21
Paul Jerusalem-muktuq
1Tavra avinnapta iliŋiññiñ tiŋilġaqsiqł̣uta sivunmun ikaaŋarugut Cos-mun, aasii uvlutqiŋman tikił̣ł̣uta Rhodes-mun, aasii taavaŋŋa aullalgiññapta tikił̣ł̣uta Patara-mun. 2Taavrumani inimi iḷitchuġiŋarugut umiaqpaŋmik ikaaġniaqtuamik Phoenicia-mun. Tavraasii ikiŋarugut aullaqsaqłuta. 3Qiñiġnaqsikaptigu qikiqtaq Cyprus, uŋalaŋata tuŋaagun igliŋarugut Syria-mun. Tulaŋarugut Tyre-mi, umiaqpak niuriñiaqłuni usiamiñik. 4Aasii paqiłługich iḷaŋich ukpiqtuat tavraniittuat, nayuŋagivut tallimat malġuŋni uvluni. Ilitqusiġiksuam uqallaguliqsinŋagai ukpiqtuat Paul Jerusalem-muquŋił̣ł̣ugu. 5Tavra uvliuġniksravut tavrani naanmata, aullaŋarugut iglausaqłuta. Iluqaġmiŋ ukpiqtuat piqatigivlugich nuliatiglu miqłiqtutiglu, qaniŋagaatigut siḷataanun iniqpaum. Tavrani sitquqłuta taġium siñaanun aŋaiyyuŋarugut suli kutpaiġutisuiqsaaqłuta avanmun. 6Tavrali uvagut ikiŋarugut umiaqpaŋmun, aasiiḷi iliŋich aisaqłutiŋ. 7Aullaqapta tiŋinnaaqłuta Tyre-miñ, tikiñŋarugut Ptolemais-mun. Tavrani paġlaŋagivut aniqatit nayuqługich uvlivḷuta atautchimik. 8#Ac 6.5; 8.5.Uvlaakumman aullaŋarugut aasii tikił̣ł̣uta Caesarea-mun. Tavrani isiŋarugut igluanun Philip isumalitqiksitchiñiaqtim, aasii tukkuġivlugu. Ilaa iḷagiŋagaat tallimat malġuk aŋutit tiikaksraqtaaguŋaruat Jerusalem-mi. 9Aasii Philip sisamanik paniqaġniqsuaq uiñiŋaitchuanik, uqaqtauruanik God-mun. 10#Ac 11.28.Uvliuqtilluta uqaqtauruaq God-mun atiqaqtuaq Agabus-mik tikiñŋaruq Judea-miñ. 11Ullakamisigut ilaan tiguŋagaa Paul tavsia aasii qiḷiqsruqługich ilaan isigaŋni argaŋniḷu, uqaqłuni, Inna uqaqtuq Ilitqusiġiksuaq, Tainnatun Jew-guruat Jerusalem-mi qiḷiqsruiñiaġaat iñuk tavsiqaqtuaq mattumiŋa aasii aitchuutigilugu Jew-guŋitchuanun. 12Taamna tusaakaptigu, uvagullu iñuiḷḷu araŋagaluaġikput Paul Jerusalem-muquŋił̣ł̣ugu. 13Paul kiuŋagaatigut, Suvisiuvva qiavisi isumaalluksaaqpisiŋa? Qanuq uvva itqanaitchuŋa tigutaaqtauyumiñaqłuŋa Jerusalem-mi tuqutaullatuaġumalu pisigilugu Ataniq Jesus. 14Tavra payariyumiñaiññiqaptigu Paul, aġiuŋarugut aasii uqallakłuta, Pisuutaa Atanġum nalaulli. 15Taapkua uvlut aquatigun itqanaiyarraqsiŋarugut aasii Jerusalem-muksaqłuta. 16Tavra iḷaŋisa ukpiqtuat qaiŋaruat Caesarea-miñ maliŋagaatigut, aasii aggisivluta tukkuksraptiŋnun igluanun Mnason Cyprus-mium, ukpiqtuaġuŋaruaq sivulliqsigun ukpiqtuatigun.
Paul-gum Tautugiaġaa James
17Tikiññapta Jerusalem-mun, aniqatit paġlapiaġataŋagaatigut. 18Uvlaakumman Paul piqasiŋagaatigut tautugiaqługu James, aasii umialiŋnat iluqaġmiŋ tavraniinŋarut. 19Paul paġlaqqaaqługich quliaqtuaġutiŋagai iluqapayauraŋiññik savaamigun God-im piŋaraŋiñik akunġanni Jew-guŋitchuat. 20Naalaktuaganikamirruŋ Paul, iluqaġmiŋ God nanġaŋagaat. Aasii Paul uqallautiŋagaat, Aniqaan, iḷisimarutin iñugiapiaġataqtut Jew-guruat ukpiliŋaruat, iliŋisa siġmaaġutigigaich pitqurat. 21Aasii iliŋich kiliktuusiaqaŋarut ilipkun iḷisaurriñivḷutin iluqaiññik Jew-guruanik akunġanni iñuuruanik Jew-guŋitchuat nunaŋiññi suksraaquvlugich pitqurat qaisauruat Moses-kun, uqautinivḷugich nalunaiñŋutchiquŋił̣ł̣ugich miqłiqtuŋich timiŋisigun, kamagiŋaiġḷugiḷḷu Jew-guruat piḷġusiŋich. 22Nalupqinaitchuamik tusaaniaqtut qaisiḷaaġnik. Aasii qanuġniaqpisa? 23#Nu 6.13-21.Piiñ uqaluptigun iliŋnun. Sisamat imma maani aŋutit unniqsuqłiiŋaruat God-mun. 24Piqasiuttuiñ taipkunuŋa aŋutinun, salummaqsaġlutin Jew-guruat piḷġusiatiktun pitquramikkun aasii akiḷiutilugich, niaqqutiŋ saliyumiñaqsiyumagaich. Tainnaġuvsi, iluqaġmiŋ iñuich iḷitchuġiniaqtut taŋiġisilaaŋanik kiliktuusiaqtiŋ ilipkun, aglaan ilivitchauq iñuuniñiaġaatin kamagivlugich pitqurat qaisauruat Moses-kun. 25#Ac 15.29.Aglaan apiġiŋitkivut Jew-guŋitchuat ukpiqtuaġuŋaruat kamagitquvlugich Jew-guruat piḷġusiŋich. Qanuq tuyuaniŋagivut niġitquŋił̣ł̣ugich niqinik ilaaguaqtauruanik iñuuraqpaŋnun, auktuquŋił̣ł̣ugiḷḷu, niġitquŋił̣ł̣ugiḷḷu niġrutinik auŋich maqinŋaitchuanik, allatuquŋił̣ł̣ugiḷḷu. 26Tavra Paul piŋagai taipkua aŋutit, aasii uvlaakumman salummaksaqłuni pitquratigun piqatigivlugich. Aasii ilaa isiŋaruq aŋaiyyuvikpaŋmun uqallautiyaqtuqługu aŋaiyyuliqsiqpak qakuguaglaan salummaqsaġniqtiŋ naanniaqtilaaŋanik, aasii naatpan, atausiullaalutiŋ iluqatiŋ aitchuisaġlutiŋ ikipkautinik.
27Tallimat malġuk uvlut naatkaqsimmiullu, iḷaŋich Jews qaiŋaruat nunaaqqiŋiñiñ Asia-m, tautuŋagaat Paul aŋaiyyuvikpaum iḷuani. Tavra ilaisa tuavaallaktinŋagaich iñusalaich, aasii tigguġlukługu Paul, 28nipaalavlutiŋ, Israel-guruasii, ikayuġitchi. Uvva una iñuk iḷisaurriruaq iñuŋnik sumiḷiqaa paaqłakługich Israel-guruat, pitqurallu qaisauruat Moses-kun unalu aŋaiyyuvikpak. Aasiuvva paŋmapak qaġġirrimmiuq iḷaŋiññik Jew-guŋitchuat itqutivlugich aŋaiyyuvikpaŋmun, aasii salumaiḷivḷugu una ini ilaaguaqtauŋaruaq God-mun. 29#Ac 20.4.Taamna uqallausiġiŋagaat tautuŋavlugu Trophimus Ephesus-miu piqatigimmagu Paul-gum iniqpaŋmi, iḷimasukłutiŋ Paul-mun itqutiŋanasugalugu aŋaiyyuvikpaum iḷuanun. 30Tavra iluqaġmiŋ iniqpaum iñuŋi tuavaallaŋarut, aasii iñuich aqpałłutiŋ atautchikun tigguġluŋagaat Paul aasii kaliksraqługu annisiŋagaat aŋaiyyuvikpaŋmiñ. Tavrauvvaa aŋaiyyuvikpaum upkuaŋi umiktuŋagaich. 31Tavra tuavaalaruat tuqunniaqsaaqsimmigaallu Paul, iḷitchuġipkaŋagaat atanauraŋat Rome-miut aŋuyaktiŋisa, iluqaġmiŋ Jerusalem iñuŋi tuavaallaŋnivḷugich. 32Tavrauvvaa ilaan aullautiŋagai aŋuyaktit atanauraŋiḷḷu aasii upaktuqługich tuqługich iñusalaich. Tavra pialaruat iñuich, tautukamirruŋ atanauraŋat aŋuyaktit aŋuyaktiŋiḷu, Paul anaumiŋaiŋagaat. 33Tavra aŋuyaktit atanauraŋata ullakługu Paul, tigutaaŋagaa piraksriivḷuni qiḷiqsruitquvlugu malġuiñik kalimñanik. Tavra ilaan apiġiŋagai iñusalaich, Kiñauvvauna iñuk? Suniglu piŋava? 34Iñuich iḷaŋich kasimaruaniñ saqłaŋarut qanuġliqaa. Tuavaalavaił̣ł̣utiŋ atanauraŋat aŋuyaktit iḷitchuġillaiġutiŋaruq suna pipiaqtilaaŋanik. Tavraasii piraksriŋagai iñuŋni, tigulugu Paul aŋuyaktit igluannuutitquvlugu. 35Tikiññamiŋ igluqpaum tutipqiŋiñun, aŋuyaktit kivikataŋagaat unnii Paul iñuich piaqłuktaliqpaił̣ł̣utiŋ. 36Qanuq piaqłuktaliqsuat iñuich maliqataqługu saqłaŋarut, Tuqutauli.
Paul Patchisaiññiaqtuq Inmiñi
37Tavra Paul itqutisaġmanni aŋuyaktit igluŋiññun, uqallautiŋagaa aŋuyaktit atanauraŋat, Uqallautillakkumiñaqpigiñ. Ilaan apiġiŋagaa, Uqayuvich Greek-tun? 38Egypt-miuguŋitpich taimña qaŋaqqammiuraq piallaktitchiruaq akiḷḷiḷiqsuunmik, aullativlugich nunagluktuamun 4,000 iññuqłuich satkuliraqługich? 39Tavra Paul kiuŋagaa, Uvaŋa Jew-guruŋa aniŋaruŋa Tarsus-mi Cilicia-miittuami, iḷauvluŋa nuimaruamun iniqpaŋmun. Uqallakkumiñaqpik iñuŋnun? 40Aŋuyaktit atanauraŋata uqallakkumiñaqsiŋagaa. Tavra Paul makinŋaruq tunmiqqanun, aasii urriqavluni argaŋmiñik iñuŋnun. Iñuich nipaiġmata Paul uqallautiŋagai Hebrew-tun.