab xuavpaug ntsaaj qhab ua ib lub kausmom looj Nwg taubhau. 18Puab uatxuj hawm Nwg hab has tas, “Thov kuas cov Yudais tug Vaajntxwv muaj sa nyob ntev!” 19Puab muab ib tug lojkov ntaus Yexus taubhau, ntu quavncaug rua Yexus, txhuscaug hab uatxuj pe Nwg. 20Thaus puab ua saib tsi taug Yexus taag lawm, puab muab lub tsho ntev tsaamxem hle hab rov muab Nwg cev khaubdluag khu rua Nwg naav. Tes puab txawm coj Nwg tawm moog hab muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig.
Yexus Raug Ntsa Rua Sau Ntoo Khaublig
(Mathais 27:32-44; Lukas 23:26-43; Yauhaas 19:17-27)
21Thaus puab taabtom tawm moog, puab ntsib ib tug txivneej hu ua Ximoos, kws yog tuabneeg Kulenes, nwg yog Alexaadaws hab Lufus txiv, nwg taabtom dlua kev kws yog tuaj peg yaajsaab tuaj; cov tubrog txawm cale yuam kuas nwg kwv Yexus tug ntoo khaublig. #Loos 16:13 22Puab coj Yexus moog rua ntawm qhov chaw kws hu ua Khaulakhauthas, kws txhais has tas, “Pobtxhaa Taubhau.” 23Thaus ntawd puab txawm muab cawv txivmaab tov xyaw tshuaj maules cev rua Yexus haus, tabsis Nwg tsi kaam haus. 24Thaus puab muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig lawm, puab txawm muab Nwg cev rigtsho lug twv seb leejtwg yuav tau yaam twg. #Nnkauj 22:18 25Lub sijhawm kws puab muab Yexus ntsa rua sau ntoo khaublig yog thaus cuaj teev sawvntxuv. 26Cov lug kws puab sau kom txug Yexus yog: “Cov Yudais tug Vaajntxwv.” 27Puab kuj muab ob tug tubsaab ntsa nrug Yexus hab; ib tug nyob ntawm Nwg saab xis hab ib tug nyob ntawm Nwg saab txhumphem. 28#15:28: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau ntxiv nqai 28 nuav rua: Tej nuav muaj tav lawvle Vaajtswv txujlug kws has tas, “Luas suav has tas Nwg ua txhum ib yaam le tej tuabneeg txhum hab” (saib Lukas 22:37). #Yaxaya 53:12
29Cov tuabneeg kws dlua kev cu taubhau quas nyo hab txobthuam Yexus has tas, “Ahaj! Koj tub yuav rhuav lub Tuamtsev hab peb nub Koj yuav rov ua dlua tshab nua ne! #Nnkauj 22:7; 109:25; Malak 14:58; Yauh 2:19 30Cale nqeg sau ntoo khaublig ko lug hab cawm Koj kuas dlim los mas!”
31Cov thawj povthawj hlub hab cov xwbfwb qha Kevcai los kuj thuam Yexus ib yaam nkaus hab. Puab sisthaam has tas, “Nwg cawm tau lwmtug, tabsis Nwg ho cawm tsi tau Nwg tugkheej! 32Kuas tug Mexiyas kws yog cov Yixalayees tug vaajntxwv cale nqeg kag sau ntoo khaublig lug taamsim nuav, kuas peb txhajle pum hab ntseeg tau Nwg!”
ob tug tubsaab kws raug ntsa rua sau ntoo khaublig nrug Yexus los kuj txobthuam Yexus hab.
Yexus Txuj Kev Tuag
(Mathais 27:45-56; Lukas 23:44-49; Yauhaas 19:28-30)
33Thaus taavsu, thoobplawg lub tebchaws txawm cale tsausntuj nti tau peb txoogteev. 34Thaus peb teev nubqaij, Yexus txawm hu nrov-nrov has tas, “Elau-is, Elau-is, lemas xanpathanis?” kws txhais has tas, “Kuv tug Vaajtswv, Kuv tug Vaajtswv, vim lecaag Koj txhaj muab Kuv tsotseg lawm?” #Nnkauj 22:1
35Ibtxha tuabneeg kws sawv ntawd nov Yexus has le ntawd, puab has tas, “Mej noog seb, Nwg taabtom hu Eliyas!” 36Cov tuabneeg ntawd muaj ib tug txawm dlha moog muab ib lub taub ntxuavyag raus cawv txivmaab qaub, muab chob rua ib tug paas hab cev moog rua Yexus haus, hab has tas, “Tog rawm, ca peb tog mivntsiv seb puas pum Eliyas lug paab txu Nwg sau tug ntoo khaublig!” #Nnkauj 69:21
37Yexus hu ib suab nrov-nrov, tes Nwg txawm tusav nrho lawm.
38Dlaim ntaub kws thaiv huv lub Tuamtsev txawm ndluag rhe sau hauv ti nkaus rua huv taw ua ob dlaig. #Tsiv 26:31-33 39Tug thawj tubrog kws sawv tom hauvntej ntawm tug ntoo khaublig pum tas Yexus tusav lecaag,#15:39: pum tas Yexus tusav lecaag; tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau, muaj pum Yexus qw nrov-nrov hab tusav lawm. tes nwg txhaj has tas, “Tug nuav yeej yog Vaajtswv tug Tub tag!”
40Muaj ib cov quaspuj tuaj sawv dleb-dleb saib. Ibtxha ntawm cov quaspuj ntawd yog Malis Madalas, Malis kws yog Yakaunpaus hluas hab Yauxes nam, hab Xalaumes. #Lukas 8:2-3 41Puab yog cov kws ibtxwm caum hab paab Yexus thaus Nwg tseem nyob peg Kalilais. Muaj ntau tug quaspuj kws nrug Yexus tuaj rua huv Yeluxalees los kuj nyob ntawd hab.
Log Yexus
(Mathais 27:57-61; Lukas 23:50-56; Yauhaas 19:38-42)
42-43Thaus yuav tsausntuj, Yauxej kws yog tuabneeg huv lub nroog Alimathias txawm tuaj txug. Nwg yog ib tug thawjcoj huv lub Koomhum qebsab kws suavdlawg fwm, hab yog ib tug kws togntsoov Vaajtswv lub Tebchaws yuav lug. Nub ntawd yog Nub Npaaj (kws yog ib nub uantej Nub Xanpataus), yogle ntawd, Yauxej txhaj ua lub sab tawv qhawv moog thov Philaj kuas muab Yexus lub cev rua nwg. 44Philaj txawm xaav tsi thoob txug qhov kws nwg nov tas Yexus tuag lawm, nwg txhaj hu tug thawj tubrog lug nug seb Yexus tuag lawm los tsi tau. 45Thaus tug thawj tubrog qha rua Philaj has tas muaj tseeb le ntawd lawm, Philaj txhaj tsocai muab Yexus lub cev rua Yauxej. 46Yauxej moog yuav ib chaws ntaub maag, nwg muab Yexus lub cev txu, muab chaws ntaub maag qhwv hab muab tso rua huv ib lub qhovntxaa kws tub yeej txaug tau rua huv ib phaab pobzeb lawm. Nwg dlov ib dlaim laagzeb luj lug npug lub rooj ntxaas ca. 47Malis Madalas hab Malis kws yog Yauxes nam saibntsoov hab pum qhov chaw kws coj Yexus lub cev moog log.
လက္ရွိေရြးခ်ယ္ထားမွု
Malakaus 15: HNJ2022
အေရာင္မွတ္ခ်က္
မၽွေဝရန္
ကူးယူ

မိမိစက္ကိရိယာအားလုံးတြင္ မိမိအေရာင္ခ်ယ္ေသာအရာမ်ားကို သိမ္းဆည္းထားလိုပါသလား။ စာရင္းသြင္းပါ (သို႔) အေကာင့္ဝင္လိုက္ပါ
© 2022 United Bible Societies. All rights reserved.
Malakaus 15
15
Philaj Taug Yexus Zaaj
(Mathais 27:1-2, 11-14; Lukas 23:1-5; Yauhaas 18:28-38)
1Thaus kaajntug txoog, cov thawj povthawj hlub txawm moog nrug cov txwjlaug, cov xwbfwb kws qha Kevcai, hab taagnrho cov thawjcoj huv Koomhum qebsab, seb puab yuav ua lecaag rua Yexus. Puab muab Yexus khi hab coj moog cob rua Philaj. 2Philaj nug Yexus has tas, “Koj puas yog cov Yudais tug vaajntxwv?”
Yexus teb tas, “Yog le koj has.”
3Cov thawj povthawj hlub kom ntau yaam txug Yexus, 4yogle ntawd, Philaj txhaj rov nug Yexus has tas, “Koj tsi teb puab lov? Koj puas nov txug ntau zaaj kws puab kom Koj nuav?”
5Tabsis Yexus tsi teb ib lus le hab, ua rua Philaj xaav tsi thoob le.
Txavtxim Muab Yexus Tua
(Mathais 27:15-26; Lukas 23:13-25; Yauhaas 18:39—19:16)
6Txhua zag kws ua kevcai Hlaa Dlhau, Philaj yeej tso ib tug tuabneeg raug txim lawvle cov pejxeem thov. 7Muaj ib tug txivneej hu ua Npalanpas, nwg raug kaw nyob huv tsev lojcuj nrug rua cov tuabneeg kws ntxeevsab rua numtswv kws puab tau tua tuabneeg rua thaus muaj kev ntxeev num ntxeev tswv ntawd. 8Thaus cov tuabneeg coob-coob tuaj uake hab thov Philaj kuas tso ib tug tuabneeg rua puab lawvle nwg ibtxwm tso, 9Philaj nug puab has tas, “Mej puas xaav kuas kuv tso cov Yudais tug vaajntxwv rua mej?” 10Philaj yeej paub tseeb has tas qhov kws cov thawj povthawj hlub nteg Yexus tuaj rua nwg ntawd tub yog vim puab khib xwb.
11Tabsis cov thawj povthawj hlub ntxag kuas cov pejxeem thov Philaj tso Npalanpas lug rua puab. 12Philaj rov nug cov pejxeem has tas, “Mej xaav kuas kuv ua lecaag rua tug kws mej hu has tas yog cov Yudais tug vaajntxwv?”
13Puab qw nrov-nrov has tas, “Muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig!”
14Philaj rov nug puab has tas, “Vim lecaag? Nwg tau ua txhum dlaabtsi?”
Puab yimfuab qw nrov dlua qub has tas, “Muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig!”
15Philaj xaav ua kuas hum cov pejxeem suavdlawg sab, nwg txhaj tso Npalanpas rua puab. Nwg txhaj kuas puab muab Yexus nplawm, hab muab cob rua puab coj moog ntsa rua sau ntoo khaublig.
Cov Tubrog Ua Saib Tsi Taug Yexus
(Mathais 27:27-31; Yauhaas 19:2-3)
16Cov tubrog txawm coj Yexus moog rua huv lub tshaavloog ntawm tug tswvxeev lub vaajloog hab hu taagnrho puab cov tubrog tuaj uake. 17Puab muab ib lub tsho ntev tsaamxem rua Yexus naav, hab muab xuavpaug ntsaaj qhab ua ib lub kausmom looj Nwg taubhau. 18Puab uatxuj hawm Nwg hab has tas, “Thov kuas cov Yudais tug Vaajntxwv muaj sa nyob ntev!” 19Puab muab ib tug lojkov ntaus Yexus taubhau, ntu quavncaug rua Yexus, txhuscaug hab uatxuj pe Nwg. 20Thaus puab ua saib tsi taug Yexus taag lawm, puab muab lub tsho ntev tsaamxem hle hab rov muab Nwg cev khaubdluag khu rua Nwg naav. Tes puab txawm coj Nwg tawm moog hab muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig.
Yexus Raug Ntsa Rua Sau Ntoo Khaublig
(Mathais 27:32-44; Lukas 23:26-43; Yauhaas 19:17-27)
21Thaus puab taabtom tawm moog, puab ntsib ib tug txivneej hu ua Ximoos, kws yog tuabneeg Kulenes, nwg yog Alexaadaws hab Lufus txiv, nwg taabtom dlua kev kws yog tuaj peg yaajsaab tuaj; cov tubrog txawm cale yuam kuas nwg kwv Yexus tug ntoo khaublig. #Loos 16:13 22Puab coj Yexus moog rua ntawm qhov chaw kws hu ua Khaulakhauthas, kws txhais has tas, “Pobtxhaa Taubhau.” 23Thaus ntawd puab txawm muab cawv txivmaab tov xyaw tshuaj maules cev rua Yexus haus, tabsis Nwg tsi kaam haus. 24Thaus puab muab Nwg ntsa rua sau ntoo khaublig lawm, puab txawm muab Nwg cev rigtsho lug twv seb leejtwg yuav tau yaam twg. #Nnkauj 22:18 25Lub sijhawm kws puab muab Yexus ntsa rua sau ntoo khaublig yog thaus cuaj teev sawvntxuv. 26Cov lug kws puab sau kom txug Yexus yog: “Cov Yudais tug Vaajntxwv.” 27Puab kuj muab ob tug tubsaab ntsa nrug Yexus hab; ib tug nyob ntawm Nwg saab xis hab ib tug nyob ntawm Nwg saab txhumphem. 28#15:28: Tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau ntxiv nqai 28 nuav rua: Tej nuav muaj tav lawvle Vaajtswv txujlug kws has tas, “Luas suav has tas Nwg ua txhum ib yaam le tej tuabneeg txhum hab” (saib Lukas 22:37). #Yaxaya 53:12
29Cov tuabneeg kws dlua kev cu taubhau quas nyo hab txobthuam Yexus has tas, “Ahaj! Koj tub yuav rhuav lub Tuamtsev hab peb nub Koj yuav rov ua dlua tshab nua ne! #Nnkauj 22:7; 109:25; Malak 14:58; Yauh 2:19 30Cale nqeg sau ntoo khaublig ko lug hab cawm Koj kuas dlim los mas!”
31Cov thawj povthawj hlub hab cov xwbfwb qha Kevcai los kuj thuam Yexus ib yaam nkaus hab. Puab sisthaam has tas, “Nwg cawm tau lwmtug, tabsis Nwg ho cawm tsi tau Nwg tugkheej! 32Kuas tug Mexiyas kws yog cov Yixalayees tug vaajntxwv cale nqeg kag sau ntoo khaublig lug taamsim nuav, kuas peb txhajle pum hab ntseeg tau Nwg!”
ob tug tubsaab kws raug ntsa rua sau ntoo khaublig nrug Yexus los kuj txobthuam Yexus hab.
Yexus Txuj Kev Tuag
(Mathais 27:45-56; Lukas 23:44-49; Yauhaas 19:28-30)
33Thaus taavsu, thoobplawg lub tebchaws txawm cale tsausntuj nti tau peb txoogteev. 34Thaus peb teev nubqaij, Yexus txawm hu nrov-nrov has tas, “Elau-is, Elau-is, lemas xanpathanis?” kws txhais has tas, “Kuv tug Vaajtswv, Kuv tug Vaajtswv, vim lecaag Koj txhaj muab Kuv tsotseg lawm?” #Nnkauj 22:1
35Ibtxha tuabneeg kws sawv ntawd nov Yexus has le ntawd, puab has tas, “Mej noog seb, Nwg taabtom hu Eliyas!” 36Cov tuabneeg ntawd muaj ib tug txawm dlha moog muab ib lub taub ntxuavyag raus cawv txivmaab qaub, muab chob rua ib tug paas hab cev moog rua Yexus haus, hab has tas, “Tog rawm, ca peb tog mivntsiv seb puas pum Eliyas lug paab txu Nwg sau tug ntoo khaublig!” #Nnkauj 69:21
37Yexus hu ib suab nrov-nrov, tes Nwg txawm tusav nrho lawm.
38Dlaim ntaub kws thaiv huv lub Tuamtsev txawm ndluag rhe sau hauv ti nkaus rua huv taw ua ob dlaig. #Tsiv 26:31-33 39Tug thawj tubrog kws sawv tom hauvntej ntawm tug ntoo khaublig pum tas Yexus tusav lecaag,#15:39: pum tas Yexus tusav lecaag; tej phoo ntawv qub kws xuas teg sau, muaj pum Yexus qw nrov-nrov hab tusav lawm. tes nwg txhaj has tas, “Tug nuav yeej yog Vaajtswv tug Tub tag!”
40Muaj ib cov quaspuj tuaj sawv dleb-dleb saib. Ibtxha ntawm cov quaspuj ntawd yog Malis Madalas, Malis kws yog Yakaunpaus hluas hab Yauxes nam, hab Xalaumes. #Lukas 8:2-3 41Puab yog cov kws ibtxwm caum hab paab Yexus thaus Nwg tseem nyob peg Kalilais. Muaj ntau tug quaspuj kws nrug Yexus tuaj rua huv Yeluxalees los kuj nyob ntawd hab.
Log Yexus
(Mathais 27:57-61; Lukas 23:50-56; Yauhaas 19:38-42)
42-43Thaus yuav tsausntuj, Yauxej kws yog tuabneeg huv lub nroog Alimathias txawm tuaj txug. Nwg yog ib tug thawjcoj huv lub Koomhum qebsab kws suavdlawg fwm, hab yog ib tug kws togntsoov Vaajtswv lub Tebchaws yuav lug. Nub ntawd yog Nub Npaaj (kws yog ib nub uantej Nub Xanpataus), yogle ntawd, Yauxej txhaj ua lub sab tawv qhawv moog thov Philaj kuas muab Yexus lub cev rua nwg. 44Philaj txawm xaav tsi thoob txug qhov kws nwg nov tas Yexus tuag lawm, nwg txhaj hu tug thawj tubrog lug nug seb Yexus tuag lawm los tsi tau. 45Thaus tug thawj tubrog qha rua Philaj has tas muaj tseeb le ntawd lawm, Philaj txhaj tsocai muab Yexus lub cev rua Yauxej. 46Yauxej moog yuav ib chaws ntaub maag, nwg muab Yexus lub cev txu, muab chaws ntaub maag qhwv hab muab tso rua huv ib lub qhovntxaa kws tub yeej txaug tau rua huv ib phaab pobzeb lawm. Nwg dlov ib dlaim laagzeb luj lug npug lub rooj ntxaas ca. 47Malis Madalas hab Malis kws yog Yauxes nam saibntsoov hab pum qhov chaw kws coj Yexus lub cev moog log.
လက္ရွိေရြးခ်ယ္ထားမွု
:
အေရာင္မွတ္ခ်က္
မၽွေဝရန္
ကူးယူ

မိမိစက္ကိရိယာအားလုံးတြင္ မိမိအေရာင္ခ်ယ္ေသာအရာမ်ားကို သိမ္းဆည္းထားလိုပါသလား။ စာရင္းသြင္းပါ (သို႔) အေကာင့္ဝင္လိုက္ပါ
© 2022 United Bible Societies. All rights reserved.