Ruth 1
KVG
1
Elimelek Moab manqei-te geyag
1Qàgoám. Ta khøuwa-te ndøgo, manqa ovøyam megetapak Izlael manqei gimbo-kewagam, vikia sekeqape ndømát. Yaq Betliem vemiav-te ndøgo, Zuda manqei-te, ezoqa kopo mø̀ndøyagám. Yaq ngenek ezoqam Moab manqei-té genøyág, zas neka nakhei angana menas namba. Zapa ndǿgo, Zuda manqei-te ndøgo, lou mbaín. Vikia sekeqape ndømát. 2Ngenek ezoqam, teqa iz Elimelék. Neka zas-qa iz Naomí. Neka nakhei angana-qa iziz nqánek, Malon neka Kilion. Elimelek, ndego Eflat khagua bawan-ák. Betliem vemiav-té geyagám, ndøgo Zuda manqei-te. Yaq geyag, ndǿgo temøqóm, Moab manqei-te.
3Yaq Moab manqei-te giyagam, Elimelek gènaním. Yaq Naomi neka nakhei angana menas sègezuváz. 4Nginik nakhei angana menas Moab sakheis ndøzøkɨ́m. Sakhei gizøkɨm, tiqa iziz nqazǿgo, Opa neka Lut. 5Naomi nakheis namba, Moab manqei-te guyagam, viav ande āv tén ndægó. Yaq vaev até ndigú-a, nakhei menas, Malon neka Kilion, vø̄pakhaez. Yaq Naomi ekhapús segeyagám. Zivis mbaín-a, nakheis mbain.
Naomi Lut namba ekeza manqei-te guiqavan
6Yaq Naomi Moab manqei-te guqotam, manqat āv guni-ewág nqǽgo, *Yawe ekeza ezoqam nqawa mø̀ndøzø-tøké, lou-qa yaq-te. Yaq ndugu matavap āv gunivé nqǽgo. Ekeza manqei-té gunǿqaván. Yaq ziupim-pakha-za namba gigiap vø̄khakheinam, 7manqei ndøgo sasa ndø-ivøvem, ma gi꞉yagam. Yaq ndigu tinø-qavanát ndǿgo, Zuda manqei-te, ziupim-pakha-za namba.
8Geté ate av-té gi꞉-apat, yaq Naomi nginik ziupim-pakha-za guzø-ein,
“Zøkeza zøvøndipakha-té qazonǿ-qavøním. Zo matev mbomømbomá qazogoam no-te neka zogi zøivis-pakha-te, ndigu gipakhaez. 9Yaq Yawe matev mbomambaqape ndø̀matanám zo-te, neka yage eqeieqei vøzǿ-etoām, angana ndakinak namba.”
Yaq Naomi ziupim-pakha-za menas sègegavém, sasa ndø-eivam. Eiv gèzømbo-eqavát.
10Yaq ziupim-pakha-za gindu-einim,
“Tiá. Ni qo namba, qogí ezoqam-té qazinǿ-niáv.”
11Geté Naomi guzø-ein,
“Nogí sæ-pakha-za. Zøvøndipakha-té qazonǿ-qavøním. Gekha zapâ, no namba tiziniav? Ge zô ndozo-matavap? No nakhei angana nøme ndønǿfakhaz, zo vǿezøkɨ̄m? Mbaín. 12Yaq nakémbá. Zo vø̀qavøním, zøkeza zøvøndipakha-te. No khàpe nøte-ngæpuka-én, anganeam nøme vøténdāf. Até ndøgó-a, no nqægo lova anganeam ndakinak tændaf, yaq nakheis tinøfakhaz, 13yaq ge zô, viav kopoav ndozotó-kewagat atema nginik nakheis vumúfīs? Ge zô, ngængæm até ndozóyagat, atema nogi nakheis zo vǿzøkɨ̄m? Nogí sæ-pakha-za. Āv taoká. Noqa yage mø̀ndøsoqá. Yawe gènøngiú. Geté zo kopømbaqapé, yage ndakinak nqawa tozomø-ndapem. Yaq nakémbá, zøkeza ezoqam-te vø̀qavøním.”
14Naomi nqanek manqat gu-ein, yaq ndigu nangó ginø-eivám. Yaq Opa até gundigu, zakhapuka-pakha sège-møvøiú, ouo manqat vømbō-ein, sasa ndøwav. Geté Lut sègeqóm, Naomi namba.
15Yaq Naomi gundu-ein,
“Nqáe! Qoge qakhapikia-pakha-gu zas, ekeza ezoqam-té neka mbumbuk-té gunøqaván. Até qó-a, qakeza ezoqam-te vø̀qaváq.”
16Geté Lut gundu-ein,
“No qavønim-qa yaq-te nøpòuwe᷄t. No qó namba nøténáv. Qo ande āv khoqotéqāv, no ndǿgo tøtǿnáv. Qo ande āv khoqoté-yagāt, no ndǿgo tǽyagát. Qogi ezoqam, ndigu nogí ezoqam ndǿgoát. Neka qoge Mbumbukiam, ndego nogé Mbumbukiam ndǿgoát. 17Qo ande āv khoqomé-naqanīm, até nó-a, no ndǿgo tæmǿnaním. Neka no ndǿgo tǽ-otambát. Ni løvøte mbá mé꞉qatanó. No manqat av nqate-manqate, matanapøteav tøgoat, yaq Yawe kopømbaqapé. Bèngiænó.”
18Yaq Naomi guqeiv av nqægo, Lut matavap mø̀ndøgō, tu namba tu-iwav, yaq ndugu manqat nøme einiáv. 19Yaq nginik sakhei menas sègezáv, atema Betliem vemiav-te vømø̄fakhaz.
Yaq Betliem vemiav-te gimøfakhaz, ezoqa ate gi꞉goam nqova zøndáf. Ti-mbá tiwabám. Yaq sakheis vemiav-te gigoam ndøgo, āv gini-akhaém nqǽgo,
“Gê, ngunuk unimanqatîn, Naomì?”
20Geté Naomi guzø-qavøiu,
“No Naomi nø-akhàya᷄m. Taqa manqa mokho, ‘Yage qanimāv’. Geté Mala zonǿ-akhaemát. Taqa manqa mokho, ‘Yage soqaín’. Zapa ndǿgo, ndego Mbumbukiam Bazaføgakh-Qape noqa yage gènøngiú. 21No bugukhokhof nqanek manqei ande qate-ivav, no anganeam-ús neka nakhei angana-ús. Geté Yawe ndakin no nqawa gendo-itumb, nqanek manqei-te, no anganeam mbaín, neka nakheis mbain. Gê, gekha zapâ no Naomi tozonø-akhaemat? Yawe noqa yage mø̀ndønø-ngiú.”
22Naomi tugu ziwap-pakha Lut, ndugu Moab ezoqam, tu namba Moab manqei gindi-ivøvem, atema Betliem vemiav-te vømø̄fakhaz, ta khøuwa-te ndøgo, bali vingisam viav ndø-ogitát. (Bali ndigu loge gigiáp. Tiqa bugug andé eketóp.)